← Eesti

2-15-10453/78

Obsah (5)§ 657§ 351§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. november 2019 2-15-10453 Tsiviilasja

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ning hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. 4 4

  1. Hageja ja kostja vahel sõlmiti
  2. juulil 2014 ehitustööde töövõtuleping nr 5 (I kd, tl 6–10), mille kohaselt kohustus kostja vahetama 189 akent Narvas Kreenholmi 32 asuvas ühiselamus ja tegema siseviimistluse. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt summat, mille hageja kui tellija on kostja lepingujärgsest tasust kinni pidanud leppetrahvi nõude katteks. Kostja väitel on hageja ebaõigesti kinni pidanud kostja tasust 11 276 eurot 62 senti, millest 1199 eurot 64 senti on leppetrahv tagatise esitamata jätmise eest ja 10 076 eurot 98 senti on leppetrahv tööde tegemise ja üleandmise lõpptähtaja ületamise eest. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses leppetrahvi suuruse kujunemist ja selle põhjendatust, vaid tugineb üksnes hagejapoolse tasaarvestusavalduse puudumisele leppetrahvi tasunõudest kinnipidamisel. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vaidlus selles, kas hageja ühepoolseid mahaarvamisi saab lugeda nõuete tasaarvestuseks. Kostja väidab selgelt, et ta ei vaidlusta hageja õigust nõuete tasaarvestuseks (apellatsioonkaebuse p 3.5). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud kostja nõude rahuldamata.
  3. Pooltevahelise töövõtulepingu p 7.4 kohaselt on hagejal õigus tasutava arve summast ühepoolselt maha arvata leppetrahvid, kahjuhüvitised ja muud kostja vastu suunatud rahalised nõuded (nõuete tasaarvestus). Esmalt märgib ringkonnakohus, et selline lepingus kokkulepitud leppetrahvi sissenõudmise kord ei ole hea usu põhimõttega vastuolus, nagu kostja oma apellatsioonkaebuses väidab. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Praegusel juhul on pooled kokku leppinud tellija õiguses tasaarvestada leppetrahv töövõtja tasunõudega. Sisuliselt tähendab see kokkulepitud leppetrahvi nõudmise ja tasumise viisi, mis ei riku poolte lepinguvabadust ja ei ole suunatud õiguste kuritarvitamisele. Kui pooltevaheline leping oleks käsitletav tüüptingimustel sõlmitud lepinguna, siis ka sellisel juhul ei oleks leppetrahvi lepingutasust kinnipidamise võimaldamine tüüptingimustena käsitletav teist poolt ebamõistlikult kahjustavana VÕS § 42 lg 3 järgi. Kostjal oli võimalik leppetrahvi nõudele, seega hageja poolt vähendatud tasule, vastuväiteid esitada. Kostja väitel vajanuks pooltevahelise töövõtulepingu p-de 7.4 ja 12.11 järgne leppetrahvi kinnipidamisõiguse teostamine eraldi tasaarvestusavaldust. Nimetatu ei tulene asjas esitatud tõenditest. Ka võlaõigusseadus ei sätesta nõudeid tasarvestusavalduse vormile ega ka selle sisule. Lepingu järgi pidi kostja tegema tööd valmis ja andma üle hiljemalt
  4. detsembril
  5. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et tööd anti üle
  6. veebruaril
  7. Hageja on leppetrahvi kostja tasunõuetest kinnipidamisest kostjat teavitanud
  8. märtsil 2015 (I kd tl 18jj) ja
  9. juunil 2015 (I kd, tl 24jj). Kostja ei ole hagejapoolsele leppetrahvi kinnipidamisele tehtud tööde tasust sellest teadasaamisel vastuväiteid esitanud. Eraldi teavitust leppetrahvi kohaldamise suhtes lepingust tulenevalt vaja ei olnud.
  10. Ringkonnakohus peab vajalikuks maakohtu poolt läbi viidud tõendite kogumise suhtes märkida järgmist. Kostja esitas maakohtule
  11. veebruaril 2019 seisukoha, mille kohaselt ei ole vastuhagi menetlemisel vaidluse all ehitustööde teostamise käik. Kostja jäi aga vastuhagis esitatu juurde, leides samas, et tasaarvestuse tegemiseks peab tasaarvestav pool esitama VÕS § 186 lg 2 järgse nõude (eelduslikult on kostja pidanud silmas sama sätte p-i 2). Hageja soovis oma vastuväidete tõendamiseks kostja nõudele menetluses ära kuulata tunnistajad. Maakohus jättis hageja taotluse
  12. aprilli 2019 määrusega rahuldamata leides, et kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvi olemasolu ega selle põhjendatust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nimetatud määrusega rikkunud menetlusõigust. Kostja jäi
  13. veebruari 2019 5 5 seisukohas vastuhagis esitatu juurde (vastuhagis oli vaidlustatud leppetrahvi nõude põhjendatust, vastuhagi p II). Kuigi kostja ei ole kogu hilisemas menetluses leppetrahvi materiaalsete eelduste puudumisele tuginenud ja loobus tunnistajate ärakuulamisest, oleks maakohus siiski pidanud

§ 351

ja 392 lg 1 järgi enne hageja taotluse rahuldamata jätmist selgitama välja, millised on need kostja lõplikud väited, millele kostja oma nõudes tugineb. Nimetatud rikkumine ei ole aga aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks. Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja leppetrahvi nõue ei oleks põhjendatud. Kostja on apellatsioonkaebuses leidnud, et leppetrahvide kinnipidamine oli iseenesest õigustatud. 11. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud.

§ 174

lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 6 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.