4-19-4797/9

Väärteoasi nr 4-19-4797 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 15.oktoobril 2019 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja J. P. ja Kaebuse esitanud isik Ott Aunver Isikukood: 38602150218 elukoht: xxx Vaatas 15.10.2019 avalikul kohtuistungil läbi Ott Aunver kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja J. P. 23.08.2019 otsuse väärteoasjas nr 2302,19,010051 tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja J. P. 23.08.2019 otsuse väärteoasjas nr 2302,19,010051 kohaselt Ott Aunver 28.06.2019 kell 17.30 ajal xxx juures, liikluses jalakäijana, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada ja kahjustada teiste vara ning ületades sõiduteed väljaspool ülekäigurada (kohas kus ülekäigurada oli lähemal kui 100 m) astus ette vasakult lähenenud sõiduautole Toyota. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju X AS-le. Rikkus liiklusseaduse § 24 lg 2, 16 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 259 lg 2p3 järgi. Ott Aunverile määrati liiklusseaduse § 259 lg 2p3 alusel karistuseksrahatrahv 40 trahviühikut s.o 160 eurot. Ott Aunver vaidlustas 23.08.2019 otsuse väärteoasjas nr 2302,19,010051 palus lõpetada väärteomenetlus, kuivõrd liiklusõnnetuse põhjustas autojuht. Ott Aunver jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja T. A.. Kohus uuris järgmisi dokumente: - liiklusõnnetuse akt (lk 1); - sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (lk 2-6); - teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (lk 11); - epikriis nr E202555 (lk 12); - O. Aunveri e-kiri (lk 13); - väärteoprotokoll (lk 15-16); - väärteootsus O. Aunveri suhtes (lk 17-18); - karistusregistri väljatrükk (lk 19); - O. Aunveri e-kiri (lk 20); - kaebus koos sinna juurde lisatud dokumentidega (kohtutoimik lk 1-3,6-8). Kohus vaatas liikluskaamera videosalvestust. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, vaadanud videosalvestust, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. 29.07.2019.a koostati Ott Aunveri suhtes väärteoprotokoll AB

1. Protokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt Ott Aunver 28.06.2019 kella 17.30 ajal xxx juures, osales liikluses jalakäijana, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada ja kahjustada teiste vara ning ületades sõiduteed väljaspool ülekäigurada kui ülekäigurada oli lähemal kui 100 m, astus ette vasakult lähenenud sõiduautole Toyota. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju X AS-le. Rikkus liiklusseaduse § 24 lg 2, 16 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 259 lg 2 p 3 järgi. Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Täpsustatud on vaid sõnastust: „ületades sõiduteed väljaspool ülekäigurada (kohas, kus ülekäigurada oli lähemal kui 100 m)“. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja põhjendas oma seisukohta sellega, et väärteoasjas kogutud materjalidega on tõendamist leidnud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Etteheidetav väärtegu on kvalifitseeritud õigesti LS § 259 lg 2 p 3 järgi. Liiklusõnnetuse teise osapoole käitumises ei esine liiklusõnnetuse põhjustamisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi. Videosalvestus kinnitab, et 28.06.2019.a kell 17.34 xxx juures toimus liiklusõnnetus jalakäija ja valge sõiduauto Toyota vahel. Videosalvestuselt nähtub, et kokkupõrkele eelnevalt väljus teeäärde pargitud tumedast sõiduautost üks isik, kelle juurde liikus üsna ootamatult teine isik (kaebuse esitanud isik) ja jäi seisma. Sõiduki juht alustas sõitu ettevaatlikult ning ootas kuni eelnevalt teele jooksnud isik oli seisma jäänud. Seejärel alustas minimaalsel kiirusel manöövrit, et mööduda auto kõrval sõiduteel seisnud isikutest. Videosalvestusest nähtuvalt hetkel, kui sõiduauto hakkab mööduma kahest auto kõrval sõiduteel seisvast isikust, pöörab üks isik järsult sõiduauto suunas ning asudes teed ületama, teeb kiire sammu auto poole, põrgates kokku sõiduauto parempoolse külje esiosaga. Liiklusõnnetuse toimumist kinnitab ka liiklusõnnetuse akt, millest nähtuvad toimunu tehiolud. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kinnitab, et sõidukil oli mõlk parempoolsel küljel (esiratta poritiival). Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest ja epikriis kinnitavad, et Ott Aunveril tuvastati kanna- ja jalamurd, suurvarbamurd. Tunnistaja T. A. ütluste kohaselt hakkas ta koos abikaasaga tänavalt välja sõitma, nende ees oli üks auto, selle kõrval inimesed, kes omavahel rääkisid. Alguses tagurdas, et ees seisvast autost mööda saada. Kui hakkas mööda sõitma, astus härrasmees auto ette ja nii õnnetult, et parem jalg jäi auto ratta alla. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kaebuse esitanud isiku põlv marraskil ning tema sõidukil mõlk parempoolse esiratta poritiival. Sõidukil olnud mõlgi parandas ja hüvitas kindlustus. Kaebuse esitanud isiku enda sõnul oli ökopoe ette pargitud tema sõprade auto. Seal oli 2 inimest, tahtis neile head aega öelda, kõndis (tunnistaja) auto eest läbi, sõprade auto kõrvale. Oli autoteel, 2 surus sõbral kätt, kes oli auto kõrval. Oli seal 10 sekundit. Kui oli sõbrale head aega öelnud, pööras üle vasaku õla, astus sammu ja tundis midagi rasket varbal. Üle õla enne teele astumist ei vaadanud. Oli autoteel ja soovis liikuda üle tee läbi parkla, mis asus teisel pool teed. Lähedal on ülekäigurada, umbes 20 meetri kaugusel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et juht oleks saanud vältida otsasõitu. Samuti ei ole kohtuväline menetleja võtnud arvesse, et menetlusalune isik sai liiklusõnnetuses viga ning ta on töötu. Kaebuse esitaja selgitab oma käitumist sõiduteel sellega, et paljud inimesed jooksevad samas kohas üle tee, ülekäigurada kasutamata ning sõiduki juht oleks pidanud seda arvestama. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse § 24 lg 2, 16 lg 1 nõudeid. LS § 24 lg 2 esimese lause kohaselt kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Eeltoodud tõenditega, sh kaebuse esitanud isiku enda ütlustega on tõendatud, et isik seisis sõiduteel sõidutee äärde pargitud auto kõrval ning hakkas järsu pöördega üle vasaku õla liikuma üle sõidutee parkla poole. Ülekäigurada oli seejuures umbes 20 meetri kaugusel. Seega, on isik ületanud sõiduteed vales kohas ja rikkunud LS § 24 lg 2 esimesest lausest tulenevat kohustust. Pöörates ennast järsult sõidutee keskele ilma vaatamata, kas sõiduteel autosid liigub, ei arvestanud ta teiste liiklejatega ning tekitas liiklusohu (mille tagajärjeks oli varaline kahju s.t sõiduauto kahjustused), seega rikkus isik ka LS § 16 lg 1 nõudeid. Kaebuse esitaja väidete peale selgitab kohus järgmist: Videosalvestusest nähtub selgelt, et sõiduki juht alustab möödumist minimaalse sõidukiirusega, ootab ja ettevaatlikult püüab mööduda sõiduteel seisjatest pärast seda kui O. Aunver on seisma jäänud. Seda, et O. Aunver otsustab ilma vaatamata järsult üle tee liikuda, ei pidanud sõiduki juht ette nägema või aimama, sest selline käitumine jalakäija poolt on seadusega vastuolus ja ohtlik nii temale endale kui teistele liiklejatele. Tegemist ei olnud õuealaga. Lisaks nähtub nii sõiduki kui isiku vigastusest, videosalvestusest ja O. Aunveri ning tunnistaja ütlustest, et sõiduk hakkas mööduma O. Aunverist üsnagi suure kaarega, kuid kuna O. Aunver ei vaadanud, kuhu ta kõnnib (on seda ka tunnistanud), kõndis ta sisuliselt sõidukile külje pealt otsa. Isik ei tulnud hooga mitte auto ette, vaid autole külje pealt sisse ja jalaga auto esimese ratta alla. Sellises olukorras on asjakohatu rääkida sõiduki juhi kohustustest ja sõidukiiruse valikust. Kohtu hinnangul sõiduki juht ei saanud toimunut ette näha ega ka vältida, sest kui kaebuse esitanud isik ei oleks seadust rikkunud ja oleks ületanud teed selleks ette nähtud ülekäiguraja kaudu (või vähemalt veendunud sõidutee ületamise ohutuses), ei oleks õnnetust juhtunud. Samuti ei ole tuvastatud, et sõiduki juht oleks rikkunud liiklusnõudeid. Ka juhul, kui sõiduki juht oleks rikkunud liiklusnõudeid, ei välistaks see kaebuse esitanud isiku vastutust liiklusnõuete rikkumise eest. Väide, et teised kodanikud rikuvad samas kohas tihti seadust, ei välista isiku süüd ning vastutust saabunud tagajärje suhtes. O. Aunver heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistuse määramisel asjaoluga, et tema sai liiklusõnnetuses vigastada. Kohus pöörab kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et tervisekahjustused sai isik enda süülise käitumisi tulemusena ning tema poolt liiklusseaduse nõuete rikkumise tagajärjena sai kahjustada ka teise isiku vara. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et T. A. juhitud sõiduki parempoolse esiratta poritiival oli pärast liiklusõnnetuse toimumist mõlk, mis on tänaseks parandatud. Liiklusõnnetuses kahjustatud sõiduk kuulub X AS-le, seega, on varaline kahju tekkinud X AS-le. 3 KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohus on veendumusel, et sõiduteed vales kohas ületama asudes ei olnud O. Aunver piisavalt hoolas. Kohtul puudub alus arvata, et isik tahtlikult rikkus liiklusseaduse nõudeid. Isik selgitas, et paljud liiguvad seal kohas üle tee mujalt kui ülekäigurajalt, mistõttu kaebuse esitanud isik ilmselt ei pööranud tähelepanu sellele, et ta ületab tegelikult sõiduteed. On ilmne, et tegemist on ettevaatamatu teoga. Vastavalt KarS §-le 18 lg 1 jaguneb ettevaatamatus kergemeelsuseks ja hooletuseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus on veendunud, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks O. Aunver pidanud ette nägema, et tema poolt sõidutee ületamisega selleks mitte ettenähtud kohas ning selle ohutuses veendumata, rikub ta liiklusseaduse nõudeid, mille tulemusel võib tekkida liiklusoht, mis võib omakorda kaasa tuua mh ka varalise kahju. Teo toimepanemine hooletusest kujutab endast KarS § 18 lg 3 kohaselt ettevaatamatusdelikti. Seetõttu on oluline kontrollida, kas kaebuse esitanud isik realiseeris kõik elemendid, mis on vajalikud võtmaks isikut vastutusele süüteo ettevaatamatu toimepanemise eest. Kahtluseta saab öelda, et Ott Aunveri käitumise tõttu tekkis liiklusoht naturalistliku kausaalsuse mõttes: kui kaebuse esitanud isik ei oleks vales kohas teed ületanud, ei oleks tekkinud võimalust tema ja T. A. juhitud auto kokkupõrkeks ja see võimalus poleks saanud realiseeruda kokkupõrkes ning sellest lähtuvalt T. A. kasutatud auto kahjustumises ja X AS-le varalise kahju tekkimises. Naturalistlik kausaalsus teo ja tagajärje vahel on aga ettevaatamatusest toime pandud tagajärjedelikti korral pelgalt isiku karistusõigusliku vastutuse minimaalne eeldus. Lisaks sellele tuleb teha kindlaks, kas tagajärje põhjustanud isik rikkus mingit hoolsuskohustust ja vajadusel analüüsida ka seda, kas tagajärg on selle põhjustajale normatiivselt omistatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsus asjas nr 3-1-1-23-13, p 6 ja
4. novembri
5. a määrus asjas nr 3-1-1-87-15, p 12). Hoolsuskohustuse rikkumisest tuleb kõneleda siis, kui teo toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. oktoobri
7. a otsus asjas nr 3-1-1-45-14, p 8). Vajaliku hoolsuse üles näitamata jätmist saab isikule tagajärjedelikti puhul ette heita üksnes juhul, kui saabunud tagajärg oli teo toimepanijale objektiivselt ettenähtav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. novembri
9. a otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 20). Ott Aunveri poolt sõiduteele järsult pööramine on kohtu hinnangul hoolsuskohustuse rikkumine, sest isik ei veendunud tee ületamise ohutuses. Kaebuse esitanud isik on kinnitanud, et ta ei vaadanud enne tee ületamise alustamist üldse, kas sõiduteel autosid liigub või mitte. Seda on kohustatud tegema iga jalakäija ka juhul, kui nad ületavad teed kohas, kus see on lubatud. Kuivõrd isik ületas teed selleks mitte ettenähtud kohas, oleks ta pidanud veel enam veenduma, et ta ennast või teisi liiklejaid selle tegevusega ei ohusta. Seega, Ott Aunverile oli liiklusohu ja varalise kahju tekitamine objektiivselt ettenähtav. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et Ott Aunver pani LS § 259 lg 2 p 3 sätestatud väärteo toime hooletusest. Kõigest eelnevast johtuvalt on leidnud tõendamist, et Ott Aunver rikkus enda tegevusega LS § 24 lg 2, § 16 lg 1, p 8 nõudeid, pannes sellega toime LS § 259 lg-s 2 p-s 3 sätestatud väärteo. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. O. Aunver on süüvõimeline ning KarS
10. ptk
11. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. 4 LS § 259 lg 2 p 3 näeb ette vastutuse jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht ning selle eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras O. Aunverile LS § 259 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Nähtuvalt karistusregistrist on kaebuse esitanud isik varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kohtuväline menetleja on O. Aunverile määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus põhjendatud ja proportsionaalne. Asjaolu, et isik on hetkel töötu, ei välista isiku võimalust leida töö ja teenida tulu juba lähitulevikus. Kuivõrd isik on hetkel töötu, peab kohus võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt karistuse täitmise tähtaja osas ning määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb Ott Aunveri kaebus rahuldada osaliselt ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada määratud karistuse tasumise tähtaja osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2, 133, 134, Otsustas 1.Rahuldada Ott Aunver kaebus osaliselt.
12. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja J. P. 23.08.2019 otsus väärteoasjas nr 2302,19,010051 tühistada rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Ott Aunver tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuiselt vähemalt 16 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber 10220195090384 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 11.11.
13. 5