p 2 kohaselt, kui esitatud tunnistus on mittetäilik ning seda ei ole parandatud mõistliku ajavahemiku jooksul, võib kohus kohtuotsuse tunnustamisest või määratud järelevalve teostamise täitmisest keelduda. 07.10.2019.a saabus Eesi Vabariigi Justiitsministeeriumi vahendusel pöördumine Läti Vabariigi Justiitsministeeriumilt, millises paluti pikendust kohtu poolt saadetud täiendava informatsiooni päringule vastamisel. Kohus vastas antud pöördumisele 08.10.2019.a ning pikendas vastamise tähtaega kuni 22.10.2019.a. 24.10.2019.a määras kohus pooltega kokkuleppel uue kohtuistungi toimumiseks 11.11.2019.a kuid eelnimetatud kohtuistung tühistati 11.11.2019.a seoses kohtuniku haiguslehel viibimisega alates 09.11.2019.a. 27.11.2019.a saabus Harju Maakohtule Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poolt vastus täiendava info päringule. 28.11.2019.a määras kohus pooltega kokkuleppel uue kohtuistungi toimumiseks 05.12.2019.a. 2 05.12.2019.a toimunud kohtuistungil selgitas prokurör, et vastus, mis saabus kohtu päringule on endiselt puudulik, kuivõrd ühelt poolt peaks isik täitma kriminaalhooldusteenistuse pandud ülesandeid, mis tulenevad seadusest ning teiselt poolt kriminaalhoolduse järelevalve ei ole täidetav. Prokuröri hinnangul on kohtule saabunud vastus samade puuduste nagu esmane järelevalve tunnistus, ka võttis vastuse saamine väga kaua aega ning prokuröri hinnangul kui teha uus päring ning hinnates selle perspektiivi, et vastus saabub näiteks veebruaris, siis pole mõtet kohtuotsust tunnustada ja seda põhjusel, et järelevalve teostamine on alla kuue kuu. Prokurör pidas põhjendatuks KrMS § 50858 p 2 alusel keelduda kohtuotsuse tunnustamisest ning seda enam, et Läti Vabariigile on antud võimalus taotluses esinevaid puudusi parandada, kuid seda ei ole tehtud. Kaitsja oli prokuröriga samal seisukohal. Määruse motiivid: Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära prokuröri ja kaitsja seisukohad ning tutvunud asja materjalidega, leiab, et Läti Vabariigi Zemgale rajooni kohtu 22.05.2019.a otsuse nr. 11120030919 täitmine Eesti Vabariigis tuleb tunnistada lubamatuks. Kohus esmalt märgib,
p 2 kohaselt võib kohtuotsuse tunnustamisest või määratud järelevalve teostamise täitmisest keelduda, kui taotlus ei ole esitatud järelevalve teostamise tunnistuse vormi kasutades, see on puudulik, ei vasta selle aluseks oleva taotleva riigi kohtuotsusele või ei ole sellele lisatud taotleva riigi kohtuotsust või selle koopiat ning esinevaid puudusi ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul. Harju Maakohtule edastatud tunnistus oli puudulik, tõlge oli vastuoluline osas, mis puudutab järelevalve tingimusi. Kohus pöördus Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poole täpsustamaks tunnistuse tõlget, kuivõrd kohtule saabunud tunnistuse alusel polnud võimalik kohtuotsuse tunnustamise osas seisukohta võtta (tunnistuse jaotises ,,j“ punktis 1 sisalduv on vastuoluline). Kohtu pöördumisele saabunud vastus oli jätkuvalt puudulik. Kohus nõustub prokuröriga, et vastuses päringule nähtuvat peaks isik ühelt poolt täitma kriminaalhooldusteenistuse pandud ülesandeid, mis tulenevad seadusest ning teiselt poolt kriminaalhoolduse järelevalve ei ole täidetav. Kohus märgib, et Läti Vabariigile anti võimalus taotluses esinevaid puudusi kõrvaldada, kuid seda ei tehtud ning kohtu käsutuses olevate materjalide pinnalt ei ole võimalik seisukohta võtta järelevalve meetodite osas, leiab kohus, et uue päringu tegemine Läti vabariigile ei ole võimalik (esimesele päringule vastuse saamine võttis enam kui 2 kuud, kui vastus päringule peaks taaskord võtma aega enam kui 2 kuud jääb järelevalve teostamiseks alla kuue kuu) ning kohus on seisukohal,
MS § 50858 p 2 alusel tuleb tunnistada V I’i suhtes tehtud Läti Vabariigi Zemgale rajooni kohtu 22.05.2019.a otsuse nr. 11120030919 täitmine Eesti Vabariigis lubamatuks. Käesolevas menetluses on menetluskuluks määratud kaitsjale Toomas Laanemaale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu 146,40 eurot välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluseks ettevalmistamine ning kahel kohtuistungil osalemise eest. KrMS §-d 180-188 ei näe aga ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohus võtab arvesse ka seda, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud puudutatud isik ning talle ei olnud antud menetluse algatamise ega läbiviimise osas mingit otsustusõigust. Seega, kuivõrd puudub KrMS-is alus V I’ilt menetluskulude väljamõistmiseks, tuleb tekkinud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. 3 Kohus juhindub KrMS § 145, § 48911 lg 1 p 2, § 50858 p 2 Merle Parts Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.