Obsah (7)

§ 1531§ 85§ 7§ 6§ 4§ 3§ 8

4-19-4069 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2019, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4069 (930017001415) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtui

§ 1531

lg 1 alusel 120 trahviühikuga, s.o 480 eurot ja OÜ Antek Ehitus karistati

§ 1531

lg 2 alusel rahatrahviga 12 800 eurot Dmitri Malõšev ik 37109243727; elukoht xxx; registrijärgne elukoht xxx; määratlemata kodakondsus; töökoht xxx Andrei Matvejev Menetlusalune isik/kaebuse esitaja Kaitsja Menetlusalune isik/kaebuse esitaja OÜ Antek Ehitus rg-kood 12027984; aadress xxx; seaduslik esindaja juhatuse liige Dmitri Malõšev Kaitsja Andrei Matvejev Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja kaebuse esitaja kaitsja kohtuvälise Dmitri Malõšev OÜ Antek Ehitus seaduslik esindaja juhatuse liige Dmitri Malõšev Andrei Matvejev Tiia Pukk 1 4-19-4069 menetleja esindaja tunnistaja OÜ F C seaduslik esindaja I N ; N E OÜ seaduslik esindaja A F ; A P RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 2 ja 3, 133, 134 ja 135 maakohus otsustas: Dmitri Malõševi ja OÜ Antek Ehitus kaitsja kaebus kohtuvälise menetleja 12.07.2019 otsuse osaliseks tühistamiseks rahuldada. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 12.07.2019 otsus osas, millega Dmitri Malõšev ja OÜ Antek Ehitus mõisteti süüdi vastavalt

§ 1531

lg-tes 1 ja 2 sätestatud väärtegude toimepanemises, mis seisnes käibedeklaratsioonides valeandmete esitamises. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 12.07.2019 otsus osas, millega Dmitri Malõševile ja OÜle Antek Ehitus määrati karistuseks vastavalt

§ 1531

lg-tes 1 ja 2 sätestatud väärtegude toimepanemise eest 120 trahviühikut, so 480 eurot ning rahatrahv 12 800 eurot. Lõpetada väärteomenetlus Dmitri Malõševi ja OÜ Antek Ehitus suhtes seoses käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Jätta Maksu- ja Tolliameti 12.07.2019 otsus osas, millega Dmitri Malõšev ja OÜ Antek Ehitus mõisteti süüdi vastavalt

§ 1531

lg-tes 1 ja 2 sätestatud väärtegude toimepanemises, mis seisnes TSDdel valeandmete esitamises, muutmata. Mõista Dmitri Malõševile

§ 1531

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, mis seisnes TSDdel valeandmete esitamises, karistuseks rahatrahv 60 päevamäära, so 240 (kakssada nelikümmend) eurot. Mõista OÜle Antek Ehitus

§ 1531

lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, mis seisnes TSDdel valeandmete esitamises, karistuseks rahatrahv 4 500 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et OÜ Antek Ehitus peab alates kohtuotsuse jõustumisest tasuma rahatrahvi summas 4 500 eurot osade kaupa, igakuise maksena mitte vähem kui 500 eurot kuus. Rahatrahv tuleb Dmitri Malõševil tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pangas, arvele nr EE522200221013264447 Swedbank pangas, või arvele nr EE401700017002872300 Luminor pangas, viitenumber

1. Rahatrahv tuleb OÜ-l Antek Ehitus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pangas, arvele nr EE522200221013264447 Swedbank pangas, või arvele nr EE401700017002872300 Luminor pangas, viitenumber
2. Kohus selgitab, et kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 2 4-19-4069 Asitõendid: - toimikus olev elektrooniline andmekandja, s.o plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Antek Ehitus kasuks välja 720 (seitsesada kakskümmend) eurot valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu katteks. Edasikaebekord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 12.12.
3. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Maksu- ja Tolliameti 12.07.2019 otsusega karistati D. Malõševi

§ 1531

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 120 trahviühiku ehk 480 euro suuruse rahatrahviga. OÜd Antek Ehitus

§ 1531

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 12 800 euro suuruse rahatrahviga. Karistuse aluseks olnud teod seisnesid D. Malõševi ja OÜ Antek Ehitus poolt maksuhaldurile raamatupidaja A P vahendusel (KarS § 21 lg 1 mõistes) tahtlikult valeandmete esitamises OÜ Antek Ehitus

1. aasta jaanuari kuni septembri ja novembri kuni detsembri TSDdel ning
2. aasta septembri ja oktoobrikuu KMDdel. Taolise tegevusega vähendati OÜ Antek Ehitus maksukohustust kogusummas 7 897,50 eurot. Karistusotsuses märkis Maksu- ja Tolliamet, et nii TSDga kui KMDga seotult realiseerisid menetlusalused isikud süüteokoosseisu objektiivse koosseisu elemendid. Subjektiivse koosseisu elementidega seoses asus kohtuväline menetleja seisukohale, et TSDga seotud rikkumise panid menetlusalused isikud toime otsese tahtlusega. Samuti realiseerisid menetlusalused isikud N E OÜ arvega nr 18 seotud rikkumise otsese tahtlusega, F C OÜga seotud rikkumise aga kaudse tahtlusega. H P OÜ arve nr 1809 kajastamisega käibedeklaratsioonis leidis kohtuväline menetleja, et menetlusalused isikud rikkusid arve kajastamisega käibemaksudeklaratsioonis küll hoolsuskohustust, ent kuna

§ 1531

nõuab koosseisu realiseerimiseks tahtlust, siis pole süüteokoosseisu subjektiivne koosseis täidetud. Kohtuväline menetleja märkis otsuses, et tahtluse puudumise tõttu otsuse tegemisel viimati nimetatud osateoga ei arvestata. Karistusmääraga seonduvalt märkis kohtuväline menetleja, et KarS § 56 lg-st 1 tulenevalt tuleb süü suuruse tuvastamisel arvestada objektiivseid ja subjektiivseid asjaolusid, sh kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt Riigikohtu praktikale võetakse aluseks sanktsiooni keskmine määr (RKKKo nr 3-1-1-77-11). Kohtuväline menetleja tõi ka välja, et karistust kergendavad asjaolud on seadusandaja sätestanud lahtise loeteluna, mis avardab karistuse individualiseerimise võimalusi. Karistust raskendavad asjaolud on seadusandaja sätestanud küll ammendavalt, ent Riigikohtu praktika on asunud toetama süü laiendatud käsitlust ja leidnud, et süüd suurendavana võib vaadelda ka KarS §-s 58 loetlemata asjaolusid. Edasiselt märkis kohtuväline, et arvestab süü suuruse 3 4-19-4069 hindamisel asjaoluga, et tegemist oli jätkuva väärteoga – TSDdel esitati valeandmeid peaaegu terve aasta vältel. Toimepandud jätkuva süüteo olemus ja süüteo tahtluse vorm näitavad menetlusaluste isikute negatiivset meelestatust kehtestatud maksuõiguskorra vastu. Oluline on mõista, et maksusüüteomenetluses on kaitstav õigushüve maksude korrapärane laekumine riigieelarvesse. Kuna maksud on kehtestatud avalikkusse huvides, on maksude korrapärane laekumine väga oluline. Maksulaekumisest sõltub kogu riigi käekäik ja areng. Seega on põhjust väita, et menetlusalused isikud panid toime maksualase süüteo, millega ründasid olulise tähendusega õigushüve. Seadusandaja on rangelt soovinud maksukohustuse varjamist tõkestada ning mõjutamaks D. Malõševi ja OÜd Antek Ehitus hoiduma edaspidi analoogiliste süütegude, so maksuõigusrikkumiste toimepanemisest, peab neile määratav karistus eripreventiivsetel kaalutlustel olema range. Kohtuväline menetleja arvestas ka sellega, et D. Malõševil ja OÜl Antek Ehitus puuduvad kehtivad karistused maksualaste süütegude eest. Samuti võttis kohtuväline menetleja arvesse asjaolu, et menetlusalused isikud on teinud maksudeklaratsioonides parandused ning paranduste tulemusel tekkinud tasumisele kuuluvad maksusummad on riigile tasutud. Maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine on tegu, mille puhul üldpreventiivsed kaalutlused eeldavad ranget karistusõiguslikku sekkumist. Lisaks arvestas kohtuväline menetleja riiklikust maksupoliitikast lähtuvat Eesti riigi kõrgendatud huvi tagada maksupettuste ärahoidmine. Karistus peab andma üldsusele teatud signaali, kinnitamaks usku ja usaldust õiguskorra vastu. Kokkuvõtvalt märkis kohtuväline menetleja, et väärteomenetluse käigus tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis hinnates on menetlusaluste isikute süü keskmisest väiksem. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohtuväline maksudeklaratsioonide paranduste tõttu tasumisele kuulunud maksusummade riigile tasumist.

1. D. Malõšev ja OÜ Antek Ehitus kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud, vaidlustades Maksu- ja Tolliameti 12.07.2019 otsuse Viru Maakohtus. Kaebajad taotlevad kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist, s.o otsuse tühistamist käibedeklaratsioonidega seonduvate etteheidetega. Tühistamist taotlevas osas taotlevad kaebajad väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotletakse kaebuses kaebuse rahuldamisel uue karistuse mõistmist, millega vähendataks kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi. Kaebuse rahuldamata jätmise korral taotlevad kaebajad alternatiivselt kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi vähendamist. Lisaks taotletakse juriidilisele isikule mõistetava rahatrahvi ajatamist ja osatamist viisil, et OÜ Antek Ehitus tasuks igakuise kohustusena 500 eurot. Kaebuse sisulistes argumentides leitakse, et menetlusaluste isikute poolt KMDel valeandmete esitamine ei toimunud tahtlikult. F C OÜ arvetega seonduvalt toimus sisendkäibemaksu arvestus vastavalt F C OÜ esitatud arvetele. F C OÜ arved olid koostatud ebaselgelt, mistõttu polnud raamatupidajal võimalik aru saada, milline summa tegelikkuses tasumisele kuulub. Kuna raamatupidaja ei teosta ülekandeid ja D. Malõšev ei täpsustanud tasumisele kuuluvaid ning deklareerimisele kuuluvaid summasid, siis on tegemist hooletuse, mitte aga tahtlikult toime pandud teoga. Pärast vea avastamist maksuhalduri poolt arved ja deklaratsioonid parandati. Seoses N E OÜ arvega nr 18 märgitakse kaebuses, et N E OÜ esitas kaks arvet – arved nr 18 ja
2. Arvet nr 18 N E OÜ tühistanud pole ja samuti pole selle arvega seonduvalt esitatud kreeditarvet. Kuna arve tühistamise kohta OÜl Antek Ehitus teave puudus, siis ei teadnud ei D. Malõšev ega ka raamatupidaja, et KMDl kajastati ebaõigeid andmeid. Arve nr 18 asemel esitas N E OÜ arve nr 19 erineva summa ja selgitustega. Mõlemad arved edastas D. Malõšev raamatupidajale ning arvest nr 19 pole võimalik mõista, et tegemist on arve nr 18 tühistamisega. Segadust tekitas ka asjaolu, et tööde mahtu ja kaupade kogust kooskõlastas N E OÜ töö tellija, mitte aga OÜga Antek Ehitus. Toodud asjaolude puhul puudub menetlusaluste isikute käitumises tahtlus ja väärteomenetlus kuulub käsitletud osas lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. H P OÜ osas jagavad kaebajad kohtuvälise menetleja seisukohta subjektiivse koosseisu puudumise osas. 4 4-19-4069 Seotult TSDga märgitakse kaebuses, et A B ja D V tehti ekslikult kaks ülekannet selgitusega „palk oktoober“. Tegemist on enam makstud töötasuga, millede osas esitab OÜ Antek Ehitus nõuded enammakstud summade tagastamiseks. Kaebajate hinnangul on kohtuväline menetleja ebaõigesti määranud karistuse – määratud karistused on ülemäära ranged, ebaproportsionaalsed ega vasta toimepandud väärteo raskusele. OÜ Antek Ehitus tegi deklaratsioonides parandused ja kõik maksud on tasutud. Seejuures tegi OÜ Antek Ehitus KMD parandused juba novembris ehk väga lühikese aja jooksul – septembri kuu deklaratsioonide puhul ca ühe kuu jooksul ja oktoobri kuu deklaratsiooni puhul 7 päeva jooksul. Parandused tehti erimenetluse läbiviimiseta ja riigile kahju ei tekitatud. Kaebuses osutatakse Euroopa Kohtu otsusele asjas nr C-564/15, kus leiti, et proportsionaalsuse põhimõtet tuleb tõlgendada selliselt, et sellega on vastuolus, kui sellises olukorras, nagu seda on põhikohtuasjas, määra riigi maksuamet maksukohustuslasele, kes on omandanud kauba, mille võõrandamine kuulub pöördmaksustamise kohaldamisalasse, rahatrahvi, mis on 50% käibemaksusummast, mis tuleb tasuda maksuametile, kui viimasel ei teki maksulaekumise puudujääki ja puuduvad andmed maksudest kõrvalehoidumise kohta. TSDde paranduste tegemisel suurenes OÜ Antek Ehitus maksukohustus vaid 1 630,94 euro tõttu. Seetõttu leiavad kaebajad, et TSDdega seotud karistus ei või ületada maksuametile tasutavat maksusummat.
3. 05.08.2019 edastas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku. 30.08.2019 määrusega võttis kohus D. Malõševi ja OÜ Antek Ehitus kaebuse menetlusse, määrates väärteoasja arutada 17.09.2019 kohtuistungil.
4. 17.09.2019 ja 02.10.2019 toimunud kohtuistungitel jäid kaebajad ja nende esindaja esitatud kaebuse juurde, taotledes kohtult vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja kohaldatud karistuse vähendamist. Kohtuväline menetleja taotles kaebuse rahuldamata jätmist ning vaidlustatava otsuse muutmata ja tühistamata jätmist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, uurinud kirjalikke tõendeid ja kuulanud ära isikuliste tõendiallikate ütlused, kaebajate ja nende kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja selgitused, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
6. 13.06.2019 koostatud väärteoprotokolli kohaselt koostati D. Malõševi ja OÜ Antek Ehitus suhtes väärteo protokoll (kd III tl 94-99) seoses

§ 1531

lg-s 1 ja § 1531 lg-s 2 sätestatud väärtegude toimepanemisega.

§ 1531

sätestab vastutuse maksuhaldurile tahtlikult andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest, kui sellega vähendatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse tagastusnõuet. Väärteoprotokolli kantud etteheite kohaselt esitasid D. Malõšev ja OÜ Antek Ehitus raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid OÜ Antek Ehitus 2018 aasta septembri kuni novembri ja detsembri TSDdel (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel) ning 2018 aasta septembri ja oktoobrikuu KMDdel (käibemaksudeklaratsioonidel). Sellega vähendati OÜ Antek Ehitus maksukohustust kogusummas 7 897,50 eurot. TSDga seotud rikkumine seisnes kokkuvõtvalt selles, et OÜ Antek Ehitus TSDl deklareeriti osade töötajate töötasu väljamakseid väikesemates summades, kui seda kajastasid OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtted. Kolme töötaja töötasu väljamakseid TSDel ei deklareeritud üldse. Sellega rikuti TuMS (tulumaksuseaduse) § 40 lg-d 1, 2, 4 ja 5, SMS (sotsiaalmaksuseaduse) § 9 lg 1 p-de 1 ja 5 ning

§ 85

lg 4 nõudeid ja vähendati maksukohustust kogusummas 1 694,70 eurot (sh sotsiaalmaksu kohustust summas 1 314,70 eurot ja tulumaksu kohustust 380 eurot). 5 4-19-4069 KMDga seotud rikkumine seisnes sisendkäibemaksu ebaõiges maha arvamises seoses H P OÜ arvega 1809, F C OÜ arvega 0009-9 ja N E OÜ arvega nr

1. Sellega rikuti KMS (käibemaksuseaduse) § 24 lg-t 1 ja § 29 lg-t 1 ning vähendati maksukohustust summas 3 642,80 eurot.
2. Tutvudes OÜ Antek Ehitus äriregistri väljavõttega (kd I, tl 29-30, kd II, tl 46-47), nähtub sellest, et OÜ Antek Ehitus on äriregistrisse kantud alates 09.12.2010 ja tema seaduslikuks esindajaks on olnud ja on kestvalt D. Malõšev. Registrisse kandmisega tekkis ka OÜ Antek Ehitus õigusvõime (TsÜS § 26 lg 2). Kõrvuti õigusvõimega omandas OÜ Antek Ehitus registrisse kandmisest ka maksukohustuslase õigusvõime (

§ 7

lg 1).

§ 6

lg 1 kohaselt on maksukohustuslane maksumaksja (p 1), maksu kinnipidaja (p 2) või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest (p 3). Maksumaksjal on kohustus maksta seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras (

§ 4lg 2).

Juriidilise isiku seadusliku esindaja kohustuseks on korraldada esindatava maksukorralduse seadusest, maksuseadusest ja

§ 3

lg-s 4 nimetatud juhul seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine (

§ 8g 1).

8. Tutvudes väärteotoimiku materjalidega, sh nii D. Malõševi kui OÜ Antek Ehitus karistusregistri väljavõtete ja D. Malõševi kohtuistungil antud selgitustega, mille kohaselt on tal ka varem esinenud Maksu- ja Tolliametiga arusaamatusi, mis on piirdunud väheoluliste rikkumiste tuvastamisega (vt 17.09.2019 kohtuistungi protokoll lk 25), siis järeldub, et D. Malõšev on OÜ Antek Ehitus juhtimisel juhindunud üldjuhul juriidilise isiku töö korraldamisel

§ 4lg-s 2 ja § 8 lg-s 1 sätestatud nõuetest.

9. Enne konkreetsete osategude analüüsi, sh võttes arvesse D. Malõševile ja OÜle Antek Ehitus etteheidetavate tegude toimepanemise aega (TSDe osas jaanuar-september, november ja detsember 2018 ning KMD osas september ja oktoober 2018), märgib kohus, et KMD ja selle lisad esitas elektrooniliselt A P (vt kd III tl 38-57). Septembri KMD esitati 20.10.2018 kell 17.43 ja novembri KMD esitati 27.11.2018 kell 15.12. Kohtuväline menetleja tegi S ASile päringu, milles märkis, et deklaratsioonid esitati IPaadressilt 85.196.249.36, mis kuulub Maksu-ja Tolliameti andmete kohaselt S ASile. Sellest tulenevalt kohustati S ASi väljastama andmed IPaadressi kasutaja ja aadressi kohta (kd III, tl 178-179). ASi S vastuse kohaselt oli IPaadressi kasutajaks A P (ik XXX) asukohaga XXX. Samuti avaldati päringu vastuseks, et tegemist on staatilise IPaadressiga, mistõttu kuuluvad kõik päringus nimetatud kuupäevad ja kellaajad ühele kasutajale (kd II, tlk 180). Et deklaratsioonid esitati tõepoolest menetleja päringus näidatud IPaadressilt, on kooskõlas 09.04.2019 päringu vastuse ja selle lisaga (vt kd II, tl 182-183). Lisaks nähtub päringu vastuseks olevast tabelist, et deklarant on OÜ Antek Ehitus ja esitajaks A. P . Märkimist väärib seegi, et osade deklaratsioonide puhul kasutati erinevaid IPaadresse. Nendegi osas tegi kohtuväline menetleja päringu (kd II, tl 184-185), saades vastuseks, et IPaadresside kasutajaks on D P , aadressiga XXX (kd II tl 186). 10. Kohus kuulas kohtuistungil ära ka A. P enda. Ta selgitas, et tegeleb OÜs Antek Ehitus raamatupidamisega ja OÜst Antek Ehitus on ta suhelnud vaid D. Malõševiga. Koostöö D. Malõševiga sai alguse aastal 2003. Seonduvalt raamatupidaja ülesannetega selgitas A. P , et kord kuus, 10ndaks kuupäevaks edastas D. Malõšev talle dokumendid. Neilt dokumentidelt arvestas ta vastavalt tabelile välja töötasu ja esitas selle Maksu- ja Tolliametile TSD vormil. Pärast deklaratsiooni esitamist võttis ta telefonitsi ühendust D. Malõševiga ja ütles viimasele tasumisele kuuluva summa. Enne 20ndat kuupäeva, mis on KMD esitamise tähtpäev, tõi D. Malõšev talle koju dokumendid/arved. Ta töötas dokumendid läbi, määratles realisatsiooni, käibe ja käibemaksu summa. KMD tuleb esitada 20ndal kuupäeval. Vahel hilines D. Malõšev 6 4-19-4069 dokumentide toomisega. Tema aga proovis deklaratsiooni õigeaegselt esitada ning enne deklaratsiooni kinnitamist helistas ta D. Malõsevile ja ütles, kui suur on tasumisele kuuluv käibemaksusumma. Temal endal puudus juurdepääs OÜ Antek Ehitus kontodele, seega ka ülekannete tegemise õigus. Tööajatabeliga seonduvalt täpsustas A. P , et tabel kajastab töötaja töötundide tegemise arvu iga päeva ja kuu arvestuse kohta. D. Malõšev arvutas tabelis kokku töötatud tunnid. Tema koostas enda andmestiku, märkides iga töötaja puhul maksusumma ja välja maksmisele kuuluva töötasu suuruse. Tema koostas nimekirja kui palju kellele ülekandmisele kuulub, andis selle edasi D. Malõševile ja D. Malõšev ise kandis kõnealused summad üle töötajatele. Tema käsutuses olid ka OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtted, ent kuna TSDd esitas ta 10ndaks kuupäevaks, pangakonto väljavõtted tõi D. Malõšev talle aga kas 19ndal või 20ndal kuupäeval, siis töötajatele tehtud ülekannete õigusust ja vastavust TSDga ta ei kontrollinud. Pärast deklaratsioonide esitamist tagastab ta kõik dokumendid D. Malõševile. OÜ Antek Ehitus lepinguid aga D. Malõšev talle ei toonud. Tunnistaja kinnitas ka, et esitas nii TSDde kui KMDde osas parandusdeklaratsioone. 11. Tunnistajaga ühetaolisi ütlus andis ka D. Malõšev (vt 17.09.2019 kohtuistungi protokoll, alates lk 17). Ta selgitas, et peab töötajate tööaja graafikut, mille annab üle raamatupidajale. Raamatupidaja arvutab selle alusel välja töötasud ja esitab TSDd. D. Malõševi ütlustest tuleneb seegi, et tema poolt esitati raamatupidajale ka KMD aluseks olevad dokumendid. 12. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et OÜ Antek Ehitus TSDd ja KMDd esitas Maksu- ja Tolliametile A. P , kes esitas Maksu- ja Tolliametile deklaratsioonid D. Malõševilt saadud dokumentide alusel. 13. Hinnates väärteoprotokollis KMDga seotud rikkumisi, on kohtu hinnangul põhjust välja tuua järgmisi asjaolusid. 14. Esmalt käsitleb kohus F C OÜga seotud arvet nr 0009-9 kuupäevast 04.09.2018. Kohtuistungil kuulas kohus üle F C OÜ seadusliku esindaja I N . Kohtuistungil kinnitas I. N koostööd OÜga Antek Ehitus aastal 2018. Koostöö seisnes OÜle Antek Ehitus evakuatsioonitrepi valmistamises/tarnimises. Lepingu järgselt pidi F C OÜ valmistama evakuatsioonitrepi ja transportima selle objektile. Lepingu maksumus ilma käibemaksuta oli 16 000 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuli OÜl Antek Ehitus ettemaksuna tasuda 50%, seejärel tuli teise osamaksena tasuda 20% ehk 3 840 eurot (sh

1. km)ning kolmanda makse suurus oli 30% ehk 5 760 eurot. Täiendavalt avaldas I. N , et koostas ja esitas OÜle Antek Ehitus arve nr 0009-9, ent ta kajastas arvel ekslikult kogu tehingu käibemaksusummat. Kõnealust arvet uuriti kohtuliku uurimise käigus (kd III tl 8). Arvelt nähtub, et arve koostas I. N , see kannab kuupäeva 04.09.2018 ja numeratsiooni 0009-9. Samuti on arvel märge, et tegemist on OÜle Antek Ehitus adresseeritud ettemaksuarvega. Arve esitati seoses metallist evakuatsioonitrepiga ning sellest nähtuvad järgmised arvulised näitajad: summa ilma km-ta 16 000 eurot, käibemaks 3 200 eurot, ettemaks 50%, s.o 9 600 eurot ning kokku 19 200 eurot. Arve tasumise tähtaeg on 06.09.2018. OÜ Antek Ehitus tasus F C OÜ arve nr 0009-9 07.09.2018 summas 9 600 eurot, selgitusega ettemaksuarve 0009-9 (kd III, tl 61). OÜ Antek Ehitus 2018 septembri kuu käibemaksudeklaratsioonilt ja selle lisadelt nähtub aga, et OÜ F C arvet nr 0009-9 deklareeriti summas 19 200 eurot (sh
2. km)ja sisendkäibemaksu arvestati summas 3 200 eurot (kd III, tl 38-44). 15. Enne seisukoha kujundamist selle üle, kas OÜ Antek Ehitus kajastas 2018 septembri kuu käibedeklaratsioonis ebaõigesti F C OÜ arvet nr 0009-9 ja arvestas kõnealuse arvega 7 4-19-4069 seotult ebaõigesti sisendkäibemaksu, osutab kohus järgmisele käibemaksuseadusest tulenevatele aspektidele. Käibemaksuseaduse (edaspidi nimetatud ka KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt käibemaksu objekt on käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eestis. Käive on mh kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus (KMD § 4 lg 1 p 1). Käibe tekkimise koht on Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis (KMS § 9 lg 1 p 1). Teenuse osutamisel on käibe tekkimise koht Eesti, kui teenust osutatakse Eestis registreeritud maksukohustuslasele (KMS § 10 lg 1 p 1) ja kui teenust osutatakse Eestis asuva kinnisasjaga seotult (ehitamine, hindamine, jne (KMS § 10 lg 1 p 2). KMS § 11 lg 1 kohaselt on käive tekkinud või teenus saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaid toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine ning 3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema tööaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. KMS § 11 lg 3 ls 1 kohaselt juhul, kui käibe tekkimise ajaks on kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine või maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. 16. Eelnimetatud käibemaksuseadusest tulenevaid nõudeid arvestades tuleb kindlaks määrata esmalt asjaolu, kas arve nr 0009-9 alusel osutati kaupa või teenust, kas ja millal tekkis Eestis käive ja eeldusel, et käive tekkis, tuleb määratleda selle tekkimise aeg. Käibe tekkimise aja tuvastamine või määramine on obligatoorne, kuna just maksustatava käibe tekkimise hetk toob enesega kaasa käibemaksusumma arvutamise, deklareerimise ja tasumise kohustused (vt nt RKHKo nr 3-1-1-43-08 p 11). Lisaks märgib kohus, et käibe tekkimise hindamiseks tuleb määratleda ka asjaolu, kas arve aluseks olnu näol oli tegemist kauba või teenusega käibemaksuseaduse mõttes - kauba või teenuse käibe tekkimise alused on erinevad (vrd KMS § 9 lg 1 p 1 ja § 10 lg-d 1 ja 2). 17. Analüüsides arvet nr 0009-9 ja OÜ Antek Ehitus ning F C OÜ vahelist 03.09.2018 sõlmitud lepingut nr 07/09-2018, nähtub, et lepingu esemeks on tarnitavad metallkonstruktsioonid, evakuatsiooni välistrepid (kd II, tl 199-203). St, et lepingu esemeks on kaup KMS § 2 lg 3 p-de 1 ja 2 mõttes. Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtub seegi, et kauba üleandmise kohaks on XXX. Seega järeldub, et kaupa võõrandati ettevõtluse käigus ja selle see toimetatakse omandajale Eestis ehk et käive tekkis Eestis. Arvest nr 0009-9 ja lepingust nähtub, et arve nr 0009-9 näol oli tegemist ettemaksuarvega (sh vt lepingu p 5.4, mille kohaselt leppisid lepingu pooled kokku 50% suuruse ettemaksu tasumises). See tähendab, et käibe tekkimisel ei lähtuta mitte kauba kättetoimetamise või kättesaadavaks tegemise regulatsioonist (KMS § 11 lg 1 p 1), vaid käive tekkis KMS § 11 lg 1 p 2 nimetatud hetkel ehk kauba osalise makse laekumisel võõrandajale ja seda üksnes tasutud/makstud ulatuses (KMS § 11 lg 3). Kuna käsitataval juhul ehk makse ülekandmise ja selle laekumisega võõrandajale, s.o F C OÜle tekkis käive, siis tõi see kaasa käibemaksusumma arvutamise, deklareerimise ja tasumise kohustused. 18. Kohus viitas otsuse p-s 14, et OÜ Antek Ehitus tasus F C OÜle arve nr 0009-9 alusel 9 600 eurot (sh km). Seega tekkis käive 9 600 euro suuruses summas ja see on ka rahaline vääring, mida OÜ Antek Ehitus sai käibemaksuseaduse regulatsiooni arvestades 2018 septembri kuu eest F C OÜ arvega nr 0009-9 deklareerida. Kuna OÜ Antek Ehitus deklareeris arvega nr 0009-9 seotult lepingu kogumaksumust ehk käivet summat 19 200 eurot (sh km), siis on OÜ Antek Ehitus käivet deklareerinud ebaõigesti. 19. Kaebajast menetlusalustele isikutele heidetakse ette maksuhaldurile tahtlikku valeandmete esitamist, millega vähendati maksukohustust. Seega pole obligatoorseks üksnes 8 4-19-4069 deklaratsioonides ebaõigete andmete esitamine, vaid taolise tegevusega pidi kaasuma maksukohustuse vähendamine. 20. Siinkohal aktualiseerub sisendkäibemaksu regulatsioon, sh käibemaksu neutraalsuse põhimõte, mis võimaldab sisendkäibemaksu maha arvata kohe maksustatava käibe tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel. KMS § 29 lg 1 ls 1 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 pdes 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks (KMS § 29 lg 3 p 1). Isik saab sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust kasutada juhul, kui ta tegutseb kauba või teenuse omandamise ajal maksukohustuslasena ja kasutab asjaomaseid kaupu või teenuseid maksutatavate tehingute tarbeks (vt ka RKHKo 3-16-517 p 16). 21. OÜ Antek Ehitus tegutses kauba soetamisel F C OÜlt maksukohustuslasena, ta soetas kauba ettemaksu tasudes teiselt maksukohustuslaselt ja ka kaup soetati maksustatavate tehingute tarbeks. Seega tekkis OÜl Antek Ehitus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Ent nagu öeldud, kajastas OÜ Antek Ehitus arve nr 0009-9 alusel ebaõigesti käivet ja sellega seotult ka sisendkäibemaksu. Kui tegelik ehk deklareerimisele kuulunud käive oli koos käibemaksuga 9 600 eurot, siis tähendab see, et 19 200 euro suuruse käibe ja 3 200 euro suuruse sisendkäibemaksu deklareerimisel vähenes tasumisele kuulnud käibemaksu summa 2 000 euro võrra. Seega järeldub eelnevast, et OÜ Antek Ehitus 2018 septembri kuu käibedeklaratsioonis esitati F C OÜ arvega nr 0009-9 seoses valeandmeid ja sellega kaasnes OÜ Antek Ehitus maksukohustuse vähenemine. 22. Analoogne olukord on ka F C OÜ arvega nr 0009-12, mida OÜ Antek Ehitus deklareeris 2018 oktoobri käibemaksudeklaratsioonis. Kõnealust arvet uuriti kohtuliku uurimise käigus ja selle kohaselt adresseeriti arve OÜle Antek Ehitus. Arve kannab dateeringut 12.10.2018, maksetähtaega 16.10.2018, on esitatud metallist evakuatsioonitrepi eest, on koostatud I. N poolt ja kajastab järgimisi numbrilisi näite: käibemaksuta summa 16 000 eurot, käibemaks 3 200 eurot, ettemaks 20% summas 3 840 eurot ning summa kokku 19 200 eurot (kd III, tl 9). Kõnealuse arve alusel tegi OÜ Antek Ehitus 23.10.2018 ülekande summas 3 840 eurot selgitusega „Ettemaksuarve nr 0009-12“. Oktoobri käibemaksudeklaratsioonist ja selle lisade kohaselt (kd III, tl 49-54) deklareeris OÜ Antek Ehitus F C OÜ arvega nr 0009-12 käivet 19 200 eurot ja sisendkäibemaksu 3 200 eurot. Kuna OÜ Antek Ehitus teostas F C OÜle ülekande summas 3 840 eurot, siis tähendab, et käibe suurus on võrdne ülekantud rahaliste vahendite vääringuga, mitte aga lepingu kogumaksumusega. Ühtlasi tähendab see, et 3 840 euro suuruse käibe juures oli OÜl Antek Ehitus võimalik arvestada sisendkäibemaksu summas 640 eurot. Eelmärgitu tähendab, et 19 200 euro suuruse käibe ja 3 200 suuruse sisendkäibemaksu deklareerimisel vähenes tasumisele kuulunud käibemaksu summa 2 560 euro võrra. Seega järeldub eelnevast, et OÜ Antek Ehitus 2018 oktoobri kuu käibedeklaratsioonis esitati F C OÜ arvega nr 0009-12 seoses valeandmeid ja sellega kaasnes OÜ Antek Ehitus maksukohustuse vähenemine. 23. OÜle Antek Ehitus on ette heidetavaks täiendavalt ka 2018 septembri kuu käibedeklaratsioonis ebaõigete andmete esitamine seoses N E OÜ arvega nr 18. 9 4-19-4069 Kohtuistungil kuulas kohus üle N E OÜ seadusliku esindaja A F . Ta kinnitas koostööd OÜga Antek Ehitus XXX tänava objektil. OÜl Antek Ehitus ja N E OÜ vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustus N E OÜ teostama objektil elektriseadmete ja signalisatsiooni montaaži. N E OÜ esitas arved OÜle Antek Ehitus, need arved koostas tunnistaja ehk A. F ise ja ta teab, et kõik arved, v.a üks, said tasutud. Tunnistaja ei oska selgitada, mis põhjusel jäi üks arve tasumata, ent ta tõi välja, et poolte vahelist lepingut muudeti korduvalt ja töid hakati teostama kolmanda lepinguvariandi alusel. Lepingu muudatused seondusid nii tööde mahu kui maksumusega. Tunnistaja kinnitas, et arvet nr 18 ega selles näidatud ettemaksu summas 3 000 eurot ei tasutud ja vastavat summat ka ei laekunud. N E OÜ arvet nr 18 uuriti kohtumenetluses ja sellelt nähtub, et arve kuupäevast 18.09.2018 adresseeriti OÜle Antek Ehitus, tasumise tähtajaga 02.10.2018. Arve esitati rõdude ja fassaadvalgustite ostmise eest ja sellelt nähtuvad järgmised arvulised näitajad: üldsumma 2 814 eurot, käibemaks 20% ning kogusumma on 3 376,80 eurot (kd III, tl 13). Fakt on seegi, et OÜ Antek Ehitus ülekannet N E OÜle seoses arvega nr 18 teinud ei ole (kd III tl 61). Kohtus uuriti tõendina ka tunnistaja 29.09.2018 edastatud e-kirja D. Malõševile, milles tunnistaja märgib, et annulleerib varasemad lepingud summades 44 450 eurot ja 36 850 eurot ning kehtivaks lepinguks on leping, mis on sõlmitud summale 39 800 eurot. Samal kuupäeva on N E OÜ koostanud OÜle Antek Ehitus arve nr 19, maksetähtajaga 25.09.2018. Arve kohaselt seondub ettemaksuarve alltöövõtulepinguga nr 8-0718, lepingu kogumaksumuseks on 39 800 eurot, ettemaksusumma on 5 814 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1 162,80 eurot, mis tähendab, et ettemaksuarve kogusumma on 6 976,80 eurot. Kohtuvälises menetluses uurimisasutusele edastatud dokumendis-vastuses (kd III, tl 12) selgitas A. F , et leping, mille alusel asuti reaalselt lepingujärgseid töid teostama, esitati OÜ Antek Ehitus poolt 24.09.2018, selle kohaselt esitati samal päeval ka arve nr 19 summale 6 976,80 eurot (sh km), mis OÜ Antek Ehituse poolt ka tasuti. Analüüsides eelnevat on võimalik teha järgmised järeldused – 1) kuna OÜ Antek Ehitus arvet nr 18 ei tasunud, siis ei tekkinud käivet KMS § 11 lg 1 p 2 mõttes ja 2) kuna lepingujärgseid töid asuti teostama 24.09.2018 sõlmitud lepingu alusel, mille kohta N E OÜ esitas arve nr 19, st, et enne lepingu sõlmimist 24.09.2018 ei asutud N E OÜ poolt lepingut täitma kaupade või teenuste näol, siis ei tekkinud käivet arve nr 18 alusel ka KMS § 11 lg 1 p 1 tähenduses. Seega N E OÜ arvega nr 18 seotult käivet ei tekkinud ja OÜl Antek Ehitus puudus seaduslik alus kõnealuse arve alusel käibe deklareerimiseks ja sisendkäibemaksu arvutamiseks. Ühtlasi tähendab eelnev, et arve nr 18 deklareerimisel ehk 3 376,80 euro suuruse käibe ja 565,80 euro suuruse sisendkäibemaksu deklareerimisel vähenes tasumisele kuulunud käibemaksu summa 565,80 euro võrra. Seega tõi käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine kaasa OÜ Antek Ehitus maksukohustuse vähenemise. 24. Hinnates eelosutatud rikkumistega seotult süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste täidetust, siis osutab kohus, et kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt realiseerisid menetlusalused isikud F C OÜ arvetega nr-d 0009-9 ja 0009-12 seonduvad valeandmete esitamised, millega vähenes OÜ Antek Ehitus maksukohustus, kaudse tahtlusega. N E OÜ arvega nr 18 seonduv valeandmete esitamine realiseerus otsese tahtlusega. Kohus kohtuvälise menetleja seisukohta ei jaga. Kohtu hinnangul jättis kohtuväline menetleja väärteomenetluse käigus kogutud asjaolud kogumis hindamata ja see päädis subjektiivse koosseisu tunnuste olemasolus ebaõige järelduse tegemisega. 25. Menetluse käigus leidis tuvastamist, et F C OÜ ja OÜ Antek Ehitus sõlmisid lepingu kogumaksumusega 19 200 eurot (sh km). Lepingu allkirjastasid juriidiliste isikute seaduslikud esindajad ehk I. N ja D. Malõšev. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus OÜ Antek Ehitus tasuma ettemaksuna 50% lepingu maksumusest ehk 9 600 eurot (sh km), teise osamaksena kohustus OÜ Antek Ehitus tasuma lepingu maksumusest 20%, s.o 3 840 eurot ning viimase osamakse suuruseks oli 30% lepingu maksumusest ehk 5 760 eurot (sh
3. km)(vt kd II, tl 20010 4-19-4069 203). Menetleja märkis toimiku materjalidega kooskõlas olevalt sedagi, et OÜ Antek Ehitus tegi F C OÜle ülekanded arvete nr-d 0009-9 ja 0009-12 alusel summades 9 600 eurot ja 3 840 eurot (kd III, tl 61), ent mõlema arvega seotult deklareeriti lepingu kogumaksumust ehk summat 19 200 eurot, millelt arvestati sisendkäibemaksu summas 3 200 eurot. Menetluse käigus leidis tuvastamist, et OÜ Antek Ehitus raamatupidamist teostanud isikul ehk A. P puudus ligipääs OÜ Antek Ehitus pangakontodele ja tema ülekandeid ei teostanud. OÜ Antek Ehitus pangakontode kasutamise õigus oli D. Malõševil, kes ülekandeid ka teostas (vt kd II tl 56, 79). Analüüsides kohtuvälise menetluse käigus A. P ja D. Malõševi ütlusi, siis nähtub neist, et D. Malõšev andis raamatupidajale üle deklaratsioonide esitamiseks dokumendid – ühe kuu ostu ja müügi arved ning pangakonto väljavõtted. Nende andmete alusel tegi raamatupidaja käibearvestuse ja esitas KMD (kd III, tl 62-66).

§ 1531koosseis eeldab tahtlust, s.o vähemalt kaudset tahtlust Kar

S § 16 lg 4 tähenduses (vt ka RKKKo nr 3-1-1-23-15 p 51). KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Juba kohtuvälise menetluse käigus tuvastatud asjaoludest nähtub, et D. Malõšev andis endast kõik, et tagada korrakohane käibemaksuarvestus seoses F C OÜ arvetega. Ta esitas raamatupidajale arved ja pangakontoväljavõtted. Seega vaatamata asjaolule, et F C OÜ arved olid vormistatud mitmeti mõistetavalt, oli raamatupidajal võimalik (ja kohustus) kõrvutada arvetel näidatud vääringuid pangakonto väljavõttest nähtuvate ülekannetega. Pangakonto väljavõttest nähtuvad nii teostatud ülekannete suurus kui ka asjaolu, milline konkreetne dokument oli ülekande aluseks. Kui isik – D. Malõšev – annab endast kõik, et tagada kohane käibemaksuarvestus F C OÜ arvetega seoses, ent raamatupidaja jätab kõnealuse arvestuse mingitel asjaoludel/põhjendustel nõuetekohaselt tegemata ja seejuures on kaudse tahtluse realiseerimise üheks tingimuseks isiku enda arusaam, et ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, millist asjaolu pole menetluse käigus kogutud ja uuritud tõendite pinnalt D. Malõševi puhul jaatada, siis jääb kohtule mõistmatuks, kuidas jõudis kohtuväline menetleja järelduseni, et menetlusalused isikud realiseerisid kaudse tahtlusega F C OÜga seotud ebaõige maksuarvestuse. Kohtuvälise menetleja deklareeritu selle kohta, et menetlusalused isikud pidid võimalikuks pidama, et deklareeritavad summad on valed ja möönsid seda, jääb kohtule arusaamatuks ja selline väljendusviis on deklaratiivne – kohtuväline menetleja pole oma järeldust põhjendanud ega ära näidanud arutluskäiku, kuidas oli võimalik taolisele järelduseni jõuda. 26. Kohus tugineb väärteokaebuse läbivaatamisel kohtus vahetult uuritud tõenditele ja isikuliste tõendiallikate kohtuvälises menetluses antud ütlused kannavad endas üksnes ütluste usaldusväärsuse kontrolli eesmärki. KMDga seonduvalt on isikuliste tõendiallikate ütlused olnud menetluse kestel läbivalt samalaadsed. Raamatupidaja A. P kinnitas kohtuliku uurimise käigus, et enne 20ndat kuupäeva ehk 19ndal või 20ndal kuupäeval sai ta D. Malõševilt dokumendid, s.o arved ja pangakonto väljavõtted käibemaksudeklaratsioonide tegemiseks, ent mõne ettevõtte arvetega tekkisid probleemid, mida hiljem parandati/korrigeeriti. Kohtuliku uurimise käigus ei selgunud ühtegi asjaolu, mis võiks viia või viiks arusaama ja tõdemuseni, et D. Malõšev pidas võimalikuks, et ta realiseerib mõnele süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Kui juriidilise isiku seaduslik esindaja esitab raamatupidajale dokumentatsiooni, mis võimaldab korrakohase maksuarvestuse arvutamist ja deklareerimist, ei ole tal võimalik dokumentide esitamisel raamatupidajale ja viimase poolt deklaratsioonide esitamisel maksuhaldurile ette näha, ta ei näe ette ega peagi ette nägema mõne ebaseadusliku teo tagajärje saabumist. Seega ei ole võimalik D. Malõševile ja derivatiivse vastutuse põhimõttest tulenevalt OÜle Antek Ehitus ette heita F C OÜ arvetega seonduvalt ebaõige maksuarvestuse teostamist, sest neis tegudes puudub subjektiivne koosseis. Kohus möönab, et D. Malõšev võis rikkuda hoolsuskohustust, ent nagu öeldud, nõuab

§ 1531subjektiivse koosseisu tasandil tahtlust.

Seega puudub alus 11 4-19-4069 hoolsuskohustuse võimaliku rikkumisega kaasnevate asjaolude analüüsimiseks, ja veelgi enam - hoolsuskohustuse rikkumine eeldab menetlusalustele isikutele materiaalõiguslikult ka täielikult teiselaadse etteheite tegemist, mis peab kajastuma juba väärteoprotokollis. 27. Mis puudutab N E OÜ arvega nr 18 seotud asjaolusid, s.o nii kõnealuse arve deklareerimist kui sisendkäibemaksu arvestust, siis märkis kohus juba varasemalt, et antud arvega seoses käivet ei tekkinud ja seega puudus alus ka sisendkäibemaksu arvutamiseks. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et D. Malõšev realiseeris antud osateo otsese tahtlusega. Kohtuvälise menetleja järeldus baseerub asjaolul, et D. Malõšev oli teadlik poolte vahel sõlmitud lepingu muudatustest ja arve nr 18 tühistamisest, ent sellele vaatamata kajastas D. Malõšev arvet juriidilise isiku raamatupidamises. Arutataval juhul on tõendatud, et D. Malõšev esitas raamatupidajale mh N E OÜ arve nr 18 ja samuti OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte, millede alusel esitas raamatupidaja maksuhaldurile OÜ Antek Ehitus käibedeklaratsiooni. Tõendatud on seegi, et arve nr 18 alusel käivet ei tekkinud ja seega puudus seaduslik alus arve deklareerimiseks ja sisendkäibemaksu arvutamiseks. Hinnates tahtlusega seotud aspekte, siis märgib kohus, et kohtupraktikas välja kujunenud ja omaks võetud arusaama kohaselt tuleb isiku teotahtlus tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga. N E OÜ seadusliku esindaja A. F ja D. Malõševi ütluste kohaselt muudeti nendevahelist lepingut tellija suunistest johtuvalt korduvalt. Lõpuks asuti töid teostama kolmanda lepinguvariandi alusel. Ühtlasi esitas A. F N E OÜ nimelt OÜle Antek Ehitus erinevaid arveid. Kõnealuseid arveid uuriti kohtuliku uurimise käigus. N E OÜ esitas 13.09.2018 arve nr 17, maksetähtajaga 18.09.2018 (kd III, tl 170) summale 3 600 eurot (sh km); 18.09.2018 arve nr 18, maksetähtajaga 02.10.2018 summale 3 376,80 eurot (sh km); 19.09.2018 arve nr 19, maksetähtajaga 20.09.2018 summale 3 600 eurot (kd III tl 174); seejärel 24.09.2018 uuesti arve nr 19, maksetähtajaga 25.09.2018 summale 6 976,80 eurot (kd III, tl 176). Seejuures edastas A. F D. Malõševile 24.09.2018 e-kirja, milles teavitas, et annulleerib lepingud summadele 44 450 eurot ja 36 850 eurot ning õigeks ja ainsaks lepinguks, mille alusel töid teostatakse, on leping summas 39 800 eurot (kd III, tl 177). Arve tühistamisi A. F e-kirjast ega ka ühestki teisest kohtus uuritud kirjalikust tõendist ei nähtu. Analüüsides septembri kuu deklaratsioone, nähtub, et selles on deklareeritud N E OÜ arveid nr-d 18, 19 ja 22. Arvestades N E OÜ arvete esitamise tihedust, tähtaegu, poolte avaldatut, mille kohaselt muudeti lepingut tellija tõttu kolmel korral, asjaolu, et N E OÜ pole arvet nr 18 tühistanud, samuti seda, et raamatupidaja selgituste kohaselt sai ta käibemaksudeklaratsioonide koostamise aluseks olnud dokumentatsiooni kätte 19ndal või 20ndal kuupäeval ning 20ndal kuupäeval oli käibemaksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg, siis asub kohus seisukohale, et arve nr 18 kajastamine pole seotud mitte isikute tahtliku tegevusega, vaid sellega, et rikutud on hoolsuskohustust. Nimelt nähtub OÜ Antek Ehitus 2018 septembri kuu deklaratsioonist, et OÜ Antek Ehitus deklareeris septembris 111 arvet kogusummas 190 151,41 eurot (kd III, tl 39). Võttes arvesse deklareeritud arvete hulka ja arvete kogusummat, samuti asjaolu, et D. Malõšev ei tegelenud üksnes nn kontoritööga vaid koordineeris ehitustöid objektil ja teostas ka ise objektil ehitustöid, siis peab kohus eluliselt usutavaks D. Malõševi kohtuistungil avaldatut, et taolise arvete hulga juures võis ta eksida ja edastada raamatupidajale arve, mille alusel käivet ei tekkinud. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetluse käigus ei ole sedastatavad asjaolud, et teo toimepanemise hetke seisuga oli D. Malõšev teadlik ja teadvustas või pidas võimalikuks (KarS § 16 lg 4), et edastas raamatupidajale deklareerimiseks ja sisendkäibemaksu arvutamiseks N E OÜ arve nr 18, millel alusel tegelikkuses käivet ei tekkinud. Siinkohal peab kohus kohaseks arvestada ka aspektiga, et kui D. Malõšev soovinuks maksukohustuse vähendamiseks esitada/deklareerida 12 4-19-4069 ebaõigeid andmeid, oli tal võimalik deklareerida teisigi N E OÜ esitatud arveid, millede alusel käivet ei tekkinud. D. Malõšev seda aga ei teinud. Eeltoodud asjaolude kogumis hindamise tulemina peab kohus N E OÜ arve nr 18 deklareerimist OÜ Antek Ehituse poolt ekslikult realiseerunud sündmuseks, mis on põhjuslikus seoses hooletusega, ent milles puudub tahtlus, sh KarS § 16 lg-te 3 ja 4 mõttes. 28. Menetlusalustele isikutele on ette heidetav ka H P OÜ arve nr 1809 summas 8 880,60 eurot (sh

1. km)deklareerimine 2018 septembri deklaratsioonis ja sellelt sisendkäibemaksu arvutamine. Väärteoprotokolli kantud etteheite kohaselt puudus OÜl Antek Ehitus alus H P OÜ arvega nr 1809 sisendkäibemaksu arvutamiseks, kuna H P OÜ polnud käibemaksukohustuslane ja H P OÜ esitatud arve ei sisaldanud käibemaksu. Hinnates väärteomenetluse raames kogutud tõendeid, on kohus seisukohal, et menetluse käigus kogutu ei võimalda teha tõsikindlaid järeldusi, millise arve H P OÜ OÜle Antek Ehitus esitas – puudub selgus, kas H P OÜ esitatud arve kajastas käibemaksuarvestust või mitte. H P OÜ seaduslik esindaja edastas kohtuvälisele menetlejale teostatud tööde akti nr 1 (kd II, tl 193). Kõnealune dokument kannab 17.09.2018 dateeringut ja käibemaksuta summat 7 400,50 eurot. Ühtlasi teavitas H P OÜ seaduslik esindaja kohtuvälist menetlejat, et arve edastati OÜle Antek Ehitus käibemaksuta, sest H P OÜ pole kunagi käibemaksukohustuslane olnud (kd II, tlk 189). Menetluse käigus uuriti teistki OÜ H P arvet (kd III, tl 87 ja 163). Kohtuistungil, kohtuliku uurimise käigus, avaldas D. Malõšev, et H P OÜst suhtles ta S K nimelise isikuga, kes edastas talle elektrooniliselt H P OÜ arve nr 1809, mis sisaldas käibemaksuarvestust. Kõnealuse informatsiooni kontrollimiseks vaadeldi D. Malõševi mobiiltelefonist S. K 19.09.2018 edastatud e-kirja, mille manuses olid OÜle Antek Ehitus adresseeritud arve ja akt. Arvelt, mis on kattuv ka kd III, tl 87 ja 163 asuvate arvetega, nähtub, et tegemist on 18.09.2018 arvega nr 1809, mille maksetähtaeg saabus 23.09.2018. Tasumisele kuulus 7 400,50 euro suurune summa, millele lisandus 20% käibemaks summas 1 480,10 eurot, s.o arve kogusummas 8 880,60 eurot. Seda summat deklareeris OÜ Antek Ehitus ka käibemaksudeklaratsioonis, sh arvestas sisendkäibemaksu (kd III, tl 39). Selgitamaks välja kõnealuse arvega seotud asjaolusid, kohustas kohus kohtuistungile ilmuma H P OÜ seadusliku esindaja R H ja OÜle Antek Ehitus arve edastanud S. K . R. H kohtuistungile ei ilmunud ja S. K polnud kohtul võimalik kohtukutset kätte toimetada. Kohus möönab, et isikute kohtuistungile ilmumata jätmine andis kohtule aluse rakendada meetmeid, mis taganuks nende osavõtu läbiviidavast menetlusest. Neid meetmeid kohus aga ei kohaldanud. Kuna väärteomenetluses rakendab kohus uurimisprintsiipi ja arutab väärteoasja täies mahus, esitatud kaebuse piiridest sõltumatult (VTMS § 123 lg 2), siis tähendab see, et kohus peab asja lahendamiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud välja selgitama. Kohus juhib tähelepanu aga asjaolule, et kohtuväline menetleja asus oma otsuses seisukohale, et OÜ H P arvega nr 1809 seotult pole D. Malõševi ja derivatiivse vastutuse põhimõttest tulenevalt ka OÜ Antek Ehitus teos sedastatavad subjektiivse koosseisu tunnused (kd III, tl 103-111). Seega sedastas kohtuväline menetleja olemuslikult menetlusaluste isikute teos väärteo tunnuste puudumise VTMS § 29 lg 1 p 1 mõttes. Kahetsusväärselt tuleb kohtul nentida, et kohtuväline menetleja ei ole arutuse all olevas osas väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetanud, vaid on märkinud, et otsuse tegemise antud episoodiga ei arvestata. Kohtuvälise menetleja poolt taoliselt toimimine on kohtu jaoks üllatav ja mõistmatu ning seejuures on tegemist vastuoluga, mida kõrgeima astme kohus on väljendanud oma seisukohtades. Kohus märgib, et kui isiku(
2. te)süü ei leia osaliselt menetluse käigus tuvastamist, peab sellele järgnema vastavas osas menetluse lõpetamine. Menetluse lõpetamine peab kajastuma lahendis selge ja üheselt arusaadava resolutsioonina (vt nt RKKKo nr 1-16-9717 p 27). Kohtuvälise menetleja märge sellega kohta, et „antud otsuse tegemisel ei arvesta antud episoodiga“ kõnealust nõuet ei täida. Edasiselt märgib kohus, et VTMS § 132 p 2, mis sätestab maakohtu pädevuse kaebuse lahendamisel, annab kohtule õiguse kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliseks 13 4-19-4069 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks tingimusel, et see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kuna kohtuväline menetleja sedastas menetlusaluste isikute teos väärteo tunnuste puudumise, mis pidanuks korrektse õigusliku järelmina kaasa tooma menetluse osalise lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 tunnustel, siis kohtu poolt kohtuvälise menetleja otsustusest erinevale seisukohale asumisega kaasneks menetlusaluste isikute olukorra raskendamine. Seega puuduks kohtul VTMS § 132 p-st 2 tulenevalt menetluslik pädevus uue, kohtuvälise menetleja otsusest teiselaadse otsuse tegemiseks. Märgitu tähendab omakorda, et R. H ja S. K menetlusest osavõtu tagamise meetmete kasutusele võtmine võimaldanuks vähemalt teoreetiliselt välja selgitada OÜ H P arvega nr 1809 seotud asjaolusid, ent menetlusaluste isikute suhtes teistsuguse otsuse tegemine kui seda on VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamine, oleks väärteomenetlusõiguslikult välistatud. Seega R. H ja S. K seotud kohtulike toimingute tegemine võiks küll anda teavet menetluse esemeks oleva süüteo kohta, ent arvestades kohtu menetluslikku pädevust, ei tooks see kaasa teiselaadseid õiguslikke järelmeid, vaid tekitaks põhjendamatult juurde üksnes menetluskulu. 29. Eelnevate alapunktide kokkuvõtteks märgib kohus, et menetluse käigus pole tõendamist leidnud, et D. Malõšev ja OÜ Antek Ehitus oleksid realiseerinud käibemaksudeklaratsioonides vastavalt

§ 1531lg-te 1 ja 2 tunnused.

Seega kuulub väärteomenetlus neis osades lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 tunnusel.

1. Hinnates väärteoprotokollis TSDdega seotud rikkumisi, on kohus seisukohal, et kõnesolevas osas on väärteo toimepanemine tõendamist leidunud.
2. Enne, kui kohus asub analüüsima väärteoprotokolli kantud konkreetseid tegusid seoses TSDga, märgib kohus, et sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt tuleb töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt maksta sotsiaalmaksu. SMS § 2 lg 2 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt. SMS § 21 kohaselt kehtestatakse sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatud kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud
3. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrusele nr 189 („Töötasu alamäära kehtestamine“) oli alates 01.01.2018 tunnitasu alamääraks 2,97 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. SMS § 4 p 1 kohaselt maksab sotsiaalmaksu residentist juriidiline isik. SMS § 7 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 % maksustatavalt summalt. SMS § 9 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud arvestama sotsiaalmaksuga maksutatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta ja määras ning üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliamet arvelduskontole maksustamisperioodile järgneva kuu 10ndaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni. Tulumaksuseaduse (edaspidi ka TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 2 lg 1 kohaselt on tulumaksu maksjaks mh füüsiline isik. TuMS § 12 lg 1 p 1 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku palgatulu. TuMS § 23 lg 1 võimaldab füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha arvata 6 000 eurot ehk 500 eurot kuus.
4. OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus 25.01.2018 A S ülekande summas 94,40 eurot. Ülekande selgitus on „palk detsember 2017“ (kd II tl 62). Analüüsides sama perioodi võrduses TSDd (kd III, tl 24-25), siis tuleb nentida, et selles ei ole kajastatud andmeid A. S kohta. Kuna OÜ Antek Ehitus tegi A. S ülekande/väljamakse selgitusega „palk“, siis on kõnealune rahasumma käsitatav netopalgana. A. S brutopalk on arvestuslikult 97,93 eurot, mis 14 4-19-4069 tähendab, et OÜl Antek Ehitus tuli 97,93 euro suuruse brutopalga juures tasuda sotsiaalmaksu 32,32 eurot (vt ka maksuarvestuse lisa 1, kd III, tl 19-22). Kuna OÜ Antek Ehitus jättis A. S seotult TSD esitamata, jäi deklareerimata ka sotsiaalmaksu kohustus summas 32,32 eurot. Andmete deklareerimata jätmisega vähendas ja vähenes OÜ Antek Ehitus maksukohustus sotsiaalmaksu osas 32,32 euro suuruses summas.
5. OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus 25.01.2018 R V ülekande summas 192,96 eurot. Ülekande selgitus on „palk detsember 2017“ (kd II, tl 62). Analüüsides sama perioodi võrduses TSDd (kd III, tl 24-25), siis tuleb nentida, et selles ei ole kajastatud andmeid R. V kohta. Kuna OÜ Antek Ehitus tegi R. V ülekande/väljamakse selgitusega „palk“, siis on kõnealune rahasumma käsitatav netopalgana. R. V brutopalk on arvestuslikult 200,17 eurot, mis tähendab, et OÜl Antek Ehitus tuli 200,17 euro suuruse brutopalga juures tasuda sotsiaalmaksu 66,05 eurot (vt maksuarvestuse lisa 1, kd III, tl 19-22). Kuna OÜ Antek Ehitus jättis R. V seotult TSD esitamata, jäi deklareerimata ka sotsiaalmaksu kohustus summas 66,05 eurot. Andmete deklareerimata jätmisega vähendas ja vähenes OÜ Antek Ehitus maksukohustus sotsiaalmaksu osas 66,05 euro suuruses summas.
6. OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus 04.02.2018 S V ülekande summas 343,03 eurot. Ülekande selgitus on „palk detsember 2017“ (kd II, tl 62). Analüüsides sama perioodi võrduses TSDd (kd III, tl 24-26), siis tuleb nentida, et selles ei ole kajastatud andmeid S. V kohta. Kuna OÜ Antek Ehitus tegi S. V ülekande/väljamakse selgitusega „palk“, siis on kõnealune rahasumma käsitatav netopalgana. S. V brutopalk on arvestuslikult 355,84 eurot, mis tähendab, et OÜl Antek Ehitus tuli 355,84 euro suuruse brutopalga juures tasuda sotsiaalmaksu 117,43 eurot (vt maksuarvestuse lisa 1, kd III, tl 19-22). Kuna OÜ Antek Ehitus jättis R. V seotult TSD esitamata, jäi deklareerimata ka sotsiaalmaksu kohustus summas 117,43 eurot. Andmete deklareerimata jätmisega vähendas ja vähenes OÜ Antek Ehitus maksukohustus sotsiaalmaksu osas 117,43 euro suuruses summas.
7.      OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus R S: 08.02.2018 ülekande selgitusega „palk jaanuar 2018“ summas 500 eurot (kd II, tl 62 pö); 08.03.2018 ülekande selgitusega „palk veebruar 2018“ summas 475,20 eurot (kd II, tl 64 pö); 04.04.2018 ülekande selgitusega „palk märts“ summas 498,96 eurot (kd II, tl 66); 08.05.2018 ülekande selgitusega „palk aprill“ summas 481 eurot (kd II, tl 67 pö) ja 11.05.2018 ülekande selgitusega „palk aprill“ summas 50 eurot (kd II, tl 68), so kokku 531 eurot; 02.07.2018 ülekande selgitusega „palk mai“ summas 53,13 eurot (kd II, tl 70 pö), 06.07.2019 ülekande selgitusega „palk juuni“ summas 500 eurot ja 12.07.2018 ülekande selgitusega „palk juuni“ summas 53,46 eurot (kd II, tl 71), so kokku 606,59 eurot. Analüüsides osutatud perioodide võrduses TSDsid, siis tuleb nentida, et:  R. S veebruari kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 472,23 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 155,84 eurot (kd III, tl 26);  R. S märtsi kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 475,20 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 156,82 eurot (kd III, tl 26);  R. S aprilli kuu väljamakstud töötasu suuruseks deklareeriti 498,96 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 164,66 eurot (kd III, tl 27); 15 4-19-4069  R. S mai kuu väljamakstud töötasu suuruseks deklareeriti 498,96 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 164,66 eurot (kd III, tl 27);  R. S juuli kuu väljamakstud töötasu suuruseks deklareeriti 588 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 194,04 eurot ja tulumaksu suuruseks 13,37 eurot (kd III, tl 27). Märgitust tulenevalt tuleb nentida, et:  kui veebruari kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 500 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 518,67 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 171,16 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 155,84 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 15,32 euro võrra;  kui märtsi kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 475,20 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 492,95 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 162,67 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 156,82 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 5,85 euro võrra;  kui aprilli kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 498,96 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 517,59 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 170,81 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 164,66 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 6,15 euro võrra;  kui mai kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 531 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 558,87 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 184,43 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 164,66 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 19,77 euro võrra. Tulumaksu aga töötasult kinni ei peetud, mis tähendab, et tulumaksu arvestati 7,75 euro võrra väiksemas summas;  kui juuli kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 606,59 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 656,89 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 216,77 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 194,04 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 22,73 euro võrra. Kõnealuses suuruses väljamakselt tuli kinni pidada tulumaksu summas 26,65 eurot. Tulumaksu peeti aga kinni summas 13,37 eurot. Seega arvestati tulumaksu 13,28 euro väiksemas summas.
8. OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus O N :  08.03.2018 ülekande selgitusega „palk veebruar“ summas 377,19 eurot (kd II, tl 64 pö);  04.06.2018 ülekande selgitusega „palk mai“ summas 273,60 eurot (kd II, tl 69 pö);  10.08.2018 ülekande selgitusega „palk juuli“ summas 400 eurot (kd II, tl 72 pö). Analüüsides osutatud perioodide võrduses TSDsid, siis tuleb nentida, et:  O. N märtsi kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 377,19 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 124,47 eurot (kd III, tl 26);  O. N juuni kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 213,84 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 70,57 eurot (kd III, tl 28);  O. N augusti kuu väljamakstud töötasu suuruseks deklareeriti 315 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 103,95 eurot (kd III, tl 31). Märgitust tulenevalt tuleb nentida, et:  kui märtsi kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 377,19 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 391,28 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 129,12 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 124,47 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 4,65 euro võrra;  kui juuni kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 237,60 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 246,47 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 81,34 eurot. 16 4-19-4069 Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 70,57 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 10,77 euro võrra;  kui augusti kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 400 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 414,94 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 136,93 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 103,95 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 32,98 euro võrra.
9.      OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus S M: 08.03.2018 ülekande selgitusega „palk veebruar“ summas 463,32 eurot (kd II, tl 64 pö); 04.04.2018 ülekande selgitusega „palk märts“ summas 409,86 eurot (kd II, tl 66); 08.05.2018 ülekande selgitusega „palk aprill“ summas 366,48 eurot (kd II, tl 67 pö) ja 16.05.2018 ülekande selgitusega „puhkusekompensatsioon“ summas 224,94 eurot, s.o kokku 591,42 eurot (kd II tl 68); 02.07.2018 ülekande selgitusega „palk mai“ summas 48,10 eurot, 06.07.2018 ülekande selgitusega „palk juuni“ summas 500 eurot (kd II, tl 70 pö) ja 12.07.2018 ülekande selgitusega „palk juuni) summas 31,87 eurot, so kokku 579,97 eurot; 10.08.2018 ülekande selgitusega „palk juuli“ summas 588 eurot (kd II, tl 72 pö). Analüüsides osutatud perioodide võrduses TSDsid, siis tuleb nentida, et:  S. M märtsi kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 463,32 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 152,90 eurot (kd III, tl 26);  S. M aprilli kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 400,95 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 132,31 eurot (kd III, tl 26);  S. M mai kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 380,16 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 125,45 eurot (kd III, tl 27);  S. M juuli kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 560 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 184,80 eurot ja tulumaksu suuruseks 7,97 eurot (kd III, tl 29);  S. M augusti kuu väljamakstud töötasu suuruseks deklareeriti 391,50 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 129 eurot (kd III, tl 31). Märgitust tulenevalt tuleb nentida, et:  kui märtsi kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 463,32 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 480,62 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 158,61 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 152,90 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 5,71 euro võrra;  kui aprilli kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 409,86 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 425,17 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 140,30 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 132,31 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 7,99 euro võrra;  kui mai kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 591,42 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 632,21 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 210,28 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 125,45 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 84,83 euro võrra. Kõnealuses suuruses väljamakselt tuli kinni pidada tulumaksu summas 22,86 eurot. Tulumaksu aga kinni ei peetud. Seega jäeti arvestamata tulumaks summas 22,86 eurot;  kui juuli kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 579,97 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 622,37 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 205,38 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 184,80 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 20,37 euro võrra. Kõnealuses suuruses väljamakselt tuli kinni pidada 17 4-19-4069 tulumaksu summas 19,99 eurot. Tulumaksu peeti kinni aga summas 7,97 eurot. Seega jäeti arvestamata tulumaks summas 12,02 eurot;  kui august kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 588 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 632,78 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 208,82 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 129,20 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 79,62 euro võrra. Kõnealuses suuruses väljamakselt tuli kinni pidada tulumaksu summas 22 eurot. Tulumaksu aga kinni ei peetud. Seega jäeti arvestamata tulumaks summas 22 eurot.
10. OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus A S :  02.07.2018 ülekande selgitusega „palk mai“ summas 95,31 eurot, 06.07.2018 ülekande selgitusega „palk juuni“ summas 400 eurot (kd II, tl 70 pö) ja 12.07.2018 ülekande selgitusega „palk juuni A S “ summas 85,86 eurot (kd II tl 71), s.o kokku summas 581,17 eurot;  10.08.2018 ülekande selgitusega „palk juuli A S “ summas 616 eurot (kd II, tl 72 pö);  07.09.2018 ülekande selgitusega „palk august A S “ summas 500 eurot (kd II, tl 74 pö) ja 13.09.2018 ülekande selgitusega „palk august A S “ summas 85,86 eurot, s.o kokku 585,86 eurot (kd II tl 76 pö); Analüüsides osutatud perioodide võrduses TSDsid, siis tuleb nentida, et:  A. S juuli kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 504 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 166,32 eurot (kd III, tl 29);  A. S augusti kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 591,50 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 195,20 eurot ja tulumaksu suuruseks 14,04 eurot (kd III, tl 30);  A. S septembri kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 616 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 203,28 eurot ja tulumaksu suuruseks 18,76 eurot (kd III, tl 27). Märgitust tulenevalt tuleb nentida, et:  kui juuli kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 581,17 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 623,92 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 205,89 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 166,32 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 39,57 euro võrra. Tulumaksu tuli kinni pidada 20,29 eurot. Tulumaksu aga kinni ei peetud. Seega jäeti arvestamata tulumaks summas 20,29 eurot;  kui augusti kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 616 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 669,09 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 220,80 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 194,20 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 25,60 euro võrra. Tulumaksu tuli kinni pidada 29 eurot. Tulumaksu peeti aga kinni summas 14,04 eurot. Seega jäeti arvestamata tulumaks summas 14,96 eurot;  kui septembri kuu töötasu väljamakse suuruseks oli 585,86 eurot, siis on arvestuslikuks brutopalgaks 630,01 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 207,90 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 203,28 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 4,62 euro võrra. Kõnealuses suuruses väljamakselt tuli kinni pidada tulumaksu summas 21,47 eurot. Tulumaksu peeti kinni aga 18,76 euro suuruses summas, st et tulumaksu kajastati 2,71 euro võrra väiksemas summas.
11. OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus 13.08.2018 A A abikaasale ülekande summas 605 eurot. Ülekande selgitus on „palk A A juuli“ (kd II, tl 73). 18 4-19-4069 Analüüsides sama perioodi võrduses TSDd (kd III, tl 30), siis nähtub, et A. A välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 525 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 173,25 eurot ja tulumaksu suuruseks 1,22 eurot. Kui väljamakse suurus on 605 eurot, siis on arvestusliku brutopalga suurus 654,82 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 216,09 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 173,25 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 42,84 euro võrra. Tulumaksu tuli kinni pidada 26,25 eurot. Tulumaksu peeti kinni aga 1,22 euro suuruses summas, st et tulumaksu kajastati 25,03 euro võrra väiksemas summas.
12. OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus 14.08.2018 A F ülekande summas 92,50 eurot selgitusega „palk juuli“ (kd II, tl 73) ja 20.08.2018 ülekande selgitusega „palk“ summas 182,50 eurot (kd II, tl 73 pö), s.o kokku summas 275 eurot. Analüüsides sama perioodi võrduses TSDd (kd III, tl 32), siis nähtub, et A. F augusti kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 93 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 30,69 eurot. Kui väljamakse suurus on 275 eurot, siis on arvestusliku brutopalga suurus 285,27 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 94,14 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 30,69 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 63,45 euro võrra.
13. OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus 10.08.2018 A M ülekande summas 203,84 eurot selgitusega „palk juuli“ (kd II, tl 72 pö) ja 27.08.2018 ülekande selgitusega „palk august“ summas 251,95 eurot (kd II, tl 74), so kokku summas 455,79 eurot. Analüüsides sama perioodi võrduses TSDd (kd III, tl 32), siis nähtub, et A. F augusti kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 261 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 86,13 eurot ning tulumaksu suuruseks 1,04 eurot. Kui väljamakse suurus on 455,79 eurot, siis on arvestusliku brutopalga suurus 472,81 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 156,03 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 86,13 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 69,90 euro võrra. Kuna tulumaksuvaba miinimum on 500 eurot, siis tulumaksu tasumise kohustus puudus.
14. OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus 13.08.2018 D B läbi N S pangakonto ülekande summas 220 eurot selgitusega „palk juuli D B “ (kd II, tl 73). Analüüsides sama perioodi võrduses TSDd (kd III, tl 32), siis nähtub, et D. B välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 189 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 62,37 eurot. Kui väljamakse suurus on 220 eurot, siis on arvestusliku brutopalga suurus 228,22 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 75,31 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 62,37 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 12,94 euro võrra.
15. OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus 08.08.2018 E K ülekande summas 354 eurot selgitusega „palk juuli“ (kd II, tl 72 pö). Analüüsides sama perioodi võrduses TSDd (kd III, tl 31), siis nähtub, et E. K augusti kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 309 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 101,97 eurot. Kui väljamakse suurus on 354 eurot, siis on arvestusliku brutopalga suurus 367,22 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 121,18 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 101,97 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 19,21 euro võrra.
16. OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus 10.11.2018 A B kahe erineva maksega ülekanded kokku summas 950 eurot. Ülekanded on selgitusega „palk oktoober“ (kd III, tl 23). 19 4-19-4069 Analüüsides sama perioodi võrduses TSDd (kd III, tl 35), siis nähtub, et A. B novembri kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 512 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 168,96 eurot. Kui väljamakse suurus on 950 eurot, siis on arvestusliku brutopalga suurus 1 102,18 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 363,72 eurot ja tulumaksu summas 112,50 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 168,96 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 194,76 euro võrra. Kuna tulumaksu ei arvestatud üldse, siis vähendati tulumaksu summat 112,50 euro suuruses summas.
17. OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus 10.11.2018 D V kahe erineva maksega ülekanded kokku summas 1 000 eurot. Ülekanded on selgitusega „palk oktoober“ (kd III, tl 23) Analüüsides sama perioodi võrduses TSDd (kd III, tl 30), siis nähtub, et D. V novembri kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 504 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 166,32 eurot ja tulumaksu suuruseks 2,02 eurot. Kui väljamakse suurus on 1 000 eurot, siis on arvestusliku brutopalga suurus 1 167,01 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 385,11 eurot ja tulumaksu summas 129,67 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 166,32 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 218,79 euro võrra. Tulumaksu vähendati aga 127,65 euro võrra.
18. OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus 15.11.2018 D B läbi N S pangakonto ülekande summas 432 eurot selgitusega „palk oktoober D B “ (kd III, tl 23). Analüüsides sama perioodi võrduses TSDd (kd III, tl 35), siis nähtub, et D. B novembri kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 432 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 142,56 eurot. Kui väljamakse suurus on 432 eurot, siis on arvestusliku brutopalga suurus 448,13 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 147,88 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 87,12 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 62,56 euro võrra.
19. OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus 19.11.2018 R F ülekande summas 254 eurot selgitusega „palk oktoober“ ja 27.11.2018 ülekande selgitusega „palk“ summas 183,24 eurot (kd III, tl 23), so kokku 437,24 eurot. Analüüsides sama perioodi võrduses TSDd (kd III, tl 35), siis nähtub, et R. F novembri kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 264 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 87,12 eurot. Kui väljamakse suurus on 437,24 eurot, siis on arvestusliku brutopalga suurus 453,57 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 149,68 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 87,12 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 62,56 euro võrra.
20. OÜ Antek Ehitus pangakonto väljavõtte kohaselt teostas OÜ Antek Ehitus 10.12.2018 P V ülekande summas 431,87 eurot selgitusega „palk november“ (kd III, tl 23). Analüüsides sama perioodi võrduses TSDd (kd III, tl 36), siis nähtub, et P. V detsembri kuu välja makstud töötasu suuruseks deklareeriti 380,16 eurot; sotsiaalmaksu suuruseks arvestati 125,45 eurot. Kui väljamakse suurus on 431,87 eurot, siis on arvestusliku brutopalga suurus 448 eurot, millelt tuli tasuda sotsiaalmaksu summas 147,84 eurot. Kuna sotsiaalmaksu arvestati summas 12,45 eurot, siis vähendati sotsiaalmaksu kohustust 22,39 euro võrra.
21. Analüüsides eelnevalt, järeldub, et eelloetletud isikutega seotult esitati valeandmeid, mis väljendus Maksu- ja Tolliameti e-keskkonnas TSDdes ebaõigete palgaandmete, sh maksuarvestuse kajastamises. OÜ Antek Ehitus näitas/deklareeris deklaratsioonides 20 4-19-4069 raamatupidaja A. P vahendusel isikute palgaarvestust väiksemana tegelikust netopalgast ehk neist rahalistest summadest, mida töötajaile töötamise eest palgarahana üle kanti. Kõikide (v.a A. M tulumaksuarvestus summas 1,04 eurot) ebaõigete kannete tagajärjeks oli ka OÜ Antek Ehitus maksukohustuse vähenemine – sotsiaalmaksu osas 1 314,70 euro võrra ja tulumaksu osas 380 euro võrra.
22. Kohtule adresseeritud kaebuses osutab kaitsja, et A. B ja D. V tehtud väljamaksed netotöötasuna kogusummades vastavalt 950 eurot ja 1 000 eurot on enam makstud töötasud. Vastuseks kaitsjale märgib kohus, et kõnealune asjaolu pole obligatoorne ega evi kaalu deklaratsioonidel ebaõigete andmete kajastamisega. Kui tööandja maksab töötajale kokkulepitust suuremat töötasu on see tööandja ja töötaja vahelise õigussuhte küsimus. See ei saa mõjutada ega mõjuta deklaratsiooni kantavate andmete õigsust. Isegi kui pidada võimalikuks, et A. B ja D. V teostati ülekanded ekslikult n-ö topelt, s.o vastavalt 475 eurot ja 500 eurot (vt kd III, tl 23 ülekannete tabel), siis jätkuvalt ei oleks need arvulised näitajad vastavuses deklaratsiooni kantud andmetega (vt kd III, tl 35). Kohtul tuleb nentida, et D. Malõševi ja seeläbi ka OÜ Antek Ehitus raamatupidamist pole korraldatud nõuetekohaselt.
23. Mis puudutab subjektiivset koosseisu, siis jagab kohus kohtuvälise menetleja seisukohta, mille kohaselt realiseeris D. Malõšev

§ 1531

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo TSDdesse puutuvalt tahtlikult - otsese tahtlusega. Kohtuistungi avaldas D. Malõšev, et töötajate töötamise graafiku, mis sisaldas nii tööaja graafikut kui töötasu arvestust koostas tema (vt ka kd III tl 68-80). Kõnealused tabelid andis ta üle raamatupidajale, kes arvestas töötajaile töötasu ja täitis ning esitas TSDd. Vahel tekkisid aga töötajatel raskused, nad palusid palgaraha varem, mistõttu on ta üritanud ise töötasu arvestust teha, ent see on ebakorrektselt välja tulnud (17.09.2019 kohtuistungi protokoll, lk 17). Tunnistajast raamatupidaja märkis aga, et töötajaile palgaarvestuse ja TSDde esitamise järgselt teavitab ta D. Malõševi töötajatele väljamakstavate tasude suurusest. OÜ Antek Ehitus ülekannetega tegeles D. Malõšev ise, tunnistajal juurdepääs kontodele puudus (vt 17.09.2019 kohtuistungi protokoll lk 13). Kõnealune väide on kooskõlas ka ASi S P vastusega, milles on toodud, et internetipanga kasutamisõigus on D. Malõševil (kd II, tl 56). Märgust järeldub, et D. Malõšev on täielikult mõistnud ja aru saanud, et tema poolt kanti töötajaile töötasuna suuremad rahasummad, kui see oli raamatupidajale esitatud dokumentidel ja mida deklareeriti. Seega sai ta aru ja teadis, et suuremate töötasude väljamaksmisega muutuvad TSDde andmed ebaõigeteks, millega kaasneb maksukohustuse vähenemine/vähendamine. Arvestades D. Malõševile kui juriidilisele isiku seaduslikule esindajale laienevat hoolsuskohustust, samuti tema pikaajalist tegutsemist juriidilise isiku seadusliku esindajana, sh teadlikkust sellest, et maksumaksjal lasub kohustus maksta seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras (

§ 4lg 2), siis tuleb nentida, et D.

Malõšev teadis, et rikub oma tegevusega maksuseadustest tulenevaid nõudeid ja möönis seda. Seega rikkus D. Malõšev TuMS § 40 lgd 1, 2, 4 ja 5, SMS § 9 lg-t 1 ning pani toime TSDga seotult

§ 1531lg-s 1 sätestatud väärteo.

52. Kõrvuti D. Malõševiga on väärteosüüdistus esitatud ka OÜle Antek Ehitus. OÜ Antek Ehitus on õigusvõimeline juriidiline isik TsÜS § 26 lg 2 , § 45 lg 2 ja ÄS § 2 lg 3 mõttes, kelle seaduslik esindajaks on D. Malõšev. Materiaalõiguslikult on juriidilise isiku vastutus derivatiivne. St, et juriidiline isik saab vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. D. Malõševi teos tuvastas kohus kõik KarS § 2 lg-s 2 nimetatud deliktistruktuuri elemendid. Nõustuda tuleb kohtuvälise menetlejaga selleski, et D. Malõševi tegu on omistatav juriidilisele isikule ehk on toime pandud tema huvides. Menetluse käigus tuvastatu kohaselt vähenes ebaõigete andmete 21 4-19-4069 esitamise OÜ Antek Ehitus maksukohustus. Seega ei pannud D. Malõšev tegu toime oma erahuvist lähtuvalt, vaid juriidilise isiku huve silmas pidavalt. Seega esines ja esineb jätkuvalt õiguslik alus tunnistada OÜ Antek Ehitus süüdi

§ 1531

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, mis seisnes TSDdes ebaõigete andmete esitamises ja maksukohustuse vähendamises. 53.

§ 1531lg 1 sätestab füüsilise isiku karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot (KarS 47 lg 1 ls 2). Juriidilisele isikule ettenähtud karistusraamiks on rahatrahv kuni 32 000 eurot (

§ 1531lg 2). Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks karistust ette nägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 54. Kujundades seisukohta D. Malõševi karistusmäära osas, siis märgib kohus, sanktsioonimäära keskmiseks määraks on rahatrahv 150 trahviühikut. Hinnates D. Malõševi teosüü suurust, on kohus seisukohal, et tema süüd tuleb hinnata väikeseks. Aluse taoliseks järelduseks annab asjaolu, et D. Malõševi õigusvastase teo tõttu vähenes OÜ Antek Ehitus maksukohustus 1 694,70 euro suuruses summas, millest tulumaksu kohustus moodustas 380 eurot ja sotsiaalmaksu kohustus 1 314,70 eurot. Kohus märgib, et

§-s 1531 sätestatud rikkumist on võimalik realiseerida kuni karistusseadustikus märgitud suure kahju piirini (vt vrd KarS § 3891 lg 1) ehk kuni 40 000 euroni (vt KarS § 121 p 2). Seega arvude protsentuaalse võrdlusena on D. Malõševi rikkumine võimalikust maksimaalse rikkumise väärtusest väiksem kui 5%. Taoline arvuline võrdlus annab aluse kohaldada D. Malõševile karistusmäära, mis on alammäära lähedane. Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta, et maksukohustuse rikkumine kestis pikka aega ning arvestatav on ka rikkumise tahtluse vorm – need aspektid kõnelevad sellest, et tegemist polnud juhuslikku laadi ühekordse rikkumisega, mistõttu tuleb riigivõimul ja kohtul reageerida taolisele tegevusele rangemalt. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja asjakohaselt tuvastanud ka ühe karistust kergendava asjaolu esinemise - nimelt on D. Malõšev korraldanud OÜ Antek Ehitus tegevust viisil, kus maksudeklaratsioone on korrigeeritud, OÜ Antek Ehitus on teinud korrektse maksuarvestuse ning juurde maksmisele kuulunud maksusummad on riigile tasutud. Tegemist on karistust kergendava asjaoluga. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga ei tuvasta ka kohus, et D. Malõševi puhul oleks sedastatavad karistust raskendavad asjaolud. Hinnates eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvat karistusmäära korrigeerimise vajadust, siis kohtul puuduvad andmed D. Malõševi varasemate rikkumiste kohta. Maksualaste süütegude puudumist on arvestanud ja kajastanud ka kohtuväline menetleja. Seega puudub vajadus korrigeerida kohaldatavad karistuse määra eripreventiivsetest kaalutustest johtuvalt. Mis puudutab karistuse mõistmise üldpreventiivseid kaalutlusi, siis jagab kohus kohtuvälise menetleja põhimõttelist väljendatud seisukohta, et kohasest maksulaekumisest sõltub suuresti riigi toimimine ja riigi poolt osutavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Seega kahjustas D. Malõšev oma teoga olulist õigushüve. Samuti tuleb kohtul juhinduda D. Malõševi karistusmäära kindlaks määrates asjaolust, et kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt oli D. Malõševi karistamise aluseks olnud tegude osakaal kohtus tuvastamist leidnud asjaoludest erinev – kohus lõpetab käibemaksudeklaratsioonidega D. Malõševile tehtud etteheite VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja kohaldas D. Malõševile karistusmäära 120 trahviühiku ulatuses ehk summas 480 eurot. Seega saab loogiliselt olla kohtu poolt mõistetav karistusmäär väiksem kui seda on kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistusmäär. Kokkuvõtvalt asub kohus 22 4-19-4069 seisukohale, et eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates tuleb D. Malõševile mõista karistus 60 trahviühiku ulatuses ehk summas 240 eurot. Taoline karistusmäär võtab arvesse nii süü suurust, karistust kergendava asjaolu esinemist, eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, ent samuti tagab see D. Malõševile eelduslikult piisava tagasiside selle kohta, et tal tuleb juriidilise isiku seadusliku esindajana tagada seadusekohane maksuarvestus ja deklareerimine ning eksimused ei piirdu üksnes õigeaegselt tasumata jäänud maksusummade tasumisega, vaid taoline ebaseaduslik tegevus toob enesega kaasa isikliku majandusliku kahju trahvisummade tasumise kohustuse näol.

1. Kujundades seisukohta OÜ Antek Ehitus karistusmäära osas, nendib kohus, et OÜ Antek Ehitus süüd - lähtuvalt juriidilise isiku vastutuse derivatiivsusest - tuleb samuti hinnata väikeseks. Teiselaadse järelduse tegemine tähendaks kohtu varasema, s.o D. Malõševi puuduvata käsitlusega vastuollu minemist. Kui füüsilise isiku süü, kelle tegu on aluseks juriidilise isiku vastutusele, on väike, tuues kaasa karistuse, mis jääb sanktsioonimäära alamäära lähedasse määra, siis on põhjendatud hinnata ka juriidilise isiku süüd väikeseks. Asjakohane on seegi, et OÜd Antek Ehitus pole maksualaste rikkumiste eest karistatud. Seega arvestades teo tehiolusid, süü suurust ja maksudeklaratsioonides paranduste tegemist ja täiendavalt tasumisele kuulunud maksusummade riigile tasumist, peab kohus võimalikuks mõista OÜle karistuseks rahatrahv summas 4 500 eurot.
2. Kohtule adresseeritud kaebuses taotles OÜ Antek Ehitus rahatrahvi mõistmisel selle tasumise võimaldamist viisil, et igakuise osamakse suurus ei ületaks 500 eurot. KarS § 66 lg 2 sätestatu kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohtule adresseeritud kaebuses ei ole ära näidatud, millised on need mõjuvad põhjused, mis peaks kaasa tooma rahatrahvi ositi tasumise võimaluse. Kohus võtab aga arvesse, et menetluse käigus tuvastatu kohaselt tegeleb OÜ Antek Ehitus ehitustöödega. On üldteada, et ehitustööde maht, tööde tegemise võimalus, kuid ka käibemahud nn külmaperioodil vähenevad. Kohtu poolt mõistetav rahatrahv pole iseenesest väga suur, ent nn külmaperioodiga kaasnev käibemahtude vähenemine koostoimes asjaoluga, et OÜ Antek Ehitus on tööandja, on kohtu jaoks asjaolud, mis annavad aluse mõistetud rahatrahvi osatamiseks. Seega peab OÜ Antek Ehitus rahatrahvi maksma igakuiselt mitte vähem kui 500 eurot.
3. Antud väärteoasjas on asitõendiks elektrooniline andmekandja ehk CDplaat. Kõnealuse elektroonilise andmekandja määrab kohus jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde.
4. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS § 38 lg 1 alusel kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb kohtul kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda ja hinna komponente, tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust väärteoasjas kui ka asja mahtu ning vaidluse iseloomu. Samuti arvestab kohus õigusabikulude hüvitamisel üleastumise raskust, mõistetud rahatrahvi suurust ning vastaspoole tegevust. Väärteoasjas osales nii OÜ Antek Ehitus kui ka D. Malõševi kaitsjana vandeadvokaadi abi A. Matvejev. A. Matvejev esitas OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar kaudu tegutsedes, 23 4-19-4069 kliendilepingu alusel osutatud õigusteenuste eest 11.09.2019 arve nr 190910 summas 960 eurot, sh käibemaks 160 eurot. Kaitsja tunnitasu suurus on 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvelt nähtuvalt on kliendiks OÜ Antek Ehitus (rg-koodiga 12027984), kelle seaduslikuks esindajaks on D. Malõšev. D. Malõševile osutatud õigusteenuste eest kaitsja arvet kohtumenetluses ei esitanud. Riigikohus on oma lahendi nr 3-1-1-98-16 p-s 14 märkinud, et kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks. Nagu kohus viitas, on kaitsja tunnitasu suuruseks 80 eurot (lisandub käibemaks). Kuna kaitseteenuse osutamine oli vajalik ja tuginedes Riigikohtu praktikale on taotluses näidatud ühe tööühiku hind põhjendatud. Seoses käibemaksuarvestusega osutab kohus Riigikohtu korduvatele selgitustele, mille kohaselt saab käibemaksukohustuslane nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt nt RKKKo nr 3-1-1-35-16, p 17). Kaitsja ei ole avaldanud, et käibemaksukohustuslasest menetlusalusel isikul OÜ Antek Ehitus puudub võimalus arvata õigusteenuse arvetel näidatud käibemaksusumma sisendkäibemaksuna maha. Seega on taotlus käibemaksu osas alusetu ja rahuldamisele mittekuuluv. Kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada OÜle Antek Ehitus valitud kaitsjale makstud tasu. Taotlusele lisatud arvest nähtuvalt kulutas kaitsja õigusabi osutamisele aega kokku 10 tundi ülekuulamisel osalemisele 1 tund, kohtule adresseeritud kaebuse koostamisele 4 tundi ja kohtuistungil osalemisele 5 tundi. Menetlustoiminguna kaitsealuse esindajana ülekuulamisel osalemise ja kohtumenetluses kohtuistungitel osalemise ajakulu on vastavuses toimingutele kulunud aja ja selles osalemise põhjendatuse osas. Kaitsja taotlus menetluskulude rahuldamiseks nimetatud menetlustoimingutel osalemise ajakulu osas on rahuldamisele kuuluv. Lisaks kajastub kaitsja esitatud arvel kaebuse esitamisele kulunud ajakulu 4 tunni ulatuses. Kohus ei pea esitatud taotlust aja ajamääratluse osas põhjendatuks. Kaebuse aluseks oleva väärteo tehiolud ei ole ülemäära keerukad ja kaebuses esitatud seisukohad ei sisaldanud olulisi õiguslikke asjaolusid. Seega vähendab kohus kõnealust kulu 1 tunni võrra. Kokkuvõtvalt kohus asub seisukohale, et võttes arvesse väärteoasja mahtu, tunnistajate arvu ning asja keerukust, et arvetel märgitud toimingud ning nende tegemisele kulutatud aeg on olnud OÜle Antek Ehitus õigusabi osutamiseks vajalikud osaliselt, s.o kokku 9 tunni ulatuses. Kuna kohus luges taotluses näidatud ühe tööühiku hinna 80 eurot põhjendatuks ja käibemaksu sellele ei lisandu, siis on mõistliku suurusega kaitsjatasuks 720 eurot. Kõnealune tasu tuleb Eesti Vabariigilt OÜ Antek Ehitus kasuks välja mõista. OÜl Antek Ehitus tuleb esitada Rahandusministeeriumile oma arveldusarve number. /allkirjastatud digitaalselt/ 24