Obsah (9)

§ 55§ 182§ 47§ 121§ 185§ 44§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 2. november 2017, Tartu 3-16-2292 Haldusa

§ 55

lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui halduskohtumenetluse 4 seadustik ei näe ette teisiti. Apellant ei ole teistkordses taotluses kohtuistungil osalemiseks esitanud asjaolusid, mis võiksid tingida ringkonnakohtu

1. augusti
2. a määruse resolutsiooni p-s 1 vastu võetud otsuse muutmist ja haldusasjas istungi korraldamist, mistõttu jätab ringkonnakohus taotlust sisaldava korduva avalduse läbi vaatamata. Kaebuse täiendamine uue nõudega
3. XXXX on
4. oktoobril
5. a esitatud seisukohtades taotlenud ringkonnakohtult
6. mai 2017 ITK ja selle aluseks oleva riskide hindamise kehtetuks tunnistamist. Halduskohtus on kaebaja esitanud nõude
7. aprillil 2016 kinnitatud ITK osalise tühistamise nõudes ohutaset puudutavas osas. Ringkonnakohus leiab, et kaebajale
8. aastal koostatud riskide hindamise ja ITK kehtetuks tunnistamise täiendav nõue ei ole

§ 182lg 3 kohaselt lubatav ja see tuleb tagastada läbivaatamatult.

Halduskohtus ei ole nimetatud nõuet esitatud ning ringkonnakohus ei saa seda menetleda, kuna vastasel juhul poleks tagatud kolmeastmelise kohtusüsteemi toimimine. Täiendavate tõendite esitamine

1. Tartu Vangla on koos vastusega apellatsioonkaebusele esitanud XXXX
2. mail
3. a kinnitatud ITK. Tegemist ei ole tõendiga, milles sisalduks teave asja lahendamisel oluliste asjaolude kohta. Seetõttu ringkonnakohus tõendit asja juurde ei võta.
4. XXXX on koos
5. oktoobri
6. a. vastuväitega esitanud enda
7. septembri
8. a selgitustaotluse nr 2-3/4183-1 ning vastustaja
9. oktoobri
10. a vastuse nr 2-3/4183-2, millega soovib juhtida kohtu tähelepanu, et vangla on oma vastuses kaebaja selgitustaotlusele tuginenud M. Grünbergi õpikus esitatud seisukohale. Ka nimetatud tõend ei ole asjakohane ja tuleb kaebajale tagastada. Tõendite kogumise taotlused:
12. oktoobril 2017 esitatud vastuväites taotleb apellant, et ringkonnakohus nõuaks vastustajalt välja kaebuse p-s 16 nimetatud tõendid, mida halduskohus ei nõustunud koguma (Tartu Halduskohtu
13. aprilli
14. a otsuse resolutsiooni p 1) või annaks nimetatud tõenditele vähemalt hinnangu. Kaebuses on palutud välja nõuda kaebaja
15. oktoobri
16. a vaides nr 1-11/696-1 nimetatud 110 dokumenti, kõik kaebaja kohta vangistuse jooksul koostatud riskihindamised ning Viru Vangla 17.11.
17. a iseloomustus, mis koostati elektroonilise järelevalvega vabanemiseks.
18. oktoobri 2017 esitatud vastuväites taotleb apellant, et ringkonnakohus nõuaks vastustajalt välja
19. aprillil 2017 riskihindamise käigus läbi viidud intervjuu protokolli (tõendamaks, kas kaebajaga on intervjuu läbi viidud). Kaebaja sõnul on suurema korduvkuritegude protsendiga just narkomaanid ja vargad ning taotleb ringkonnakohtult vastustajalt sellekohase kinnituse väljanõudmist. Käesolevas haldusasjas on vaidluse all kaebajale soodustuse andmisest keeldumise õiguspärasus. Kaebaja taotletud täiendavad tõendid ei oma puutumust vaidluse esemega. Seetõttu puudub vajadus neid välja nõuda ning võtta haldusasja toimikusse. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse tõendite kogumiseks ja asja juurde võtmiseks. Vastuväide kohtu tegevusele
20. XXXX taotleb apellatsioonkaebuses, et ringkonnakohus tuvastaks halduskohtu tegevuse õigusvastasuse kaebajale haldusasja materjalidest koopiate mitteväljastamisel ning teeks ettekirjutuse kaebaja soovitud koopiate väljastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebuse esitamine võimalik ka vaid halduskohtu otsusele tuginedes, mida apellant käesolevalt on tähtaegselt teinud. Halduskohtu otsustus koopiate väljastamisest keeldumise kohta ei ole aga edasikaebe korras iseseisvalt vaidlustatav. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajale käesolevas asjas kätte toimetatud kõik kohtu poolt koostatud dokumendid ja vastustaja antud vastused koos lisadega. Kaebaja on soovinud koopiaid lisaks enda koostatud dokumentidest märkides, et vajab neid apellatsioonkaebuse 5 esitamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (KRHKo
21. oktoober 2016, nr 3-3-1-59-16, p 13). Käesolevas asjas ei nähtu ringkonnakohtule, et koopiate väljastamata jätmine oleks kaebajal takistanud apellatsioonkaebuse koostamist ja esitamist või muul viis õiguste kaitset apellatsioonimenetluses. II
22. XXXX hiljem kohtu selgitusele tuginedes täiendatud kaebuse nõueteks on individuaalse täitmiskava osalise tühistamine ning Tartu Vangla kohustamine alandada kaebaja ohutaset ja võimaldada õpingute jätkamist kohaldades VangS § 22 nimetatud soodustust.
23. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub nii halduskohtule esitatud kaebusest kui ka XXXX
24. oktoobril 2016 Tartu Vanglale esitatud taotlusest (I kd, tl 65), Tartu Vangla
25. oktoobri
26. a vastusest taotlusele (I kd, tl 66) ja XXXX
27. oktoobril 2016 esitatud vaidest, et kaebaja eesmärgiks on, et vastustaja lubaks kaebajal seoses õppimisega liikuda järelevalveta väljaspool vangla territooriumi. Sellesisulise taotluse kaebaja esitaski vastustajale
28. oktoobril
29. Taotluses ei sisaldunud aga nõue alandada ohuhinnangut kaebajale ega muuta ITK-d või see osaliselt tühistada. Viimati nimetatud taotlused esitas kaebaja
30. oktoobri
31. a vaides, seostades nõude vaide lehekülgedel neli kuni kaheksa (I kd, tl 69p-71) loetletud taotluste ja vastustega neile (kokku 110 dokumenti). Loetelus toodutest ajaliselt hiliseim vastus, mis eelnes kaebaja
32. oktoobri
33. a taotlusele ja selle lahendamisele, on antud
34. juulil
35. Vaide lahendamisel leidis vastustaja, et puudub alus kaebaja varasemate taotluste ja neile antud vastustes käsitletud küsimuste sisuliseks läbivaatamiseks, kuna vaie on selles osas esitatud pärast haldusmenetluse seaduse §-s 75 nimetatud 30-päevase tähtaja möödumist. Samuti leidis vastustaja, et puudub mõjuv põhjus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Seega on Tartu Vangla vaidemenetluses läbi vaadanud üksnes kaebaja taotluse võimaldada talle VangS § 22 lg 1 p-s 2 sätestatud soodustus.
36. Tulenevalt VangS § 11 lg-st 5 on kinnipeetaval õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks pärast vaidemenetluse läbimist. Sellist õigust ei ole aga juhul, kui vaie on jäänud sisuliselt läbi vaatamata vaide puuduse tõttu, mida kinnipeetav ei ole tähtaegselt kõrvaldanud (VangS § 11 lg 8). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb VangS § 11 lg-t 8 mõista selliselt, et halduskohtule kaebuse esitamise õigust ei ole ka juhul, kui vaide läbi vaatamata jätmise tingis sellise iseloomuga puudus, mida ei olnud võimalik kõrvaldada ja kinnipeetavale seega ei antud tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. XXXX ei ole vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses seoses kaebuse muutmisega selgitanud, miks ta vangla toiminguid vaidega varem ei vaidlustanud. Ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mis oleks takistanud XXXXl vaide esitamist HMS §-s 75 nimetatud tähtaja jooksul. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Vangla on põhjendatult osaliselt vaide tagastanud. Vastavalt ei ole kaebaja selles osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud vaides esineva puuduse tõttu, mida ei olnud võimalik kõrvaldada. Tulenevalt

§ 47

lg-st 1 ei ole XXXX kaebus ITK osalise tühistamise ja ohutaseme langetamiseks kohustamise nõudes lubatav ja halduskohus pidanuks kaebuse nendes nõuetes tagastama tulenevalt

§ 121lg 1 p-st 4.

Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus kaebuse nendes nõuetes läbi vaatamata vastavalt

§ 185

lg-le 1 ja § 151 lg 1 p-le 1, kuna kaebuse tagastamise imperatiivne alus on ilmnenud pärast kaebuse menetlusse võtmist. 25. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et nõustub halduskohtu seisukohaga, et halduskohtumenetluses ei ole lubatav riskihindamise kokkuvõttes esitatud üksikute lausete või 6 seisukohtade tühistamise nõue. Kaebeõigus halduskohtumenetluses tuleneb isiku subjektiivsete õiguste rikkumisest (

§ 44lg 1).

Kuna üksikutel lausetel reeglina ei saa olla mõju kaebaja õigustele, siis ei ole lubatav nende vaidlustamine näiteks tühistamisnõudega. Käesolevas asjas ei ole halduskohus kaebaja sellekohast nõuet menetlusse võtnud. Seetõttu ei käsita ka ringkonnakohus kaebaja seisukohta kaebuse iseseisva nõudena ega võta selle nõude osas seisukohta otsuse resolutsioonis. Nõude lubamatuse tõttu ei suuna ringkonnakohus XXXXt ka kaebust muutma.

1. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et kaebaja eesmärgi saavutamiseks ei olnud vajalik ITK osalise tühistamise ja ohutaseme langetamiseks kohustamise nõude esitamine käesolevas asjas.
2. Vastavalt VangS § 16 lg-le 1 kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Sätte kohaselt ei ole kinnipeetava ohutase täitmiskava osaks. Täitmiskavaga ei kinnitata ega kehtestata kinnipeetava ohuhinnangut. VangS § 16 lg 5 alusel justiitsministri
3. mai
4. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 järgi on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Kohtupraktikas ongi ITK-d käsitatud programmilise dokumendina, mis ei loo kinnipeetavale õigusi ega pane kohustusi, s.t ei ole haldusakt. ITK-l võib siiski olla haldusakti tunnused konkreetsete küsimuste osas, milles kehtiv õigus näeb ette ITK õigusi või kohustusi loova toime.
5. Tulenevalt VangS § 16 lg 1 p-st 5 märgitakse ITK-s kinnipeetavale kohaldatavad soodustused. Sättest ei tulene aga, et soodustuse kohaldamine ise otsustataks ITK kehtestamisel. VangS § 22 lg-te 1 ja 2 järgi kohaldatakse soodustusi vanglateenistuse ametniku otsusel kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi. Käesoleval juhul ongi kaebaja esitanud vastustajale taotluse soodustuse saamiseks ja vangla on taotluse sisuliselt lahendanud ilma ITK muutmise menetluse alustamist kaalumata.
7. oktoobri
8. a vastuses taotlusele ja eriti
9. novembri
10. a vaideotsuses on Tartu Vangla selgitanud, miks ta ei pea võimalikuks taotletud soodustuse kohaldamist kaebaja suhtes. Seejuures on vastustaja arvesse võtnud kaebaja toime pandud kuritegude iseloomu ja korduvust, kaebaja käitumist vabaduses pärast vanglast tingimisi vabanemist, kaebaja haridust, vangistuse ajal ja vangistuse perioodide vahepeal täiendava hariduse omandamist kaebaja poolt ja selle mõju kaebaja kuritegelikule käitumisele, soodustuse võimalikku mõju vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele ja kaasnevat ohtu ühiskonnale ning kaebaja riskihinnangut. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et sellega on Tartu Vangla kaebajale soodustuse andmisest keeldumisel arvestanud VangS § 22 lg-s 2 nimetatud asjaoludega ning muude oluliste asjaoludega. Vastustaja ei ole lähtunud lubamatutest kaalutlustest ega jätnud arvestamata soodustuse andmisel tähtsust omavate asjaoludega ega ületanud kaalutluse piire. Kaalutlusotsuse kontrollimise ei ole kohtul pädevust hinnata otsuse otstarbekust. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ja vastavalt

§ 201lg-le 4 ei korda neid.

1. Vastavalt määruse nr 21 § 2 lg-le 1 koosneb täitmiskava koostamise protsess kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. (määruse nr 21 § 3 lg 1). Inspektor-kontaktisik koostab täitmiskava kinnipeetava riskihindamise tulemuste ja muu kinnipeetavat puudutava materjali või teabe alusel (määrus nr 21 § 5 lg 1). 7 Ringkonnakohtu hinnangul ilmneb viidatud sätetes koostoimes VangS § 16 lg-ga 1, et kaebaja kriminogeensete riskide hindamine ja selle tulemusel saadud hinnang ei ole täitmiskava osa, vaid täitmiskava üksnes kajastab riskihindamise tulemust. Riskihinnang on aluseks täitmiskava koostamisele, eelnedes seega ajaliselt täitmiskavale. Kehtivast õigusest ei tulene, et riskihinnang saab õigusjõu täitmiskava kinnitamisega või, et ITK-l oleks riskihindamise tulemuse osas üldiselt haldusakti tunnused. Kaebaja taotluse lahendamisel oli vanglal õigus kaebajast lähtuvaid riske uuesti hinnata ja asuda sealjuures varasemast erinevale seisukohale kaebaja ohutaseme kohta. Sel juhul tulnuks vastustajale muutunud riskihinnangu tõttu kaaluda kaebajale koostatud ITK muutmist, mitte vastupidi, s.t ITK muutmine ei olnud vajalik kaebajast lähtuva riski hindamiseks soodustuse saamise taotluse lahendamisel. Teisalt tähendab eelnev, et juhul kui haldusotsustuse tegemisel vastustaja tugineb kinnipeetavale antud riskihinnangule, siis tuleb seda konkreetse otsustuse tegemisel sisuliselt põhjendada. Piisav ei ole viite tegemine ITK kajastatud riskihindamise tulemusele. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel ongi vastustaja eelkõige vaideotsuses põhjendanud kaebajale antud riskihinnangut ning selgitanud muu hulgas, miks ta ei pea põhjendatuks kaaluda hinnangu muutmist.
2. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Tartu Halduskohtu
3. aprilli
4. a otsus tuleb tühistada osas, millega halduskohus jättis rahuldamata XXXX nõuded ITK osaliseks tühistamiseks ja ohutaseme langetamiseks kohustamiseks ja jätta kaebus nendes nõuetes läbi vaatamata. Ülejäänud osas jääb halduskohtu otsus muutmata. 32.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt

§ 109lg 1 ls-st 3 apellatsioonimenetluse kulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta.

Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 8 Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/