Obsah (4)

§ 657§ 654§ 238§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2019, Tartu Tsiviilasja numbe

§ 657lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ebaõige on hagejate väide, et kostja ei tööta põhjendamatult. Kostja esitas tõendina töölepingu, mille kohaselt ta töötab alates
2. juunist 2019 ning saab miinimumtasu. Maakohus on ka lahendis sellele tuginenud. Hagejad on kostjale ette heitnud, et kostja pole püüdnud oma haridustaset tõsta. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kostja asuks kesk- või kutseharidust omandama, ei tähenda, et see omaks kohest ja kindlat mõju tema töötasule.
3. Ringkonnakohus ei nõustu, et elatise väljamõistmisel ei tule arvestada piirkondlike eripäradega töötasudes. Kuna vanematel on kohustus hankida laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid, siis vähemalt üldjuhul tuleb kohtul seejuures arvestada, millised võimalused on ülalpidamist andma kohustatud vanemal oma elukoha piirkonnas töö leidmiseks ning millise töötasu saamiseks. 5 Maakohus on õigesti pidanud piirkondlikku erisust koosmõjus teiste asjaoludega mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 elatise vähendamiseks alla miinimummäära. PKS § 102 lg 2 ei sätesta ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest. Maakohus tuvastas mitmetele asjaoludele tuginedes, et miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmine ei kahjusta hagejate huve. Hagejad ei esitanud vaatamata maakohtu selgitustele oma vajaduste suurust kinnitavaid tõendeid. Seega puudub alus kahelda maakohtu tuvastatus.
4. Hagejad heidavad maakohtule ette, et maakohus ei ole arvestanud, et hagi esitamise ajal olid mõlemad hagejad puudega ning puudest tulenevate erivajadustega on hageja II. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on eeltoodud asjaoludega arvestanud. Maakohus andis hagejatele võimaluse tõendada kulutusi seoses hagejate erivajadustega, kuid hagejad selliseid tõendeid ei esitanud. Hagejad esitasid koos apellatsioonkaebusega uue tõendina
5. septembri 2019 arstitõendi, mis nende hinnangul tõendab, et hageja II saab jätkuvalt ravi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõend asjakohane, sest puudub vaidlus, et hageja II vajab puudest tulenevat ravi. Tõendamata on siiski, et see mõjutaks hageja II vajadusi suuremal määral kui on kaetud puude toetusega. Ringkonnakohus jätab tõendi asjakohatuse tõttu vastu võtmata (

§ 238lg 1 p 1).

Samuti esitasid hagejad lõplike seisukohtadega hageja II ambulatoorse epikriisi. Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks, kuid mitte tõendite esitamiseks. Seega on epikriis esitatud hilinemisega. Samas epikriisi andmed ei tõenda hageja II väidet, et tema kulutused on suuremad kui puudetoetus. Ringkonnakohus jätab epikriisi hilinemise ja asjakohatuse tõttu asja materjalide juurde võtmata (

§ 238lg 1 p 1 ja lg 3 p 3).

Seega jõudis maakohus õigele järeldusele, et hageja II osas ei ole tõendatud, et puudega seotud kulutused ületavad riigi poolt makstavat toetuse summat (69,04 eurot). Sama kehtib hageja I suhtes. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 11. Kostja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub, et kuigi hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tegemist on elatise asjaga, kus alaealised lapsed esitasid õigustatult nõude elatist maksma kohustatud vanema vastu ning seega oleks ringkonnakohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud laste kanda. Seetõttu jätab ringkonnakohus

§ 162lg 4 alusel menetluskulud apellatsiooniastmes menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 6 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks