← Eesti

1-19-3381/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

  1. oktoober 2019 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-3381 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kriminaalasi Ander Sagadi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
  2. augusti 2019 otsus Apellatsiooni esitaja Viru Ringkonnaprokuratuur, Pikma Kaitsja Vandeadvokaat Janek Valdma Süüdistatav Ander Sagadi, isikukood: 36510250309, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel eesti keel, elukoht XXX, käesoleval ajal kannab karistust Viru Vanglas, varem kriminaalkorras karistatud. Tõkendit kohaldatud ei ole. ringkonnaprokurör Liina RESOLUTSIOON
  3. Viru Maakohtu
  4. augusti 2019 kohtuotsus Ander Sagadi õigeksmõistmises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi tühistada osaliselt, s.o tema õigeksmõistmises V.K. i episoodis ning menetluskulude osas.
  5. Ander Sagadi tunnistada süüdi KarS § 121 lg 1 järgi V.K. i episoodis ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.
  6. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu
  7. novembri 2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse (7 aastat 11 kuud ja 4 päeva) ärakandmata osa võrra, mis seisuga
  8. oktoober 2019 on 2 aastat 4 kuud ja 8 päeva, ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 10 kuud ja 8 päeva vangistust.
  9. Karistuse kandmise alguseks lugeda
  10. oktoober
  11. 1
  12. Välja mõista Ander Sagadilt Eesti Vabariigi kasuks sundraha 810 eurot ning kaitsjatasud summas 633,53 eurot, s.o kokku 1443,53 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
  13. Ülejäänud kaitsjatasud summas 633,53 eurot jätta riigi kanda.
  14. Ander Sagadi õigeksmõistmine V.L. a episoodis jätta muutmata.
  15. Maakohtu otsus asitõendite osas jätta muutmata.
  16. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  17. Viru Maakohtu otsusega mõisteti Ander Sagadi õigeks süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Kohus luges põhjendatuks kaitsjakulud summas 1016 eurot ja 26 senti ning jättis need Eesti Vabariigi kanda.
  18. Prokuratuur esitas A. Sagadile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdistuse selles, et ta: - ründas
  19. märtsil 2018 kell 07.51 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla P hoone P2 osakonna kambris nr P208 kaaskinnipeetav V.K. it. Ta lõi kannatanut ühel korral parema rusikas käega pea vasakusse piirkonda, mille tagajärjel haaras kannatanu kätega peast. Seejärel lõi A. Sagadi V.K. ile ühel korral parema rusikas käega vastu kukalt ja vasaku põlvest kõverdatud jalaga näkku ning vasaku käega ülakeha piirkonda. Oma tegevusega tekitas A. Sagadi V.K. ile tervisekahjustuse – hematoomi ja ca 5 cm turse parema silma ümber. - isikuna, kes on varem toime pannud teise isiku tervise kahjustamise, lõi
  20. oktoobril 2018 kell 19.15 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S hoone S4 osakonna päevaruumis asuva telefoniboksi ukselävel vasaku lahtise käega kaaskinnipeetav V.L. ale vastu paremat põske. Sellega tekitas ta V.L. ale valu. MAAKOHTU OTSUSE PÕHIMOTIIVID
  21. V.K. i episood 3.1 Kannatanu V.K. i sõnul ei saanud ta televiisoriga seotud arusaamatuse tõttu tekkinud konflikti tagajärjel süüdistatava tegevuse tagajärjel tervisekahjustusi. Tema algatas intsidendi, süüdistatav vaid kaitses end. Süüdistatav teda ei löönud. Järgmisel päeval tuvastatud hematoom tekkis kukkumisest vastu kraanikaussi. Kannatanu ütlused riimuvad süüdistatava ütlustega, kes väidab, et kannatanu püüdis teda lüüa, ta kaitses end ja pareeris korduvalt lööke. Kambrist väljumisel lõi kannatanu teda. Eeltoodud ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja A.K. i ütlused osas, milles tunnistaja kinnitab, et kambrist väljumisel haaras kannatanu süüdistataval selja tagant kõrist ja lõi teda paremale näopoolele. Enne seda kambris toimunut tunnistaja ei näinud. 2 3.2 Kohus möönis, et videosalvestiselt on näha kannatanu ja süüdistatava liikumine, ent kuna see ei kajasta konflikti algusest, ei ole sellega võimalik ümber lükata kannatanu ja süüdistatava tõlgendusi videosalvestiselt nähtava osas. Videosalvestiselt ei nähtu, kas keegi kedagi lõi ja kes lõi esimesena. Küll aga nähtub sellelt, et enne kambrist väljumist haaras kannatanu süüdistatava kõrist ning lõi. Nimetatu on kooskõlas nii kannatanu kui tunnistaja ütlustega. 3.3 Kohus ei nõustunud prokuratuuriga selles, et kannatanu ütlused on osaliselt usaldusväärsed ja osaliselt mitte. Kannatanu andis kogu menetluse vältel ühesuguseid ütlusi jäädes nende juurde ka maakohtu istungil, mistõttu on kannatanu ütlused tervikuna usaldusväärsed. 3.4 Kohus ei nõustunud prokuratuuriga selleski, et kuna tunnistaja A.K. i ütluste kohaselt kostis
  22. märtsil
  23. a hommikuse loenduse ajal kannatanu ja süüdistatava kambrist rüselusele sarnaseid hääli, langevad tema ütlused kokku videosalvestisega. A.K. i ütluste kohaselt kuulis ta kambrist rüseluse hääli, ent selgitas, et tegemist oli teistsuguse sahinaga tavaliikumisest. Maakohus leidis, et sahina häält ei saa kuidagi pidada selliseks peksmiseks, nagu on kirjas süüdistusaktis. Kui kannatanu ja süüdistatava kambris oleks toimunud intensiivne ja ühepoolne peksmine, ei oleks tunnistaja kirjeldanud seda sahinana. Tunnistaja ei näinud kannatanu löömist uksesilmast ega kambriukse avamisel. Vastupidi – ta kinnitas, et kambrist väljumisel lõi hoopis kannatanu süüdistatavat. Samuti kinnitas tunnistaja, et silmnähtavaid vigastusi ei olnud näha ei kannatanul ega ka süüdistataval. 3.5 Maakohus märkis, et tunnistaja K.K. ütlused on kooskõlas ja toetavad kannatanu- ja süüdistatavapoolset versiooni toimunust. Tunnistaja kinnitas maakohtu istungil, et kannatanu parema silma ümber oleva hematoomi fikseeris ta järgmisel päeval. See oli värske vigastus, umbes 1-2 päeva vana, ning võis olla tekkinud nii löögist kui kukkumisest. Vigastuse tekkepõhjusi ta kannatanu käest ei küsinud. Maakohus leidis, et antud tunnistaja ütlustega ei ole kuidagi ümber lükatud ega kahtluse alla seatud kannatanu ütlused hematoomi tekkimise viisi kohta. 3.6 Maakohus leidis, et ka tunnistaja A.Š. i ütlustega ei ole võimalik kannatanu ütlusi toimunust ümber lükata ega tõendada süüdistuse versiooni. Tunnistaja A.Š. i ütluste kohaselt läks ta
  24. märtsi 2018 hommikul P2 osakonda ja fotografeeris süüdistataval nähtavaid kehavigastusi, kannatanu keeldus fotografeerimisest. Tunnistaja küll mäletas, et kannatanu nägu oli paistes, kuid kummalt poolt, ta ei mäletanud. 3.7 Maakohus ei nõustunud tõendikogumist välja jätma tunnistaja I.P. ütlusi. Tunnistaja kinnitas, et
  25. märtsi 2018 hommikul seisis ta koridoris ja kuna kannatanu keeldus vigastuste fikseerimisest, siis kambrisse ta ei sisenenud. Ta ei mäletanud, kas ta kannatanut koridorist vaadates nägi. Tunnistaja ütlustega ei ole ümber lükatud kannatanu ütlused. Tunnistaja ütlused on kooskõlas tunnistaja A.K. i ütlustega. Tunnistaja I.P. ütlustest nähtub, et punetus ja paistetus tekib peale lööki 5-10 minuti jooksul, koht läheb 1-3 päeva jooksul sinakaks ja 3-7 päeva jooksul kollaseks. Seega juhul, kui kannatanu ja süüdistatava kambris toimus intensiivne peksmine, pidid kambrisse sisenenud vanglaametnikud paistetust või punetust kannatanul märkama. Tunnistaja A.K. i ütluste kohaselt ei olnud kummalgi kambris viibijal silmnähtavaid vigastusi. Seega ei lükka tunnistaja I.P. ütlused ümber kannatanu ütlusi järgmisel päeval fikseeritud hematoomi tekkimise viisi osas. 3 3.8 Sündmuskoha vaatlus on koostatud peale süüdistusaktis kirjeldatud intsidenti ja kirjeldab vaid kambri seisukorda, ent mitte süüdistuse versiooni toimunust. 3.9 Kokkuvõtvalt ei saanud maakohtu arvates kannatanu V.K. il
  26. märtsil
  27. a fikseeritud hematoomi parema silma ümbruses kuidagi seostada süüdistatava tegevusega
  28. märtsil
  29. Kannatanu versiooni kohaselt kukkus ta vastu kraanikaussi ja seda ei ole ümber lükatud.
  30. V.L. a episood 4.1 Kannatanu V.L. a ütluste kohaselt põhjustas tema ja süüdistatava vahelise konflikti telefoni kasutamise kellaaeg. Kannatanu soovis helistada kellaajal, mille ta oli märkinud telefoni kõrvale sedelile. Kui ta soovitud ajal helistama tuli, rääkis telefoniga süüdistatav ja kannatanu pidi 10-15 minutit ootama. Kõne lõppedes tekkis konflikt, mis kannatanu sõnul lõppes hetkelise kontaktiga: kui süüdistatava sõrmed puudutasid kannatanu põske. Kannatanu sellest valu ei tundnud ja tervisekahjustust talle ei tekitatud, ta tõmbus tagasi instinktiivselt. Neid ütlusi kinnitavad ka tunnistaja R.R. i ütlused, kellele kannatanu tunnistas, et ei tundnud valu ja ei saanud vigastusi. 4.2 Maakohus ei nõustunud süüdistajaga, et tunnistaja R.R. i ütlused ei saa olla tõendiks. Tunnistaja oli süüdistusakti kohaselt süüdistusepoolne tõend. Ehkki ringkonnaprokurör loobus tunnistaja ülekuulamisest, taotles tema ülekuulamist kaitsja. Tunnistaja kinnitas kannatanu versiooni toimunust. 4.3 Prokuröri hinnangul viitab valuaistingule videosalvestisel salvestatu: kannatanu haarab löögist pihta saanud kohast käega ja taganeb süüdistatavast. Kohus leidis, et vaidlus puudub selles, et süüdistatava sõrmed puutusid kannatanu põske. Kannatanu nimetab seda kontaktiks, prokurör löögiks. Maakohus märkis, et kuriteokoosseisu aspektist on oluline tagajärjena valu tekitamine/tundmine. Videosalvestiselt on selgelt näha, et enne kontakti toimus kannatanu ja süüdistatava vahel sõnavahetus, mille käigus kannatanu näitas korduvalt käega lauale telefoni juures. 4.4 Kannatanu kinnitas korduvalt, et füüsilisele kontaktile vaatamata ei tundnud ta valu, vaid haaras ehmatuse tõttu põsest ja tõmbus tagasi. Sama kinnitas ta vahetult peale toimunut tunnistaja R.R. ile. Maakohus möönis, et kannatanu
  31. novembri 2018 ülekuulamise protokollist nähtuvalt tundis kannatanu hetkelist valu enda parempoolsel põsel. Kannatanu kinnitas maakohtu istungil, et tegemist oli ebaõige sõnastusega, millele ta peale ülekuulamist tähelepanu ei osutanud. Ta oskab teha vahet füüsilisel kontaktil ja valul. Maakohus leidis, et 45-aastane korduvalt kriminaalkorras karistatud ja karistust kandev kannatanu, suudab ilmselgelt tajuda valu ja seda eristada teistest aistingutest. 4.5 Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et kannatanu reaktsioon ei ole samastatav valu tekitamisega. Prokurör ei ole millegagi ümber lükanud kannatanu versiooni, et ta valu ei tundnud. Valu tekitamist ja tundmist saab tõsikindlalt väita ja kinnitada vaid kannatanu, mitte aga videosalvestis. Antud juhul ei ole süüdistuses kirjeldatud juhtumi puhul karistusõiguslik sekkumine vajalik. 4 PROKURATUURI APELLATSIOON
  32. Prokuratuur palub maakohtu otsuse tühistada ning A. Sagadi süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistada teda vangistusega 3 aastat 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Ringkonnakohtu
  33. mai 2013 otsusega mõistetud karistuse 7 aasta 11 kuu 4 päeva vangistuse (kandmise algus
  34. märts 2014) ära kandmata osa, s.o
  35. juuli 2019 seisuga ära kandmata 2 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 6 aastat 26 päeva vangistust. 5.1 V.K. i episood 5.1.1 Apellant ei nõustu maakohtu seisukohtadega tõendina esitatud videosalvestise analüüsimisel. Muuhulgas nähtub salvestiselt, et A. Sagadi võttes sisse ründe asendi (mõlemad käed rusikas ja tasakaalu hoidmiseks üks jalg ettepoole), ja liigub kannatanu poole. Ehkki salvestiselt ei ole näha, kes esimesena lööb, on ülejäänud A. Sagadi tegevus selgesti eristatav ja nähtav. Maakohus jättis tähelepanuta, et süüdistuses nimetatud järeldusi võimaldavad teha just A. Sagadi tegevused, mis järgnevad sellele, kui kannatanu on A. Sagadi vasaku käe rusikaga (A. Sagadi kehahoiak on selline, et ta tegi just vasaku käega löögi) teostatud löögi tagajärjel põrandale kukkunud. Videosalvestisest on võimalik näha, et tegemist on niivõrd tugeva löögiga, et V.K. ei suuda enam kuidagi püsti tõusta. Löögi tugevust kinnitas ka süüdistatav
  36. juulil 2019 toimunud kohtuistungil (protokoll lk 6). Vaatamata asjaolule, et kannatanul oli probleeme püsti tõusmisega (videosalvestisel näha, kuidas toetub püsti tõusmiseks laua juures olevale pingile), ründas A. Sagadi kannatanut, lüües teda ühel korral parema ruskas käega pea vasakusse piirkonda, mille tagajärjel haaras kannatanu käega peast ja kukkus uuesti põrandale. Seejärel lõi A. Sagadi kannatanut ühel korral parema rusikas käega vastu kukalt ja vasaku põlvest kõverdatud jalaga kummargil olevale kannatanule näkku ning lõpuks, kui V.K. il õnnestus ennast püsti ajada, lõi A. Sagadi teda vasaku käega ülakeha piirkonda, mille tagajärjel tõmbas V.K. ennast kõverasse ja kukkus jälle põrandale. Just selline A. Sagadi tegevus ja käitumine olid aluseks süüdistuse esitamisele ning apellandile jääb arusaamatuks, miks maakohus on tõendina esitatud videosalvestuse analüüsimisel jätnud valikuliselt kõrvale niivõrd olulise asjasse puutuva tõendi. 5.1.2 Apellant leiab jätkuvalt, et kannatanu V.K. i ütlusi saab vaid osaliselt usaldusväärseteks lugeda. Kannatanu keeldus kohtueelsel uurimisel ütluste andmisest. See seab kahtluse alla tema kohtus antud ütlused tervisekahjustuse tekkimise põhjuseid puudutavas osas. 5.1.3 Videosalvestisest on näha, kuidas V.K. haarab peale A. Sagadilt parema käe rusikaga löögi saamist peast ning kukub põrandale tagasi, samuti kukub ta uuesti, kui on saanud põlvega löögi näkku ning kõverdab keha, kui saab A. Sagadilt löögi vasaku käe rusikaga kõhtu ja kukub põrandale. Eluliselt ei ole usutav, et erinevaid lööke saanud inimene neid ei tunne ning tal puudub füüsilise valu tunne. Ainuüksi kannatanu põrandale kukkumine tõendab, et ta tundis lööke, kuna kahe inimese vahel toimus kehaline kontakt. Käega peast haaramine tõendab füüsilise valu tundmist. 5.1.4 Ebausaldusväärsed on kannatanu kohtus antud ütlused, mis puudutavad kehavigastuse saamist. Apellant on seisukohal, et
  37. märtsi 2018 hommikul ei saanud V.K. ennast vastu kraanikaussi lüüa, kuna tõendina esitatud sündmuskoha vaatluse protokollis olevatel fotodel on fikseeritud veremäärdumise jälgedega kohad, kuid kraanikausil või selle juures põrandal veremäärdumisega jälgi ei tuvastatud. Videosalvestis tõendab, et V.K. sai kehavigastuse peale 5 A. Sagadi rünnakut 28.märtsil
  38. Nimelt on videosalvestisest näha, kuidas V.K. tuleb peale valvurite sekkumist tagasi kambrisse ning istub pingile ja katsub oma vasaku käega nägu ja silmi ning on näha, kuidas ta peale seda vaatab käele, kuhu peale silmade katsumist on jäänud midagi, alles siis läheb V.K. WC-sse. 5.1.5 Tunnistaja K.K. ütlustest nähtub, et kannatanu parema silma ümber oleva hematoomi fikseeris ta järgmisel päeval, s.o 29.03.2018, tegemist oli värske vigastusega umbes 1-2 päeva vana. Tunnistaja ütlusi kinnitab tõendina esitatud fototabel V.K. ist, millelt on näha V.K. i vigastused. Esitatud tõenditega on välistatud, et V.K. oleks võinud kukkuda kraanikausi vastu näiteks 27.märtsil 2018, V.K. sai tervisekahjustused ainult 28.märtsil 2018 A. Sagadi sooritatud löökide tagajärjel. 5.1.6 Apellant rõhutab, et süüdistatava poolt kannatanu löömist tõendab tõendina esitatud videosalvestis. Kohus on jätnud ekslikult tähelepanuta tõendina esitatud videosalvestise ning ei ole hinnanud tunnistaja A.K. i ütlusi ja videosalvestist tõenditena kogumis. Samuti ei ole kohus arvestanud tõendite analüüsimisel asjaoluga, et kamber, milles paiknesid kannatanu ja süüdistatav, on sellise ehitusega, et kambriuksel seistes ei olnud tunnistajal võimalik täpselt näha, kas ja millised vigastused olid kannatanul, kes ennast samal ajal narivoodile toetudes püsti ajas ning koheselt A. Sagadile järgnes. Eluliselt ei ole usutav, et tunnistaja A.K. jõudis tähele panna V.K. i silmnähtavaid vigastusi. Kohus sellise asjaoluga tõendite hindamisel ei arvestanud. 5.1.7 Apellant leiab, et tunnistaja I.P. ütlused lükkavad ümber kannatanu ütlused ning on kooskõlas tunnistaja A.K. i ja tunnistaja A.Š. i ütlustega. Tunnistaja I.P. ütlustest nähtub, et punetus ja paistetus tekib peale lööki 5-10 minuti jooksul, koht läheb 1-3 päeva jooksul sinakaks. Apellant juhib tähelepanu asjaolu, et A. Sagadi sooritatud löökidest ei olnud veel möödunud 5-10 minutit (tõendab videosalvestis), seega ei saanud kambriukse avanud tunnistaja A.K. veel näha kannatanu vigastusi. Vastupidiselt tunnistajale A.K. ile, sai tunnistaja A.Š. näha kannatanu V.K. i näo paistetust. Tunnistaja A.Š. pildistas esmalt A. Sagadil olnud vigastusi ja alles siis suundus kannatanu juurde vigastuste fikseerimiseks. Selleks ajaks oli juba süüdistatava sooritatud löökidest möödunud 5-10 minutit, et kannatanule tekiks näole paistetus. 5.1.8 Maakohus asus seisukohale, et kannatanul V.K. il fikseeriti küll 29.märtsil 2018 hematoom parema silma ümbruses, kuid selle tekkimist ei saanud kriminaalasjas maakohtule esitatud tõendite alusel seostada süüdistatava tegevusega 28.märtsil
  39. Kannatanu versiooni kukkumisest vastu kraanikaussi ei ole ringkonnaprokurör mitte millegagi ümber lükanud. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga. Apellandi hinnangul näitab V.K. i episoodis tõendite selektiivne hindamine, kohtuliku uurimise ühekülgsust KrMS § 338 p 1 tähenduses. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetluseõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna sellega kaasnes ebaseadusliku kohtuotsuse tegemine. 5.2 V.L. a episood 6 5.2.1 Apellant ei nõustu osaliselt maakohtu seisukohaga, et arutatavas kohtuasjas ei ole oluline, kuidas kannatanu ja süüdistatava vahelist puutumist nimetada, vaid kuriteokoosseisu aspektist on oluline tagajärjena valu tekitamine/tundmine. Kannatanu V.L. nõustus
  40. juulil 2019 toimunud kohtuistungil, et A. Sagadi lõi teda vasaku käega vastu põske ja selle tagajärge nimetas kannatanu hetkeliseks kontaktiks. Siinkohal apellant juhib tähelepanu asjaolule, et kannatanu ei suutnud kohtus öelda, milline oli kannatanu jaoks sellise kontaktiga kaasnenud aisting ehk saadud löögi tagajärg (maakohus jättis nimetatud asjaolu ka täpsustamata). Samas on kannatanu kohtueelsel ülekuulamisel antud ütlustes öelnud, et tundis löögi tagajärjel hetkelist valu. Maakohus on jätnud kannatanu kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütluste hindamisel eelpool mainitu tähelepanuta. Kannatanu kohtuistungil esitatud põhjendused ütluste muutmise kohta, et ta ei mõelnud selle peale, et valul ja valul on vahe, ei ole eluliselt usutavad. 5.2.2 Samuti on prokuröri hinnangul kohus lubamatult tuginenud tunnistaja R.R. i ütlustele selles osas, kas kannatanu V.L. tundis füüsilist valu või mitte konflikti käigus A. Sagadi poolt saadud lahtise käega löögist ja vääralt tõlgendanud kohtuvaidlustes prokuröri vastuväiteid selle tõendi lubatavuse osas. Kohtuvaidlustes märkis prokurör, et tunnistaja R.R. i ütlused ei saa olla tulenevalt KrMS § 66 lg 2¹p 2 alusel tõendiks selle kohta, kas V.L. al oli valus või mitte, kuna ei ole tõendeid selle kohta, et V.L. oleks vahetult peale sündmust tunnistajale seda avaldanud, mille kohta tunnistaja ütlusi andis (kas kannatanul oli löögi tagajärjel hetkeline valu tunne või mitte. Kohtuistungil ei osanud tunnistaja R.R. öelda, millal peale V.L. a ja A. Sagadi vahel toimunud intsidenti oli tal vestlus V.L. aga. 5.2.3 Hinnates videosalvestist ning kannatanu poolt kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlusi kogumis, saab öelda, et kannatanu poolt väidetava hetkelise valu tundmine on objektiivsele kõrvalseisjale hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena. Salvestiselt on näha, et A. Sagadi lööb kannatanut vasaku lahtise käega vastu põske ning V.L. a ja A. Sagadi vahel algab kätega kähmlus, mille tulemusel V.L. taganeb telefonikabiini ukse vastasseina nurga poole vajub kehast kummargile samal ajal haarates löögi saanud paremast põsest. Kannatanu tagasi tõmbumisest, kehahoiakust ja näost on näha, et saadud löök on kannatanu jaoks olnud ebameeldiv aisting, mida valu tundmine ka on. Videosalvestisest nähtu põhjal on objektiivsel kõrvalseisjal võimalik hinnata, et A. Sagadi sooritatud löök ei olnud kannatanu jaoks pelgalt kontakt, mis jääb tagajärjetuks. 5.2.4 Apellant on seisukohal, et V.L. a episoodi juhul on tegemist juhtumiga, mille puhul on karistusõiguslik sekkumine vajalik, kuna mittesekkumine tooks enesega kaasa kinnipidamisasutustes toime pandud kehaliste väärkohtlemiste korral kannatanute kannatajateks olemise kergekäelise loobumise ning nii jääksid nende õigushüved kaitseta. KIRJALIKUD SEISUKOHAD
  41. A. Sagadi kaitsja palub jätta apellatsiooni rahuldamata. 6.1 V.K. ile tervisekahjustuse tekitamise episoodis jättis süüdistaja tähelepanuta, et A. Sagadile esitati süüdistus kehavigastuse tekitamises, milleks on hematoom silma all. Selle tekitamist aga video ei tõenda. Küll aga kinnitavad väga veenvad tõendid (tunnistaja I.P. ja A.K. i ütlused), et hematoomi tekkimist ei saa seostada süüdistatava tegevusega
  42. märtsil
  43. Tunnistaja I.P. vaatas V.K. i üle 20 minutit peale intsidenti. See väide lükkab ümber süüdistaja väite, et hematoomi tekitavat traumat ei ole kohe näha, sest see tekkib alles 5-10 7 minutiga, millega süüdistaja seadis kahtluse alla A.K. i ütlused. Kohus on õigesti jõudnud järeldusele, et hematoom parema silma all fikseeriti
  44. märtsil 2018 ning selle tekkimist ei saa kuidagi seostada süüdistatava tegevusega
  45. märtsil
  46. 6.2 Õige ei ole süüdistaja seisukoht, et teo kvalifitseerimiseks KarS § 121 järgi tuleb tuvastada, kas puudutusega kaasneb "keskmisele mõistlikule isikule meeldiv aisting või /../ ebameeldiv aisting." Maakohtu seisukohad teokoosseisu puudumise kohta V.L. aga seotud episoodis on põhjalikud ja ammendavad. Kannatanu kinnitas korduvalt, et ta füüsilisele kontaktile vaatamata valu ei tundnud ja haaras põsest ehmatuse tõttu. Sama kinnitas ta vahetult pärast toimunut ka tunnistaja R.R. ile. Kannatanut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ilmselgelt suudab ta tajuda valu ja eristada seda teistest aistingutest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
  47. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga ning leiab, et prokuratuuri apellatsioon on osaliselt põhjendatud. Süüdistatava A. Sagadi õigeksmõistmine kannatanu V.K. i kehalises väärkohtlemises tuleb tühistada ning süüdistatav selles süüdi mõista. Maakohus eksis tõendite hindamisel ning kohtu seisukohad ei ole kooskõlas uuritud tõenditega. Kohus rikkus seega kriminaalmenetlusõigust ning kohaldas vääralt materiaalõigust. A. Sagadi õigeksmõistmine kannatanu V.L. a kehalises väärkohtlemises jääb muutmata. Selles osas jääb prokuratuuri apellatsioon rahuldamata, sest ringkonnakohus selles episoodis kriminaalmenetlusõiguslikke ja materiaalõiguslikke vigu maakohtu poolt ei tuvastanud.
  48. Alljärgnevalt toob ringkonnakohus omapoolsed seisukohad A. Sagadi süüdistuses episoodide kaupa.
  49. Süüdistus V.K. i kehalises väärkohtlemises. 9.1 A. Sagadit süüdistatakse selles,
  50. märtsil 2018 kell 07.51 ründas ta Viru Vangla P hoone P2 osakonna kambris nr P208 kaaskinnipeetavat V.K. it. Süüdistatav lõi kannatanut ühel korral parema rusikas käega pea vasakusse piirkonda, ühel korral parema rusikas käega kuklasse ja vasaku põlvega näkku ja vasaku käega ülakehasse. V.K. sai süüdistatava teo tagajärjel tervisekahjustuse - hematoomi ja ca 5 cm turse parema silma ümber. 9.2 Maakohus analüüsis kohtuistungil uuritud tõendeid ning kokkuvõttes mõistis A. Sagadi eelkirjeldatud teos õigeks. Maakohtu arvates vaatamata asjaolule, et V.K. il fikseeriti
  51. märtsil 2018 hematoom parema silma ümbruses, ei saa kogutud tõenditest järeldada, et tervisekahjustus on seostatav süüdistatava tegevusega
  52. märtsil
  53. Kannatanu versiooni kukkumisest vastu kraanikaussi ei ole süüdistus suutnud ümber lükata. 9.3 Prokuratuur maakohtuga ei ole nõus ning taotleb ringkonnakohtult tõendite uuesti hindamist ning kokkuvõttes A. Sagadi süüditunnistamist talle esitatud süüdistuses. 9.4 Ringkonnakohus tutvus kogutud tõenditega ning leiab, et maakohus eksis tõendite hindamisel ning tegi neist ebaõiged järeldused, mis viis vale kohtuotsuseni. A. Sagadi õigeksmõistmine V.K. i kehalises väärkohtlemises on väär ning selline otsustus tuleb tühistada. 9.5 Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas toimus A. Sagadi ja V.K. i vahel konflikt. 8 A. Sagadi ütluste kohaselt konflikt oli, kannatanu püüdis teda lüüa, tema vaid tõrjus lööke, kaitses end. Kambrist väljumisel kannatanu lõi teda. Kannatanu V.K. i ütluste kohaselt tekkis temal ja A. Sagadil arusaamatus teleri kanalite vaatamise üle. Tema tahtis süüdistatavat lüüa, A. Sagadi kaitses end. Kannatanu sõnade kohaselt mingeid süüdistatava poolseid lööke ja valu ta ei tundnud, kehavigastusi seetõttu ka ei tekkinud. Järgmisel päeval oli tal hematoom silma ümber, mille ta sai vastu kraanikausi äärt kukkumisest. Tunnistaja A.Š. i ütluste kohaselt
  54. märtsi 2018 intsidendi osas pildistas ta süüdistatavat, kannatanu V.K. loobus sellest. Kannatanul oli nägu paistes, ei mäleta kummalt poolt. Kannatanu keeldus vastamast, mis juhtus. Tunnistaja K.K. töötas Viru Vanglas meditsiiniõena. Ta kutsuti välja V.K. i vigastusi fikseerima, sest eelneval päeval olevat viimane sellest keeldunud. Tunnistaja fikseeris kannatanu näos paremal pool hematoomi, mis oli suhteliselt värske- 1-2 päeva. Tunnistaja sõnade kohaselt ei küsinud ta V.K. ilt hematoomi saamise asjaolusid. Tunnistaja A.K. i ütluste kohaselt kuulis ta kambris nr P208 rüseluse hääli. Vaatas läbi uksesilma. V.K. oli akna all maas, süüdistatav seisis tema ees. Mingit kaklust isikute vahel ta ei näinud, samuti ei näinud ta silmnähtavaid vigastusi kummalgi isikul. Kambrist väljumisel V.K. ründas A. Sagadit selja tagant. Tunnistaja I.P. , Viru Vangla meditsiiniõde selgitas, et vaatas
  55. märtsil 2018 süüdistatava üle ning fikseeris mõningad vigastused- kriimustuse sõrmede vahel ja verevalumi, parema põse sees võimaliku limaskesta marrastuse. V.K. keeldus tervisekontrollist. Lisaks selgitas tunnistaja, et punetus ja paistetus tekivad kuni 10 minuti jooksul, 1-3 päeva pärast läheb koht sinakaks ning 3-7 päeva möödudes kollaseks. Tunnistaja märkis, et V.K. il ta visuaalselt vigastusi ei näinud. Lisaks tutvus ringkonnakohus kirjalike tõenditega (K.K. väljastatud tõend, et V.K. oli
  56. märtsil 2018 nõus vigastuse fikseerimisega, I.P. poolt
  57. märtsil 2018 väljastatud tõend A. Sagadil fikseeritud vigastuste kohta,
  58. märtsi 2018 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, kus vaadeldi kambrit nr P208). Samuti tutvus ringkonnakohus Viru Vangla P hoone P2 osakonna kambri nr P208 valvekaamera ja P2 osakonna valvekaamera salvestistega, samuti videovaatluse
  59. aprilli 2018 protokolliga. 9.6 Maakohus tuvastas, et süüdistatava ja kannatanu ütlustest ei saa süüdistuse versiooni tõendatuks lugeda. Nii see kahtlemata on. Süüdistatav eitab V.K. i peksmist süüdistuses toodud viisil, kannatanu ise samuti sellest ei räägi, tuues hematoomi tekke põhjusena välja kukkumise vastu kraanikausi äärt. Õige on maakohtu seisukoht, et tunnistaja A.K. süüdistuses kirjeldatud vägivalda ei näinud, kuid ta kuulis kambrist tavatut heli, mille tõttu ta vaatas uksesilmast. Vaidlust ei ole asjaolus, et kambriukse avamisel V.K. ründas selja tagant kambrist tema ees väljuvat A. Sagadit. 9.7 Vaidlust ei ole selleski, et konflikti osapooled süüdistuse versiooni toimunust ei kinnita. Teised isikulised (tunnistajate ütlused) ja kirjalikud tõendid (tõendid vigastuste fikseerimise kohta) sündmuse asjaoludes selgust ei too, neist saab järeldada vaid seda, et V.K. keeldus pärast 9 konflikti arstlikust läbivaatusest, kuid järgmisel päeval, s.o
  60. märtsil 2018 tuvastati tal parema silma ümbruses hematoom ja turse. 9.8 Apellatsioonikohus vaatas valvekaamerate salvestisi ning nõustub täielikult prokuratuuriga, et salvestitelt nähtuva alusel saab teha süüdistuses nimetatud järeldusi. Nõustuda ei ole võimalik maakohtuga selles, et kuna salvestised ei näita kogu sündmust, ei ole A. Sagadi ja V.K. i versioonid ümber lükatud. 9.9 Salvestiselt on näha, et algselt kannatanu istub laua taga ning süüdistatav kõnnib mööda kambrit edasi-tagasi. Mõne aja pärast A. Sagadi istub voodile. V.K. tõuseb ja läheneb A. Sagadile. Viimane tõuseb püsti, käed on rusikas, võttes ilmselgelt sisse löögiasendi. Kannatanu kukub istuli, millest järeldub selgelt, et A. Sagadi lõi kannatanut. Kumma käega, pole seejuures oluline. Edasi on näha, et kannatanul on raskusi püsti tõusmisega, millest järeldub, et löök oli tugev. A. Sagadi lööb veel püsti tõusvat V.K. it pähe, kannatanu kukub põlvili. Seejärel lööb A. Sagadi parema rusikaga kannatanule kuklasse ning koheselt vasaku põlvega kummargil olevale kannatanule näkku. Kannatanul õnnestub end püsti ajada ning A. Sagadi lööb vasaku käega kannatanu rindkeresse. V.K. tõmbub kõverasse ja kukub uuesti põrandale. 9.10 Ringkonnakohus leiab, et eelkirjeldatu annab kõige objektiivsema pildi A. Sagadi ja V.K. i vahel toimunust. Kahtlusteta võib väita, et A. Sagadi ründas V.K. it, lüües talle korduvalt rusikatega pähe ning lisaks põlvega näkku ja tegi veel ühe löögi rindkeresse. 9.11 Siinkohal on oluline märkida, et süüdistuses ei heideta A. Sagadile ette kirjeldatud löökide tulemusel V.K. ile valu tekitamist. Seega asjaolu, kas kannatanul V.K. il võis olla valus A. Sagadi poolt saadud löökidest, ei ole süüdistuse seisukohalt oluline. Seega jäävad apellandi järeldused selle kohta, et A. Sagadi löökide tagajärjel tundis kannatanu kindlasti valu, tähelepanuta. Süüdistuses heidetakse A. Sagadile ette V.K. ile kehavigastuse tekitamist- V.K. il tuvastati hematoom ja ca 5 cm turse parema silma ümbruses. Seega tuleb tuvastada, kas A. Sagadi poolt kannatanu suhtes kasutatud, süüdistuses kirjeldatud vägivalla tagajärjeks oli parema silma ümbruse hematoom ja turse. 9.12 Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et kannatanu V.K. i versioon kehavigastuse saamise asjaolude kohta ei ole tõendatud. Selles osas ei ole võimalik tema ütlusi ka usaldusväärseks pidada. Apellant osundab siinkohal põhjendatult sündmuskoha vaatlusprotokollile. Kambri nr P208 vaatluse alusel ei saa teha järeldusi selle kohta, et V.K. kukkus vastu kraanikausi äärt. Veremäärdumised tuvastati, kuid mitte kraanikausil või selle juures põrandal. Ringkonnakohtul ei tekkinud kahtlusi selles, et V.K. il
  61. märtsil 2018 tuvastatud parema silmaümbruse hematoom ja turse on saadud nimelt A. Sagadi tegude tulemusena. Lisaks toetab järeldust selle kohta, et kannatanu vigastus on selgelt seostatav A. Sagadi tegudega, asjaolu, et videosalvestise kohaselt tuleb V.K. pärast konflikti kambrisse tagasi, istub ning katsub vasaku käega silmi ja nägu. Vaatab seejärel oma kätt ning läheb siis WC-sse. Seega on videosalvestiselt nähtuvaga selgelt ümber lükatud A. Sagadi ja V.K. i versioonid toimunu kohta. 9.13 Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga tunnistaja A.K. i ütlustele. Kohtu arvates rääkis tunnistaja kambrist kostuvast sahina helist, mida aga ei saa kuidagi seostada 10 kambris väidetavalt toimunud ühepoolse intensiivse peksmisega. Lisaks ei näinud tunnistaja kambrist väljuvatel kannatanul ja süüdistataval silmnähtavaid vigastusi. 9.14 Ringkonnakohtu hinnangul ei oma sisulist tähtsust see, kas tunnistaja A.K. kuulis kambrist sahinat või mingit muud heli. Oluline on see, et kambrist kostuv heli äratas valvuri tähelepanu, mistõttu vaatas ta uksesilmast sisse. Tunnistaja kuuldud heli kirjeldus ei lükka ümber videosalvestiselt nähtuvat A. Sagadi poolseid tugevaid lööke V.K. i suhtes, mille tagajärjeks oli kannatanu korduv kukkumine põrandale. Samuti ei ole olulist tähendust asjaolul, kas tunnistaja nägi kambrist väljuvatel kannatanul ja süüdistaval silmnähtavaid vigastusi. Kannatanu suhtes süüdistatava poolt sooritatud intensiivsed löögid on näha videosalvestiselt. Samuti fikseeris meditsiinitöötaja
  62. märtsil 2018 V.K. il parema silma ümbruse sinakaskollase hematoomi ja vähese turse, mille vanuseks hinnati ca 1-2 päeva. 9.15 Tunnistaja I.P. ütlused midagi olulist tõendamiseseme asjaolude seisukohalt endas ei sisalda. Tunnistaja ütluste kohaselt V.K. keeldus tervisekontrollist. Samas visuaalseid vigastusi ta ei näinud. Selles osas langevad tema ütlused kokku tunnistaja A.K. i ütlustega. Arvestades asjaolu, et A. Sagadi löökidest oli möödunud alles vähe aega, ei saanudki mõlemad tunnistajad mingeid olulisi vigastusi näha. Seda enam, et kannatanu enda läbivaatusest keeldus. Tunnistaja A.Š. aga nägi kannatanu näos paistetust, kuigi kannatanut ta ei saanud pildistada, sest isik loobus läbivaatusest. 9.16 Võttes aluseks uuritud tõendid kogumis nõustub ringkonnakohus apellandiga, et
  63. märtsil 2018 kell 07.51 Viru Vangla P hoone P2 kambris nr P208 lõi A. Sagadi kaaskinnipeetavat V.K. it ühel korral parema rusikaga pea vasakule poole, seejärel ühel korral parema rusikaga kuklasse ja vasaku põlvega näkku. Lisaks veel ka vasaku käega rindkeresse. A. Sagadi tegude tagajärjel tekkis V.K. il tervisekahjustus – hematoom ja ca 5 cm turse parema silma ümber. A. Sagadi süü selles on tõendatud eelkõige videosalvestiselt nähtuvaga, samuti kannatanul tuvastatud tervisekahjustuse tõendiga. Kaudselt kinnitavad tema süüd ka tunnistajate I.P. , A.K. i ja A.Š. i ütlused. Süüdistatava A. Sagadi ja kannatanu V.K. i versioonid on eelnimetatud tõenditega kindlalt ümberlükatud. 9.17 A. Sagadi poolt toimepandud tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi, s.o teise inimese tervise kahjustamine. Ringkonnakohtu hinnangul oli A. Sagadi teo eesmärgiks kahjustada kannatanu tervist. Seega tegutses A. Sagadi otsese tahtlusega.
  64. Süüdistus V.L. a kehalises väärkohtlemises. 10.1 A. Sagadit süüdistatakse selles, et 19.10.2018 kell 19.15 lõi ta V.L. ale lahtise käega vastu paremat põske, tekitades kannatanule valu. 10.2 Maakohus võttis arvesse A. Sagadi ütlused, kannatanu V.L. a ütlused, samuti tunnistaja R.R. i ütlused, hindas videosalvestiselt nähtuvat ning asus seisukohale, et kuigi videosalvestise kohaselt haaras V.L. tabamuse saanud kohast (põsest) kinni ja taganes sammu, kuid sellist reaktsiooni ei saa esitatud tõendite alusel kuidagi seostada valu tekitamisega. Kannatanu versiooni selle kohta, et mingit valu ta süüdistatava sõrmede kontaktist ei tundnud, ei ole prokuratuur ümber lükanud. Maakohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist juhtumiga, mille puhul oleks karistusõiguslik sekkumine vajalik. 11 10.3 Ringkonnakohtu kolleegium kontrollis kõiki maakohtus uuritud tõendeid ning leiab maakohtuga nõustuvalt, et süüdistuses kirjeldatud sündmus A. Sagadi ja V.L. a vahel ei vaja karistusõiguslikku sekkumist. Prokuratuuri kaebeväited ei ole niivõrd veenvad, et lükkaks ümber maakohtu otsuse tõenditele tuginevaid põhistatud järeldusi, mistõttu jääb apellatsioon selles osas rahuldamata. 10.4 Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas leidis A. Sagadi ja V.L. a vahel aset konflikt telefoni kasutamisega seoses. Süüdistatava ütluste kohaselt temal V.L. aga konflikti ei olnud, tema kannatanut pigem ei löönud. V.L. ei järginud helistamise korda. Kuna V.L. oli ärritunud, agressiivne, võis ta teda ka käega puudutada. Kindlasti ei tahtnud ta V.L. ale haiget teha. Kannatanu V.L. kinnitas kohtus, et A. Sagadi sõrmede puutest põsel tema valu ei tundnud. Ta tõmbus instinktiivselt tagasi, ehmatuse tõttu haaras põsest. 10.5 Kaebaja heidab maakohtule ette, et kohus jättis tähelepanuta, et V.L. a kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tundis ta A. Sagadi löögi tõttu hetkelist valu. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Kohus ei ole eiranud kohtus avaldatud V.L. a kohtueelses menetluses räägitut. Maakohus on nimetatud ütluseid analüüsinud (kohtuotsuse lk 10). Maakohus viitas V.L. a ütlustele kohtus, mille kohaselt olevat kohtueelsel uurimisel tema ütlused kirja pandud ebaõiges sõnastuses, millele ta sel hetkel tähelepanu ei pööranud. V.L. kinnitas, et ta oskab vahet teha valul ja füüsilisel kontaktil. Ta ei mõelnud öeldu all valu, ta ei saanud seda võrrelda valuga (vt ka kohtuistungi protokoll, tlk 36). Maakohus võttis V.L. a ütlused kokku järeldusega, et kannatanu on piisavalt kogenud isik, et mõista ja tajuda, millisel juhul on tegemist valuga, millisel juhul mitte. 10.6 Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga, et V.L. a ütlustega maakohtus ei ole võimalik tõsikindlalt tõendada süüdistuse väiteid selle kohta, et A. Sagadi puutest vastu paremalt põske tundis V.L. valu. 10.7 Maakohus viitas veel ka tunnistaja R.R. i ütlustele, kelle sõnade kohaselt küsis ta V.L. alt valu kohta ja V.L. valu ei olevat tundnud. 10.8 Apellant ei ole nõus maakohtuga, et eelnimetatud tunnistaja ütluseid saab tõendikogumis kasutada. Nimelt ei ole kriminaalasjas tuvastatud, millal V.L. tunnistajaga vestles toimunud intsidendist. Tunnistaja ei osanud aega nimetada. Seega ei saa öelda, et V.L. oleks tunnistajaga vestelnud vahetult pärast intsidenti A. Sagadiga. 10.9 Kriminaalkolleegium apellandiga siinkohal ei nõustu. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et tunnistaja töötas Viru Vanglas teabeuurimisspetsialistina. Osakonda laekus info toimunud intsidendi kohta ning tunnistaja vaatas videosalvestist ja vestles ka V.L. aga. Tunnistaja R.R. i ütlusi saab arvestada, sest vangla intsidentide kontrollimine toimub ilmselgelt vahetult pärast nende toimumist, mistõttu saab öelda, et tunnistajale rääkis V.L. toimunust piisavalt vahetult. Ringkonnakohtu hinnangul vanglas kinnipeetavate vaheliste konfliktide asjaolusid kindlaks tegeva töötaja teada saamine toimunu asjaoludest on hinnatav vahetuna ning tunnistaja ütlused on kohtukõlbulik tõend KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses. 10.10 Apellant leiab, et videosalvestiselt nähtuva alusel saab samuti kinnitust asjaolu, et kannatanu tundis hetkelist valu. Nimelt lööb tugeva kehaehitusega A. Sagadi kannatanut vasaku lahtise käega vastu põske, kannatanu taganeb telefonikabiini nurka ning haarab löögi saanud põsest. Apellandi hinnangul V.L. a kehahoiakust ja näost on näha, et saadud löök oli talle ebameeldiv aisting, milleks valu tundmine ka on. 12 10.11 Ka ringkonnakohtu kolleegium tutvus salvestisega ning leiab, et sellelt nähtuvas sisulist vaidlust ei ole. A. Sagadi kasutab kannatanu suhtes vasakut kätt, teeb kerge löögiliigutuse lahtise käega. Õige on ka see, et V.L. taganeb pärast seda kabiini nurka. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et V.L. a selgitused taganemise ja põse puutumise põhjuste kohta ei ole kindlalt ümber lükatud. Nimelt selgitas kannatanu, et A. Sagadi käelöök oli talle ootamatu, pigem oli tema reaktsioon (taganemine ja põse puudutamine) instinktiivne, mitte aga tingitud valust. Ringkonnakohus märgib, et kuna on kahtlus, kas V.L. tundis valu või mitte ning tema kehakeel salvestisel räägib pigem ehmatusest, siis ei ole võimalik antud tõendikogumi alusel (milleks oleks prokuratuuri arvates kannatanu kohtueelsed ütlused ja videosalvestuselt nähtuva tõlgendus) kindlalt väita, et A. Sagadi süü V.L. a kehalises väärkohtlemises on leidnud tõendamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu mõttega, et antud juhul on tegemist juhtumiga, mis karistusõiguslikku sekkumist ei vaja.
  65. Eelnevalt ringkonnakohus tuvastas, et A. Sagadi pani toime süüdistuses toodud asjaoludel V.K. i kehalise väärkohtlemise. V.L. a episoodis aga A. Sagadi süü ei ole tõsikindlalt tuvastatud. A. Sagadi tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi V.K. i episoodis ning mõista talle selle teo eest karistus. 11.1 KarS § 121 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse ja vangistuse kuni 1 aastani. A. Sagadit rahalise karistusega ei saa karistada, sest V.K. i kehalise väärkohtlemise pani süüdistatav toime vanglas karistuse kandmise ajal. Kuriteo toimepanemise koht näitab, et isik ei ole võimeline õiguskorda järgima isegi vanglas. Seega kergemaliigiline karistus ei tule kõne alla. 11.2 Kriminaalkolleegium rõhutab veelkord, et A. Sagadi pani kuriteo toime karistuse kandmise ajal kaasvangi suhtes, tekitades talle kehavigastuse. A. Sagadit on varem kriminaalkorras karistatud ning seda karistust süüdistatav käesoleval ajal ka kannab. Nimetatud asjaoludel peab kohtukolleegium põhjendatuks mõista A. Sagadile karistuseks 6 kuud vangistust. 11.3 Nagu märgitud, kannatab süüdistatav käesoleval ajal karistust. Seetõttu tuleb A. Sagadile kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid ning mõista talle liitkaristus, suurendades mõistetavat karistust Harju Maakohtu
  66. novembri 2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse (7 aastat 11 kuud ja 4 päeva) kandmata osa võrra. Karistust kannab A. Sagadi alates
  67. märtsist
  68. Seisuga 1.oktoober 2019 on A. Sagadil varasemast karistusest kantud 5 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Alates
  69. oktoober 2019 jääb tal varasemast karistusest kanda 2 aastat 4 kuud ja 8 päeva. Seega jääb A. Sagadi liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 2 aastat 10 kuud ja 8 päeva vangistust.
  70. Kuna antud kohtuotsusega mõistetakse A. Sagadi süüdi, tuleb lahendada ka menetluskulude küsimused. 12.1 A. Sagadilt tuleb KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista sundraha 810 eurot. 12.2 Menetluskuludeks on veel ka kaitsjate kulud. Kohtueelses menetluses oli kaitsja J. Valdma tasu suuruseks 94 eurot, millele lisandub käibemaks 18,80 eurot, s.o kokku 112,80 eurot ning L. Nirgi tasu suuruseks 115 eurot, millele lisandub käibemaks 23 eurot, s.o summas 138 eurot ( 1 kd, lk 71, 72). Kaitsja J. Valdma maakohtus kantud kulude ja tasu suuruseks on 13 846,89 eurot, millele lisandub käibemaks 169,37 eurot, s.o kokku 1016,26 eurot. Kaitsjate kulud kokku on 1055,89 eurot, millele lisandub käibemaks 211,17 eurot, s.o 1267,06 eurot. 12.3 Kuna A. Sagadi mõistetakse süüdi ühes süüdistuse episoodis, tuleb kaitsjate tasud süüdistatavalt välja mõista pooles ulatuses, s.o 1267,06:2=633,53 eurot (sh käibemaks 126,71 eurot). Ülejäänud tasu 633,53 eurot jääb riigi kanda. Kokku tuleb A. Sagadilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 1443,53 eurot (810 eurot sundraha+pool kaitsjate tasudest 633,53 eurot).
  71. Asitõenditega seotud maakohtu otsustused jätab ringkonnakohus muutmata.
  72. Eelnevat kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2,3, § 340 lg 4 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  73. augusti 2019 otsuse A. Sagadi õigeksmõistmises, tunnistab A. Sagadi süüdi KarS § 121 lg 1 järgi V.K. i episoodis ning mõistab talle karistuse, samuti mõistab KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse. Maakohtu otsus tühistatakse samuti menetluskulude osas. A. Sagadi õigeksmõistmine V.L. a episoodis ning asitõendite otsustuses jääb kohtuotsus muutmata. Prokuratuuri apellatsioon rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.