KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- november 2019 1-18-44 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv Jüri Volkov (isikukood 37805064912) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrus Jüri Volkovi kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata, et vanglateenistusel tuleb kohtule esitada VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid Jüri Volkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks uuesti 6 (kuue) kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest.
- Määrata OÜle Kull Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jüri Volkovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 162 (sada kuuskümmend kaks) eurot, sh käibemaks 27 (kakskümmend seitse) eurot.
- Mõista Jüri Volkovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 162 eurot.
- Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Jüri Volkov tunnistati süüdi Soome Vabariigis. Harju Maakohtu
- jaanuari 2018 määrusega tunnistati J. Volkovi suhtes Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu
- oktoobri
- a otsus lubatavaks. Määrati, et J. Volkovi ärakandmisele kuuluv karistus on 7 aastat ja 6 kuud vangistust. Kantud karistus (
- juulist 2015 –
- jaanuarini 2016) arvati karistusest maha. Ärakandmata karistust – 6 aastat 11 kuud ja 6 päeva vangistust loetakse alates
- jaanuarist
- Karistuse lõpptähtajaks on
- jaanuar
- Vangla ja prokuratuur toetavad J. Volkovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valvega.
- Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega jäeti J. Volkov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kohus märkis, et J. Volkov kannab esimest vanglakaristust. Tal puuduvad karistusregistris kriminaalkaristused. Vanglakaristust kannab J. Volkov Soome Vabariigis toime pandud narkokuriteo eest. Kuriteo ajendiks oli majandusliku kasu saamine. Kohtuistungil selgitas J. Volkov, et oli valel ajal vales kohas. Kuna J. Volkov ei ole oma süüd, kuriteo põhjuseid ja ajendit varem tunnistanud, järeldub sellest, et ta ei ole kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi teinud ega ole motiveeritud teisiti käituma.
- Positiivsete asjaoludena arvestas kohus kinnipeetava õiguspärast käitumist vangistuses. Ta on läbinud vestlusi ja olnud pidevalt hõivatud tööga. J. Volkovi vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Samas ei erine J. Volkovi vabanemisjärgsed tingimused oluliselt varasematest elutingimustest. Seega ei saa neid pidada määravateks ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. J. Volkov töötas ka enne vangistust ning oli enda sõnul palgaga rahul, maksis maksud ning pidas ülal lapsi. Headest elutingimustest hoolimata pani ta majandusliku kasu saamise ajendil toime kuriteo. Iseloomustusest nähtuvalt on J. Volkovil tasumata nõudeid üle 5800 euro. Nõudeid on ta motiveeritud tasuma. Lähedastega on suhted hoolivad ja toetavad. Kuna aga kuriteo pani J. Volkov toime grupis, kuulub tema tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad negatiivset mõju avaldada.
- Puudub veendumus, et J. Volkov oleks teinud kuritegelikust käitumisest vajalikud järeldused ja suudaks elada edasi õiguskuulekalt. Kuigi J. Volkovi puhul esineb positiivseid asjaolusid vangistuses käitumise ja vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei kaalu need üles negatiivset. J. Volkovil on kanda veel pikk karistus. Tema ennetähtaegset vabastamist pidas kohus ennatlikuks. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja J. Volkov tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valvega vabastada. Alternatiivselt tühistada vaidlustatav lahend ja saata asi uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus või teha uus lahend, millega vabastada J. Volkov ilma elektroonilise valveta, ent kohustusega asuda elama määruskaebuses nimetatud aadressil.
- J. Volkov on piisavalt pikalt karistust kandnud, et asjade üle järele mõelda. Vabaduses ootavad teda pere ja lapsed. Ta selgitas kuriteo toimepanemist sõbrale appi minemisega. J. Volkov on kunagi kriminaalhooldusel olnud. Ta kannab esimest vangistust. Alkoholi ei ole J. Volkov kuritarvitanud.
- Riigikohus on öelnud, et inimesele ei saa ette heita kunagi toime pandud kuritegusid, st eelmine kuritegu (
- a) on kustunud. Soomes toime pandud kuriteo osas selgitas 2
(5)J. Volkov, et läks appi sõbrale varastatud asju ära tooma. Selgus, et tegu oli hoopis narkootikumidega.
- J. Volkov plaanib vabanemisel minna elama ema juurde. Varem elas ta Norras ja üüris korterit Tallinnas. Vabanemise korral oleks tal töökoht. J. Volkov on 18 aastat töötanud siseviimistlejana. J. Volkovil on kaks last. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab J. Volkov oma vigu, ega ole varasema käitumise üle uhke. Ta ootab väga töötamist, soovib ise hakkama saada ning on pidevalt töötanud.
- Kohtuistungil tunnistas J. Volkov oma süüd, kuid selgitas ka seda, miks ta mõisteti süüdi narkokuriteos. Kohus seevastu tegi järelduse nagu poleks J. Volkov oma süüd tunnistanud.
- Miks kohus leidis, et J. Volkov ei ole teinud kuritegelikust käitumisest järeldusi ning ei suuda elada seaduskuulekalt, jääb kaitsjale arusaamatuks. Vangla iseloomustus seda ei kinnita. J. Volkov on temaga läbi viidud vestluste käigus kinnitanud, et taunib tehtut ning soovib edaspidi teenida elatist ausalt ning hoolitseda laste eest.
- J. Volkov teab, mille eest ja kui pikaks ajaks talle karistus mõisteti. Kohus ei ole tutvunud kõikide kohtumaterjalidega ning saab seega arvestada vaid Soome kohtuotsusega.
- J. Volkovit ei ole varem narkokuritegude eest karistatud ning puuduvad andmed, et ta ise oleks narkootikume tarvitanud. Puuduvad ka andmed, et ta oleks saanud narkootikumidega seotud kuriteost kasu või et talle seda oleks lubatud.
- Maakohtu määrusest ei selgu, milliseid negatiivseid asjaolusid pidas kohus silmas J. Volkovi vabastamata jätmisel. J. Volkovit ei ole distsiplinaarkorras karistatud, ta taunib kordasaadetut, tahab teha tööd, hoolitseda laste käekäigu eest ning hoiduda kuritegude toimepanemisest ja suhtlusest kuritegelike isikutega. J. Volkov suhtleb pidevalt lastega, kes teda väga ootavad.
- Maakohus jättis analüüsimata, millised asjaolud näitavad, et J. Volkovi tingimisi enne tähtaega vabastamine on ennatlik. Kohtulahend peab tuginema kõigi poolt ja vastuargumentide analüüsil, mitte aga hüpoteetilistel oletustel.
- 08.11.2019 saabus ringkonnakohtusse J. Volkovi kiri, kus ta kinnitab, et on aru saanud tehtud vigadest ja tunneb puudust oma kahest pojast. Ta on motiveeritud edaspidi käituma seaduskuulekalt ja tahab pühenduda perele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Apellatsioonikohus selgitab, et KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad J. Volkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. 3
(5)- Määruskaebuse põhiliseks vastuväiteks maakohtu määrusele on J. Volkovi positiivsete pingutuste arvestamata jätmine vangistuses. Apellatsioonikohus sellega ei nõustu – maakohus on arvestanud nii J. Volkovi distsiplinaarkaristuste puudumist, töötamist vanglas, kui ka vestluste läbimist. Kaitsja arvates soodustavad J. Volkovi ennetähtaegset vabastamist ka tema vabanemisjärgsed tingimused. Maakohus leidis siiski, et nendele tingimustele prognoosotsustust rajada ei saa, kuivõrd kinnipeetaval oli ka enne vanglasse sattumist elukoht, ta töötas, sai sissetulekut ning maksis makse, ent sellele vaatamata pani toime narkokuriteo, mille ajendiks oli majandusliku kasu saamine.
- Viimasega ei nõustu kaitsja. Ta märgib, et J. Volkovit ei ole varem narkokuritegude eest karistatud ning puuduvad andmed, et ta ise oleks narkootikume tarvitanud. Puuduvad ka andmed, et ta oleks saanud narkootikumidega seotud kuriteost kasu või et talle seda oleks lubatud. Kuriteo toimepanemist põhjendas ta sõbrale appi minemisega.
- Kohtukolleegium lähtub sellest, et isik tunnistati Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu
- oktoobri
- a otsusega süüdi raskes narkokuriteos ning teda karistati 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Ilmselgelt rajanes otsus kõikide asjaolude igakülgsel hindamisel. Muuhulgas nähtub kohtuinfosüsteemis leiduvast tunnustamise taotlusest, et teo objektiks oli eriti suur kogus ohtlikku narkootikumi amfetamiini. 11 kg narkootikumide väärtuseks oleks olnud umbes 220 000 eurot, mistõttu oli teo eesmärgiks märkimisväärse majandusliku kasu saamine. Amfetamiini leidmine ja levitamine jäi katseks vaid sel põhjusel, et politsei aine enne leidis ja konfiskeeris. Arvestades raske narkokuriteo asjaolusid ning eeldatavat tulu, tuleb kahtlemata nõustuda maakohtuga selles, et kuriteo ajendiks võis olla majandusliku kasu saamine (kinnipeetava iseloomustuse kohaselt J. Volkov ise narkootikume ei tarvita). Nendel asjaoludel tuleb maakohtuga kahtlemata nõustuda selleski, et varasem töö- ja elukoht ei ole kriteeriumiteks, mille alusel saaks J. Volkovi uute kuritegude ohtu tulevikus ennustada. Kuriteo pani J. Volkov toime kaasosalisega vastavalt ühisele tööjaotusele ja tegevusplaanile. Kuriteo asjaolusid arvestades võib J. Volkovi puhul täheldada ohtu uue kuriteo toimepanemiseks vaatamata suurele riskile ning ähvardavale karistusele. Halvimal juhul võib see risk olla seotud raske kuriteo toimepanemisega.
- J. Volkov viibib (küll alles lühikest aega, s.o alates
- augustist
- a) avavanglas. Iseloomustusest nähtuvalt ei esine J. Volkovil kuritegelikke hoiakuid ja neid ta ka otseselt ei väljenda. Ametnikega probleeme ei esine. Vägivaldset käitumist ei ole esinenud. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on pikaajalised eesmärgid ja teadmine, kuidas neid ellu viia. Ka määruskaebuses kinnitab kaitsja, et J. Volkov on pika karistuse kandmise ajal asjade üle järele mõelnud ning soovib jätkata õiguskuulekalt. Tema plaanid on eelkõige seotud pere ja lastega, aga ka töötamisega, milleks loob hea eelduse pikaajaline töökogemus siseviimistlejana. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et J. Volkovi jõupingutused seaduskuuleka elu elamiseks ja tema hea käitumine vangistuses ning individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide täitmine annavad aluse lühendada süüdlase järgmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamise tähtaega. Avavanglas viibimise perioodi hinnates on võimalik järgmisel J. Volkovi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel praegusest paremini prognoosida tema võimalikku käitumist vabaduses.
- Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ent VangS § 76 lg 4 alusel määrab apellatsioonikohus, et vanglateenistusel tuleb kohtule esitada VangS 4
(5)§ 76 lõikes 1 nimetatud materjalid J. Volkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks uuesti 6 kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. 24. J. Volkovi määratud kaitsjana osales apellatsioonimenetluses vandeadvokaat G. Kull. Ta palub määrata kindlaks riigi õigusabi kulud. Taotluse kohaselt koostas kaitsja kaebust 150 minutit. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 162 eurot (sh käibemaks 27 eurot). Ringkonnakohus loeb kaitsja tööaja põhjendatuks ning määrab kaitsjatasu suuruseks taotletud tasu, s.o 162 eurot. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel J. Volkovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Juhan Sarv 5
(5)