Obsah (4)

§ 208§ 76§ 101§ 115

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-15087 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2019.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi M. M. ja M. B. hagi A. Š.i vastu v

§ 208

lg 1 kohustub müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. M. M., J. B. ja M. B. müüjatena ning A. Š. ostjana sõlmisid 03.11.2017.a. korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu ja kinnistamisavalduse eelmärke kinnistamiseks (tl 11-23) Pooled kinnitasid lepingu sõlmimisel, et on teadlikud asjaolust, et pärast lepingu sõlmimist on ostjal vaja müüjatega sõlmida müügilepingu alusel sõlmitav asjaõigusleping omandiõiguse üleandmiseks müüjatelt ostjale (p 2.1.4). Lepingu p 4.1 kohaselt müüsid müüjad korteri A. Š.ile hinnaga 3100 eurot, millest M. M. kaasomandiosa 500 eurot, J. B. kaasomandiosa 500 eurot ja M. B. osa 2010 eurot. A.Š. kohustus müügihinna tasuma 14 kuu jooksul osamaksetena alates novembrist 2017 igakuiselt 215 eurot (p 4.2). Vastavalt lepingu p 4.3 loevad müüjad müügihinna ostja poolt tasutuks p-s 4.2 rahasummade laekumisega müüjate kontole kokkulepitud tähtaja jooksul. 5. Hagejad märgivad, et kostja jättis lepingu p 4.2 toodud maksekohustuse täitmata. Ajavahemikul 10.11.2017 - 27.02.2018 tasus A. Š. müügihinnast viie maksega kokku 717, 12 eurot (tl 24-25), ülejäänud osas on kohustus täitmata. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi.

§ 76lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid kohustuse rikkuja suhtes.

§ 101

lg 1 p 1 ja 2 võib võlausaldaja muuhulgas nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. 3 Sama paragrahvi

1. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
2. Kostja vaidleb nõudele vastu ja märgib, et M. M. vahetas novembris 2017.a. ära korteri lukud, mille tõttu ei olnud tal võimalik korterit kasutada. M. M. eitas kohtuistungil ukselukkude vahetamist (tl 67) Lisaks märkis kostja kohtuistungil, et kui selgus, et talle antud võtmetega ust avada ei saanud, ta hagejate poole ei pöördunud, vaid unustas selle (tl 69 pöördel). Lepingu sõlmimise järgselt oli kostjal korterisse sissepääs olemas (tl 69 pöördel). Seega ei vasta kostja väide, et hagejad rikkusid lepingu p 5.1.2 (otsese valduse üleandmine) tegelikkusele. Oma väidet ukselukkude vahetamise ja hilisema korteri kasutamise võimatuse kohta kostja millegagi tõendanud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt tuleb hagimenetluses pooltel tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded või vastuväited ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (§ 5 lg 2
3. lause).
4. A. Š. märkis kirjalikus vastuses hagile ja kohtuistungil, et tema hinnangul käitusid hagejad mitte heas usus ning ta sai aru, hagejad on lepingust taganenud, mistõttu oli ka temal õigus VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel lepingust taganeda ning keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Esiteks lepingust taganemise tingimus on see, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused ning järgitud formaalseid nõudeid. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Kehtiva lepingust taganemise formaalse eeldusena peab vastaspoolele olema esitatud õigel ajal taganemisavaldus. Sisulise ehk materiaalse eeldusena peab taganemiseks olema taganemist õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine § 116 mõttes. Kostja heidab hagejatele ette müügilepingu p 5.1.2 (otsese valduse üleandmise kohustust). Kostja seda tõendanud ei ole (vt kohtuotsuse p 6). Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on lepingust tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamise alus (VÕS § 101 lg 1), sh lepingust taganemise. Tulenevalt VÕS § 188 lg 1 taganeb lepingupool lepingust taganemisavaldusega teisele lepingupoolele. Kuivõrd seaduses ei ole ette nähtud taganemisavalduse vorminõuet, võib taganemisavaldus olla tehtud mistahes vormis, sh suulises (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-142-12 p 28). Taganemisavalduses ei pea olema avaldatud ka taganemise põhjus, piisavaks on tahe leping lõpetada. Taganemise on kindlale isikule suunatud ühepoolne tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Lepingust taganemiseks ei piisa sellest, et taganemist sooviv pool on enda sisemuses jõudnud lepingu lõpetamises jõudnud veendumusele, vaid taganemise tahteavaldus tuleb ka teisele poolele edastada (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05 p 25) .
5. Kumbki pool ei ole tõendanud, et pool(ed) on lepingust taganenud. Vastupidi, hageja M. M. kinnitas kohtuistungil, et ei kavatse lepingust taganeda. Kuigi kostja käitumisest võib järeldada, et ta on huvi kaotanud korteri vastu, ei ole ka tema tõendanud, et on kehtivalt lepingust taganenud. 4 Kostjapoolse lepingust taganemise või arusaama vastu, et hageja on lepingust taganenud, räägib asjaolu, et kostja on teostanud makseid pärast väidetavat taganemist (pärast väidetavat ukselukkude vahetamist novembris 2017, tl 24-25). Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes arvab, et teine lepingupool on lepingust taganenud, teostab makseid lepingu täitmiseks. Samuti ei ole eluliselt usutav, et maksete tegemist jätkab isik, kes on ise lepingust taganenud. Mõistliku inimese arusaama vastane oleks ka see, et lepingupool tasub makseid ajal, mil tal puudub võimalus korterit kasutada ning leiab, et vastaspool on omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate müügilepingu täitmise nõue on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt välja hagejate M. M. ja M. B. kasuks 1795, 88 eurot ( 3010 eurot – tasutud osa 717, 12 eurot – J. B. osa 500 eurot). Kostja esindaja väited nagu ei saaks kaks kaasomanikku nõuet esitada, ei ole asjakohased. Hagejad ei ole esitanud nõuet kolmanda kaasomaniku J. B. eest ja/või nimel, vaid arvestanud tema kaasomandiosa nõudest maha.
7. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.1.1 ja 5.1.4 anti korteri valdus A. Š.ile üle lepingu sõlmimise päeval so 03.11.2017.a. ja samas kuupäevast läks talle üle ka korteri kasutamisega seotud maksude ja maksete tasumise kohustus. Kostja eeltoodud kohustust ei täitnud. Kostja leiab, et kuna ta novembri lõpust 2017 korteris ei elanud, ei pidanud ta tasuma ka kommunaalteenuste eest. Kostja ei ole veenev ka oma väidetes, mis ajast ta korteris ei ela. Kosta kirjalikus vastuses toodu ja kohtuistungil öeldu põhjal 28.11.2017.a.(tl 47, 68), korteriühistu tõendi järgi alates 18.12.2018 (tl 49). Kostja esitatud KÜ tõend, et A. Š. ei ela xxx alates 18.12.2017 ei tähenda, et kostjal polnud kohustust tasuda kommunaalmakseid. Tasumise kohustus tulenes müügilepingu p 5.1.
8. A.Š. kinnitas kohtuistungil, et valdus anti lepingu sõlmimisel talle üle, tal oli võimalik korterit kasutada, seega läks talle üle ka kommunaalmaksete tasumise kohustus.
9. Korteriühistu esitas võlanõude korteriomanike vastu. Tsiviilasjas nr 2-18-120060 tegi Pärnu Maakohus (maksekäsuosakond) J. B. suhtes maksekäsu, M. M. ja M. B. suhtes (kuivõrd kostjad esitasid makseettepanekule vastuväite) anti nõue üle Viru Maakohtule nõude menetlemiseks hagimenetluses. Hagiavalduses nõudis korteriühistu M. M.lt ja M. B.lt
10. 22 euro tasumist (mitte 410, 22 eurot nagu hagejad väidavad hagiavalduses) ajavahemiku 01.01.2018-31.12.2018.a. eest + riigilõiv hagi esitamiselt kokku 100 eurot (Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel). Viru Maakohtu 20.02.2018.a. määrusega lõpetati tsiviilasja menetlus hageja loobumisega hagist (M. M. ja M. B. tasusid võla; 13.02.2019.a. maksekorraldusega 209, 44 eurot ja 140, 78 eurot sularahas KÜ kassasse, kokku 350, 22 eurot) kuid hagejatelt mõisteti 20.02.2018.a. määrusega välja menetluskulud 200 eurot (tl 28-29). Väljamõistetud menetluskulude sissenõudmiseks algatas Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova täitemenetluse täiteasjas nr 042/2019/969 ja lisaks menetluskuludele tasus M. M. kohtutäituri tasu 36 eurot (tl 31-35)
11. Eeltoodust tulenevalt kandsid M. M. ja M. B. kulu, mille tasumise kohustus lasus kostjal ja mille tasumata jätmisest lisandusid menetluskulud. Eeltoodu on käsitletav kahjuna, mille hüvitamist nõuavad hagejad kostjalt VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 1-3 tulenevalt.

§ 115

lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 5 Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (lg 2). Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (lg 3). Kulud kandsid M. M. ja M.B. solidaarselt, seega on nad asjakohased hagejad kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kuivõrd kulud/kahju kandsid hagejad, ei puuduta nõue kolmandat kaasomanikku J. B.t. Kohus mõistab kostjalt välja tsiviilasjas 2-18-120060 võlanõude täitmisena tasutud 350, 22 eurot + 200 + 36 = 586, 22 eurot.

1. Olukorras, kus kostjal kadus huvi ostetud korteri vastu, tulnuks sõnaselgelt taganeda lepingust, mitte selle täitmisest lihtsalt kõrvale hoida. Korteri omand läheb vastavalt lepingu p 6.1 üle ostjale/kostjale p 4.2 maksete tasumise korral. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 järgi jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 97 % ulatuses. Seega kannab kostja 97% hagejate menetluskuludest ja hagejad kannavad 3 % kostja menetluskuludest. Hagejate menetluskulud on kokku 394 eurot (sellest 250 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 144 eurot esindaja tasu). Kohus on seisukohal, et hagejate menetluskulud on mõistlikud ja mõistab kostjalt välja hagejate menetluskulude katteks 97% 394-st ehk 382, 10 eurot. Kohus mõistab hagejatelt solidaarselt välja 3% kostja menetluskuludest. Kostja kulunimekirja kohaselt on tema menetluskulu 300 eurot (lepingulise esindaja kulu), millest 3 % on 9 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6