Obsah (12)

§ 113§ 82§ 396§ 164§ 108§ 101§ 35§ 34§ 1§ 42§ 94§ 1132

2-19-115318 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 13.11.2019. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-115318 Tsiviilas

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Intrum Debt Finance Ag esitas 09.08.
2. a Tartu Maakohtule hagiavalduse. Intrum Debt Finance Ag taotleb hagis, et kohus mõistaks Rxxxx xxxxxxx hageja kasuks välja Coop Finants ASga (varem ETK Finants) sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr CNT00000108506 tuleneva põhivõla summas 444,42 eurot, intressi 5,56 eurot, haldustasu 2,85 eurot, viivise 14,11 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 20 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 09.08.
3. a summas 39,25 eurot, lisaks alates 10.08.
4. a jooksva viivise 19,90 % aastas 444,42 eurolt kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
5. Kohus võttis hagi 02.09.
6. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
7. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult 19.10.2019.a. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2 2-19-115318
9. Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja Rxxxx Pxxxxsõlminud Coop Finants AS-ga (varem ETK Finants) 11.03.
10. a Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT
11. Lepingu alusel hakkas Coop Finants AS osutama kostjale makseteenust, mille sisuks oli maksekaardi Säästukaart Pluss väljastamine, millega omakorda oli võimalik sooritada tehinguid. Pooled leppisid kokku krediidisumma suuruseks 200 eurot (päevane makselimiit 50 eurot ja päevane sularahalimiit 0 eurot). Tagasimakse suuruseks eelmise kuu kohustuste summa aastase intressimääraga 19,9 %. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis laenuandja (Coop Finants AS) laenusaajale 31.01.
12. a laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu laenuandja ütles 28.02.
13. a lepingu üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 486,94 eurot, sh tähtajaks tasumata põhiosa 444,42 eurot, tasumata intress 5,56 eurot, haldustasu 2,85 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 14,11 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 20 eurot. Coop Finants AS loovutas 26.02.
14. a nõude loovutamise lepinguga nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Justitia Debt Finance AG-le, kelle volitatud esindaja Eestis on Intrum Estonia AS. Kostjat on nõude loovutamisest teavitatud.
15. Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Coop Finants AS-ga sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingut ja laenulepingut rikkunud ja ei ole tasunud laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule, s.o nõuetekohaselt. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on laenulepingu alusel tasumata põhivõlg summas 444,42 eurot.

§ 164

lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine).

§ 164

lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele.

§ 108

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 444,42 eurot. 7. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on samuti õiguslikult põhjendatud.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 3 2-19-115318 Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 39,25 eurot ja edaspidi, s.o alates 10.08.2019. a 19,90% aastas 444,42 eurolt kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates laenusumma sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni lepingus ettenähtud määras, s.o 19,90 % tasumata summalt aastas. Viivise suuruseks sellises määras kujuneb hagi esitamise seisuga kokku 39,25 eurot, millise summa tasumist hageja kostjalt ka nõuab. Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväiteid viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Säästukaart Pluss kasutamise lepingu kohaselt on aastane intressimäär 19,90%. Kohus leiab, et vastava lepingutingimuse puhul on tegemist

§ 35

lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud

§ 34

ja kehtiva

§ 1

lg 5 tähenduses.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

§ 42

lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb

§ 42

lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostjaga sõlmitud lepingutes sisalduv viivisemäär on 19,90 % aastas, s.o 0,055% päevas. Seaduse kohaselt (

§ 113lg 1 2.

lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit. Eesti Panga teatel oli intressimäär ajavahemikul 01.01.
3. a kuni 01.07.
4. a 0,75%. Lepingus kokkulepitud viivisemäär 19,90 % aastas, s.o 0,055 % päevas, ei ületa seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt. Seega viivise määr, mis on kõrgem, kui 24 % aastas (ehk kõrgem, kui 0,066 % päevas) on tarbijaga sõlmitud lepingus Riigikohtu seisukoha järgi üldreeglina tühine. Käesolevalt tuleb asuda seisukohale, et viivis hageja poolt taotletud summas tuleb kostjalt välja nõuda. 4 2-19-115318 Hagiavaldusest nähtuvalt on viivisearvestus järgmine: perioodil 01.03.
5. a kuni 09.08.
6. a viivitatud päevi 162 ning perioodi summa 39,25 eurot (summa päevas 0,24 eurot). Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele nõuab hageja kostjalt viivist hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 10.08.
7. a põhivõlalt (444,42 eurot) 19,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas, et alates 10.08.
8. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 13.11.
9. a kujuneb 444,42 euro suuruselt põhivõlalt viivis määras 19,90% aastas kokku summas 23,26 eurot. Koos eelneva perioodi eest arvestatud viivisega on kohtuotsuse tegemise aja, s.o 13.11.
10. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis määras 19,90% aastas seega kokku summas 62,51 (39,25+23,26) eurot. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 13.11.
11. a seisuga summas 62,51 eurot ja alates 14.11.
12. a viivis põhivõlalt (444,42 eurot) 19,90% aastas kuni põhivõla täitmiseni.
13. Lisaks taotleb hageja kostjalt meeldetuletuskirjade tasu summas 20 eurot ning sissenõudmiskulu summas 40 eurot väljamõistmist.

§ 1132

sätestab tarbijale esitatud sissenõudmiskulude osas piirangud, seega ei kehti tarbija suhtes võla sissenõudmisel üksnes lepingus kokkulepitud hinnakirjad.

§ 1132

lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid lepingu kehtivuse ajal üksnes ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Meeldetuletuskiri on teade, mille eesmärgiks on tuletada võlgnikule meelde tema kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostjale 10.06.2017. a ja 10.12.2018.a saadetud meeldetuletuskirjad, seejuures on mõlema kirja eest nõue summas 5 eurot ning ühe nõude osas, s.o 5 euro ulatuses on nõue tasutud. Lisaks on 10.01 ja 10.02.2019. a kostjale saadetud meeldetuletuskirjad ning 10.02.2019. a ka lisaks lepingust taganemise hoiatus, seega kolm nõuet kokku summas 15 eurot.

§ 1132lg 1 näeb ette tasu vaid ühe kirja eest.

Seega on kohtu hinnangul põhjendatud üksnes ühe meeldetuletuskirja eest, s.o summas 5 eurot, kostjalt hageja kasuks hüvitise välja mõistmine.

§ 1132

lg 2 p 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Nimetatud säte hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavaid toiminguid, mitte ainult meeldetuletuskirjade saatmist. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt on kostjat 08.03.

1. a teavitatud nõude loovutamisest, lisaks on kostjale 14.03, 03.04 ja 30.04.
2. a saadetud meeldetuletuskirjad ning 21.03.
3. a ka maksegraafiku ettepanek. Seega peab kohus põhjendatuks sissenõudmiskulu summas 40 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistmist.
4. Kohus peab põhjendatuks intressi summas 5,56, haldustasu summas 2,85 eurot ja viivise lepingu kehtivuse ajal summas 14,11 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistmist. 5 2-19-115318
5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 125 eurot. Lisaks taotleb hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu hüvitamist summas 20 eurot. Seega menetluskulu kokku 145 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 125 (45+80) eurot. See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud menetluskulu. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et kuna käesolevas tsiviilasjas on hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetlus, kus menetlus lõpetati, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, siis on maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot põhjendatud hageja kulu. Hageja menetluskulu on seega 145 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu summas 145 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6