KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- november 2019 Kohtuasja number 1-15-7401 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Dmitri Holostovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- oktoobri
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Dmitri Holostovi (Holostov, isikukood 38903090322) kaitsja advokaat Marko Paabumets, määruskaebus RESOLUTSIOON
- Jätta Dmitri Holostovi kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Dmitri Holostovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 eurot ja 80 senti (sealhulgas käibemaks 10 eurot ja 80 senti).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Dmitri Holostovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 64 eurot ja 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega tunnistati Dmitri Holostov süüdi Kars § 121 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati D. Holostovile mõistetud karistust Viru Maakohtu
- novembri
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8733 mõistetud karistuse, s.o 9 aastat vangistust, võrra. D. Holostovile mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 2 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
- mail 2013 ja lõpeb
- juulil
- Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega jäeti D. Holostov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
- Maakohtu määruse kohaselt kannab D. Holostov liitkaristust tahtliku esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest. D. Holostovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud (kaks kehtivat karistust). Käesoleval ajal kannab D. Holostov liitkaristustust vägistamise, väljapressimise, kehalise väärkohtlemise ja vägivalla kasutamise eest õigusmõistmises osaleja vastu, aga ka kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise eest. D. Holostov hakkas käesolevat karistust kandma Viru Maakohtu
- novembri
- a otsuse alusel (kriminaalasi nr 1-13-8733). D. Holostov tunnistati nimetatud otsusega süüdi erinevate vägivallakuritegude toimepanemise eest – neli kehalise väärkohtlemise episoodi, vägistamine, väljapressimine ja vägivallaga ähvardamine. Nimetatud kuritegude toimepanemise eest mõisteti D. Holostovile karistuseks 9 aastat vangistust.
- Kohtu hinnangul on D. Holostovi poolt toimepandud kuritegude asjaolud rasked. D. Holostov pani kuritegusid toime pika ajavahemiku jooksul (alates
- a veebruarist kuni
- a juulini) ja seda sama kannatanu suhtes, kes oli alaealine. Lisaks füüsilisele ja vaimsele vägivalla kasutamisele on D. Holostov pannud kannatanu suhtes toime ka seksuaalse enesemääramise õiguse vastu suunatud kuriteo, s.o vägistamise. Õigusemõistmise vastu suunatud kuriteo pani toime D. Holostov ajal, kui ta oli kriminaalmenetluses juba vahi all. Kannatanu vägivallaga ähvardamine ei olnud aga ainus kuritegu, mille D. Holostov käesoleva karistuse kandmise ajal toime on pannud. Nimelt tunnistati D. Holostov Viru Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega süüdi kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise eest (lõi korduvalt kaaskinnipeetavale metallist kruusiga vastu pead, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai tervisekahjustusi). Seega on D. Holostov jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist karistuse kandmise ajal vangistuses. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et D. Holostovi suhtes on karistuseesmärgid saavutatud ning ta on toimepandud tegudest ja nende tagajärgedest täiel määral aru saanud. Seda kinnitavad ka D. Holostovi selgitused kohtuistungil.
- Vangistuse jooksul on D. Holostov omandanud riigikeele B2 tasemel ja kutse (puidupingieriala) ning ta on osalenud tööhõives. Samuti on D. Holostov läbinud sotsiaalprogrammid „Uus suund“ ja „Viha juhtimine“. Kohus peab positiivseks, et käesoleval ajal puuduvad D. Holostovil kehtivad distsiplinaarkaristused. See näitab kohtu arvates, et D. Holostov on võimeline piisava motivatsiooni olemasolul alluma reeglitele ja täitma kõiki norme korrektselt. D. Holostovi selgitusi ja käitumist (sh vangistuses kuritegude toimepanemist) arvestades on aga alust arvata, et D. Holostovi motivatsioon muutusteks on siiski olnud väline.
- Vabanemise korral soovib D. Holostov elama asuda ühiselamusse aadressile Põhja allee 9, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond. Ka enne vangistust elas D. Holostov Kohtla-Järve linnas. D. Holostovil puuduvad lähedased isikud. Vabanemise korral on D. Holostovi tugiisikuks I.V. . Kindel töökoht D. Holostovil puudub. Tartu Vangla andmetel (seisuga
- juuni 2019) on D. Holostovil suures ulatuses tasumata nõudeid, s.o summas 15 055 eurot, ja vabanemisfondis on üksnes 210 eurot. Sellest ja D. Holostovi varsemast elukäigust tulenevalt on kohtu hinnangul kuriteoriskide maksimaalseks maandamiseks vajalik, et D. Holostovi majanduslik toimetulek oleks tagatud. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et D. Holostovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. 2
(5)Kohus leiab, et D. Holostovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. MÄÄRUSKAEBUS
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Holostovi kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja D. Holostovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
- Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohtadega, kuivõrd leiab, et ei ole õige hinnata seni ära kantud karistuse mõju täielikult läbi varasema elukäigu. Karistuse kandmise ajal on D. Holostov osalenud sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, mis on andnud väga hea tulemuse ja on oluliselt mõjutanud kinnipeetava käitumist vangistuses. Lakanud on rikkumised, mis tähendab, et vastupidiselt maakohtu järeldustele, on võimalik täheldada seda, et isik on muutunud ja ära kantud karistus on kandnud oma eesmärki. D. Holostovi käitumine vangistuses annab märku sellest, et isik on motiveeritud vabaduses õiguskuulekalt käituma ja tal on tekkinud muud väärtused ja empaatiavõime. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et D. Holostovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Samuti ei nõustu kaitsja sellega, et D. Holostovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema isik. D. Holostovil ei esine rikkumisi vangistuses ja süüdimõistetu saab aru enda teo õigusvastasusest.
- Maakohtu otsusest puuduvad põhjendused, missuguse konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku või tema elukäik kaaluvad üles süüdimõistetu positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 alusel ei sõltu erandlike asjaolude olemasolust, vaid see küsimus tuleb igal üksikjuhul lahendada vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsete ja sisuliste eelduste täidetust vaagides. Antud juhul maakohus ei ole seda nõuet täitnud. D. Holostovi positiivselt iseloomustavad tegurid on leidnud maakohtu määruses ära märkimist, kuid ometi on kohus karistuse eesmärkide täitmist ja süüdimõistetu edasist võimalikku õiguskuulekat käitumist otsustavalt eitanud. Kuigi kohtumääruses on tuvastatud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolusid, jäävad kohtumääruse põhjendused üldsõnaliseks küsimuses, miks on jätkuvalt suurem kaal D. Holostovi varasemal elukäigul, mitte karistuse mõjul tekkinud positiivsetel asjaoludel. Kaitsja arvates annab see võimaluse järeldada, et märgitud positiivsete asjaoludega ei ole kohus sisuliselt arvestanud ja üldpreventiivsete kaalutluste kõrval tugineti vaid andmetele, mis iseloomustavad süüdimõistetu käitumist karistuse kandmisele eelnenud ajal. Eespool öeldut kokku võttes on kaitsja seisukohal, et D. Holostovi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta tehtud otsustus rajaneb tõendite ning asjaolude valikulisel hindamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et D. Holostovi kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
- või
- peatüki sätteid, arvestades
- peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
- peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao sätteid, sh KrMS §
- 3
(5)KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
- Kolleegiumi hinnangul on D. Holostovi kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebustes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
- Maakohus on D. Holostovi vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates D. Holostovi uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-6). Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Maakohus hindas põhjendatult uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks. Maakohus on õigesti märkinud, et D. Holostovi on korduvalt vägivallakuritegude toimepanemise eest karistatud ja ta kannab liitkaristustust vägistamise, väljapressimise, kehalise väärkohtlemise, vägivalla kasutamise eest õigusmõistmises osaleja vastu ning kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise eest. Kuigi D. Holostov on vanglas õiguskuulekalt käitunud, osalenud sotsiaalprogrammis ja õppinud, annab tema isikust, toimepandud kuritegude asjaoludest ja varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Vastupidiselt määruskaebuses väidetule on maakohus toimepandud vägivaldsete kuritegude asjaolusid põhjalikult käsitlenud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus D. Holostovi kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 45 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 114 eurot (sh käibemaks 19 eurot).
- Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Kohtukolleegium kahtleb selles, et määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kulus kaitsjal taotluses märgitud aeg. Määruskaebus rajaneb samadel argumentidel, mille kaitsja esitas juba esimese astme kohtu menetluses ja mille kirjapanek ei nõudnud temalt suurt lisatööd. Enamiku määruskaebusest moodustab maakohtu seisukohtade kordamine. Ringkonnakohus peab 4
(5)kaitsja tasu suuruse määramisel oluliseks ka vaidluseseme ja määruskaebuse argumentide vähest keerukusastet. Eeltoodut arvestades peab kolleegium põhjendatuks vähendada tasutaotluses küsitud summat ning loeb maakohtu määrusega tutvumise ja kaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 60 minutit. Seega on põhjendatud arvestada kaitsja tasuks 64 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 10 eurot ja 80 senti). 17. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu, 64 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 10 eurot ja 80 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel D. Holostovilt riigi kasuks välja mõista. (allkiri) (allkiri) (allkiri) Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 5
(5)