1-12-4881/187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4881 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Andrus Lutsu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Andrus Lutsu (isikukood 37901192776) kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Jätta Andrus Lutsu taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks ja nende tasumise tähtaja pikendamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Maakohtu
9. mai
10. otsusega tunnistati Andrus Lutsu süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
11. novembri
12. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise aja alguseks loeti
13. detsember
15. Tartu Maakohtu
16. augusti
17. a määrusega vabastati A. Lutsu karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega kuueks kuuks elektroonilisele valvele allutamisega ning katseajaga kuni
18. detsembrini
19. a.
20. Tartu Maakohtu
21. veebruari
22. a määrusega pöörati A. Lutsule Tartu Maakohtu
23. mai
24. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 3 kuud ja 15 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
25. veebruar
26. MAAKOHTU MÄÄRUS
27. Tartu Maakohtu
28. oktoobri
29. a määrusega jäeti A. Lutsu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
30. Maakohtu määruse kohaselt on A. Lutsul kaks kehtivat kriminaalkaristust, mõlemad KarS § 184 lg 2 p 2 järgi grupis narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Samuti on kohtute infosüsteemi andmetel pooleli kriminaalasi 1-17-6021, milles kinnipeetav on taas süüdistatav KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Tartu Maakohus on
31. märtsil 2019 mõistnud A. Lutsu süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Nimetatud kohtuotsus ei ole veel jõustunud, kuid Tartu Ringkonnakohus on
32. juuni
33. a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-17-6021 jätnud Tartu Maakohtu
34. märtsi 2019 kohtuotsuse muutmata. Kassatsioon on esitatud Riigikohtule
35. juulil 2019 ja Riigikohus pole veel otsustanud kriminaalasja menetlusse võtmise üle. Seega on vägagi tõenäoline, et A. Lutsu karistusaeg võib olulisel määral pikeneda. Kõik see viitab aga tõsiasjale, et A. Lutsu on jätkuvalt ohtlik ning kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamine.
36. A. Lutsu vabastamise kasuks räägivad mitmed asjaolud. Tal on kindel elu- ja töökoht ning ta on end vangistuse ajal distsiplineeritult ülal pidanud ja läbinud aktiivselt sotsiaalprogrammi. A. Lutsu on öelnud, et ei ole üheksa aastat sõltuvusainet tarvitanud, kuid ei eita minevikus narkootikumide tarbimist. Ta ei taha uuesti tarvitama hakata ning on seadnud endale kindlad eesmärgid, kuidas sõltuvusainetest eemale hoida. A. Lutsu peab oluliseks õigel hetkel abi küsimist ning toetava lähedase inimese olemasolu. Ta osales
37. juulist 2018 kuni
38. augustini 2018 majandusabitöödel. A. Lutsul ei olnud üldiselt tööga probleeme, kuid teda karistati ühel korral distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest. A. Lutsul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on vangistuse ajal oma soovil kohtunud psühholoogiga.
39. Eelöeldu ei anna siiski alust leida, et kinnipeetavast lähtuv uute kuritegude risk on väga madal. Nagu eelpool viidatud, on A. Lutsut varem korduvalt karistatud. Tingimisi karistust koos allutamisega kriminaalhooldusele on kohtud määranud viis korda, millest kaks esimest lõppesid positiivselt. Pooleliolev kriminaalasi viitab järjekordsele ebaõnnestumisele ning sellele, et kinnipeetava poolt seatud eesmärgid on ebareaalsed. Eeltoodu alusel on igati põhjust arvata, et kinnipeetav võib vabadusse pääsedes jätkata kuritegelikku käitumist, sest tegelikult ei nähtu ühestki kohtule esitatud arvamusest, et A. Lutsu elus ja suhtumises oleks toimunud midagi sellist, mis paneks teda õiguskuulekat eluviisi harrastama.
40. Kohtu hinnangul puudub süüdlasel toetav võrgustik, ainsad lähedased on tema ema, 15-aastane tütar ja viimase ema. Kinnipeetav on valinud endale tugiisiku, kuid kuulates süüdlast kohtuistungil, paistis kohtule, et kinnipeetav võttis tugiisiku kohtule mulje jätmise pärast. Kohtule ei tundu, et kinnipeetava soov tugiisiku toel elus kannapööre teha on siiras. Jääb mulje, et tugiisiku poole pöörduks kinnipeetav vaid siis, kui on sattunud probleemide puntrasse, aga mitte probleemide ennetamiseks. Kohus jääb ka selle juurde, mida väljendas
41. mai
42. a määruses – süüdlasele oleks hädavajalik keskkonnavahetus, kuid naastes vabanemisel Tartu piirkonda, on väga lihtne kohata varasemaid tuttavaid ja asuda taas kuritegelikule teele. Põhjuse selliseks arvamuseks annab kinnipeetava eelnev elukäik – ükskõik kui väga ta ka ei pingutaks, saab paljuski saatuslikuks tema varasem tutvusringkond ning kõik kordub. Kohus ei ole kindel selles, et isiku käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja määruskaebus
43. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Lutsu kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja A. Lutsu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. 2
44. Kaitsja leiab, et kohus on otsustust tehes liigselt lähtunud oletustest ning jätnud positiivsete asjaoludega arvestamata. Maakohtu määrus sisaldab mitmeid ebatäpsusi ja paljasõnalisi oletusi. Määruskaebuse kohaselt on A. Lutsul vabanemisel olemas kindel töökoht (Liivimaa Katusemeister). Koheselt tööle minemise võimalus suurendab seaduskuuleka eluviisi tõenäosust.
45. Maakohus on viidanud sellele, et A. Lutsul on kaks kehtivat karistust KarS § 184 lg 2 p 2 järgi grupis narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Eeltoodud väide ei vasta tõele, sest KarS § 184 lg 2 p 2 korral on tegemist korduvusega, mitte grupis toime pandud kuriteoga.
46. Kohtumäärusest nähtub, et otsustuse tegemisel on olulist kaalu omanud pooleliolev kriminaalasi, milles on esitatud kassatsioonkaebus. Kohus on andnud selle pinnalt hinnangu, et A. Lutsu on jätkuvalt ohtlik ning kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamine. Eeltooduga on kohus rikkunud süütuse presumptsiooni.
47. Kohtu hinnangul puudub süüdlasel toetav võrgustik, ainsad lähedased on tema ema, 15-aastane tütar ja viimase ema. Selline väide on kummaline ning pole võimalik aru saada, milline peab kohtu hinnangul olema toetavate lähedaste arv, et see oleks piisav. A. Lutsu kirjeldas kohtuistungil enda suhteid ema, tütre ja viimase emaga ning ütles, et ta soovib just ema juurde elama minna, kuna viimane vajab abi. Pole mingit põhjust kahelda nimetatud isikute positiivses mõjus A. Lutsule. Lisaks on A. Lutsul olemas head ja toetavad suhted venna lastega. Samuti on A. Lutsul olemas usaldav tööandja.
48. A. Lutsu selgitas kohtuistungil, et võttis endale tugisiku. Kohtu hinnangul oli tugiisiku võtmine ebasiiras. Tegemist on kohtu paljasõnalise, kummalise ja argumenteerimata hinnanguga. Kaebuse esitajal pole võimalik selle kohta esitada vastuväiteid, sest pole teada, millest kohtule selline mulje jäi. A. Lutsu selgitas kohtuistungil igati arusaadavalt, miks ta pidas tugiisiku võtmist vajalikuks.
49. Maakohtu hinnangul oleks A. Lutsule tarvis keskkonnavahetust, sest naastes vabanemisel Tartu piirkonda, on väga lihtne kohata varasemaid tuttavaid ja asuda taas kuritegelikule teele. A. Lutsu on selgitanud, et tal on tarvis asuda elama ema juurde, et olla viimasele abiks ja toeks. Ta soovib edaspidi pühendada rohkem aega enda lähedastele ja tööle. Kuna A. Lutsu on pikalt viibinud kinnipidamiskohas, on mõistetav, et tema elukohavalik on seotud lähedaste (ema) elukohaga. Ta on endale teadvustanud, et suhtlus varasema tutvusringkonnaga on seotud võimalike probleemidega. Samas ei ole välistatud ebasobivate ja halbade mõjudega tutvuste tekkimine mistahes elukohas ja keskkonnas.
50. Kõike eeltoodut arvestades on kohus põhjendamatult jätnud A. Lutsu tingimisi enne tähtaega vabastamata. Senine pikk reaalne vangistus on suure tõenäosusega täitnud A. Lutsu osas karistuse eesmärgi ning isik on tõsiselt motiveeritud edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Kohus on küll viidanud tervele reale positiivsetele asjaoludele, kuid lõpuks siiski lähtunud oletustest ning ka positiivsed asjaolud (tugiisik) pööranud isiku vastu. Maakohus on jätnud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-12-17 antud suunised olulises osas tähelepanuta. Kirjalikud seisukohad
51. A. Lutsu nõustub kirjalikus seisukohas kaitsja määruskaebusega. A. Lutsu märgib lisaks, et vangla on tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsendi arvutamisel võtnud arvesse kustunud karistusi. Riskiprotsendi arvutamine on arusaamatu ja sõltub ametnikust.
52. A. Lutsu palub jätta KrMS § 180 lg 3 alusel nii maa- kui ka ringkonnakohtu kuludest võimalikult suure osa riigi kanda ja võimaldada ülejäänud osa tasuda ühe aasta jooksul alates vanglast vabanemisest. A. Lutsul puudub sissetulek, ta ei saa vanglas tööl käia ning tal on lapse 3 ülalpidamiskohustus, mida ta ei suuda täita. A. Lutsu soovib vältida võlgade kasvamist, mis hiljem vabanemise järel elu raskendaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
53. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud A. Lutsu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid kolleegium muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
54. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et maakohus ei oleks pidanud veel jõustumata süüdimõistvat kohtuotsust arvesse võtma ning jätab seetõttu maakohtu määruse põhjendustest välja kõik viited sellele, et A. Lutsu on
55. märtsil 2019 tunnistatud taas süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Samuti jätab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustest välja selle, et A. Lutsule on tingimisi vangistust mõistetud viiel korral. Kuna A. Lutsul on kaks kehtivat kriminaalkaristust, on maakohus põhjendamatult viidanud ka kustunud karistustele. Lisaks muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi osas, milles kohus on heitnud A. Lutsule ette grupis toime pandud narkootikumide käitlemist. Tartu Maakohtu
56. mai 2012 otsusega on A. Lutsut (varasema nimega Kaldre) karistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi korduva, mitte KarS § 184 lg 2 p 1 järgi grupis toime pandud süüteo eest. Kuna vangla iseloomustuse kohaselt on A. Lutsul head suhted oma ema ja tütrega ning ka lapse emaga, muudab ringkonnakohus ka maakohtu järeldust, et A. Lutsul puudub toetav lähivõrgustik. Samas A. Lutsu etteheited vangla poolt määratud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsendi arvutamisele ei anna aga alust maakohtu määruse muutmiseks, kuna kohus ei ole vastavale riskiprotsendile oma põhjendustes tuginenud.
57. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Lutsu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna ta võib vabaduses narkokuritegude toimepanemist jätkata. A. Lutsut on korduvalt narkootikumide käitlemise eest karistatud ning vangla iseloomustusest nähtuvalt on ta aastaid narkootikume tarvitanud. A. Lutsu vabastati Tartu Maakohtu
58. augusti
59. a määrusega karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, kuid tema karistus pöörati käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu täitmisele. A. Lutsu väite, et ta ei ole üheksa aastat narkootikume tarvitanud, lükkab ümber kriminaalhooldaja
60. jaanuari
61. a erakorralises ettekandes ja Tartu Maakohtu
62. veebruari
63. a karistuse täitmisele pööramise määruses märgitu, et A. Lutsu tarvitas
64. jaanuaril 2017 narkootikume. Lisaks nähtub nimetatud määrusest ja erakorralisest ettekandest, et A. Lutsu jätkas ennetähtaegse vabastamise järel teadlikult kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemist. Kuigi A. Lutsul on vabaduses elukoht, töökoht ja lähedased, märkis maakohus õigesti, et tema vabanemisjärgsed elutingimused ei erine oluliselt varasemast. A. Lutsu varasemat elukäiku arvesse võttes esineb risk, et ta naaseb vanasse suhtlusringkonda ning hakkab uuesti narkootikume tarvitama. Kohus andis A. Lutsule juba võimaluse ennetähtaegselt vabaneda, kuid ta suhtus kohtu määratud kohustustesse ükskõikselt ega täitnud lubadust edaspidi õiguskuulekalt käituda.
65. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole A. Lutsu karistuse eesmärgid veel täidetud. Kuigi tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on vangistuses töötanud, kohtunud psühholoogiga, osalenud sotsiaalprogrammides ja leidnud tugiisiku, puudub alus arvata, et tema väärtushinnangud ja hoiakud oleksid püsivalt muutunud. Tugiisiku olemasolu ei ole A. Lutsu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel määrava tähendusega. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Lutsu korduvalt vanglaametnikele esitanud valeinfot ja püüdnud nendega manipuleerida – muuhulgas muutnud korduvalt oma versiooni sellest, kas ta tegeles narkootikumide müügiga või mitte. Lisaks on ta sotsiaalprogrammis osaledes ebaõigesti väitnud, et ei ole üheksa aastat narkootikume tarvitanud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks A. Lutsul oma hoiakute muutmiseks vanglas rehabiliteerivates tegevustes ja 4 sotsiaalprogrammides osalemist senisest pikema aja jooksul jätkata ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik.
66. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ning A. Lutsu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
67. A. Lutsu on
68. oktoobril 2019 taotlenud ringkonnakohtult maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude riigi kanda jätmist ja nende tasumise tähtaja pikendamist. Kuna A. Lutsu kaitsja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust kaitsja tasu hüvitamiseks, siis ringkonnakohtu menetluses kaitsja tasu süüdimõistetult välja ei mõisteta. A. Lutsu taotlus maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude riigi kanda jätmiseks on aga esitatud pärast maakohtu määruse vaidlustamistähtaja lõppu. Ringkonnakohtu
69. oktoobri
70. a määrusega antud määruskaebusele vastamise ning taotluste esitamise tähtaja jooksul ei saanud enam esitada selliseid taotlusi, mis kaitsja määruskaebuse piiridest väljuvad. Seega jääb A. Lutsu taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks ja nende tasumise tähtaja pikendamiseks läbi vaatamata. Kui A. Lutsu ei suuda ise vabatahtlikult maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulusid tasuda, selgitatakse tema vara olemasolu ja sellele sissenõude pööramise võimalused välja täitemenetluses. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 5