lg 1 – § 25 lg 2 järgi vangistusega 3 aastat.
lg 1 alusel loeti kandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust, mis jäeti
lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga, kohustades süüdimõistetut katseajal järgima ka
lg 1 p-des 1 kuni 6 sätestatud kontrollnõudeid ning samuti täitma lisakohustusi
Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: vahistamine alates 05.07.2019.a, kahtlustatavana kinnipidamine: 04.07.2019.a. süüdistuses
Süüdi tunnistada Reber Gruzdev
lg 2 p 2 – § 25 lg 2 järgi ja kohaldades
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Reber Gruzdevi karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 3.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta 11 kuu 29 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 4.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 04.07.2019.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 04.07.2019.a.
lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - mobiiltelefon Samsung koos SIM-kaardiga (asub MTA asitõendite hoidlas Tallinnas, Lõõtsa 8) – saata Tallinna Vanglasse Reber Gruzdevi isiklike asjade juurde lisamiseks; - kviitung ja pakendid (postipaki pakendid, purgid, tops, pappkarbid; asuvad MTA asitõendite hoidlas Tallinnas, Lõõtsa 8) – konfiskeerida
EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna 2 kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 27.11.2019.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist, s.o hiljemalt 19.12.2019.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Reber Gruzdevile on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.10.2017 otsusega 1-1718004 karistatud narkokuriteo eest
lg 1 – 25 lg 1, 2 järgi, tellis kahel korral eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 01.07.2019, postiteenust kasutades oma nimele ja elukoha aadressile psühhotroopseid ravimeid, mis sisaldasid alprasolaami järgnevalt:
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Reber Gruzdev tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Ta nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav selgitas, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, tunnistades, et tellis tablette endale, kuna oli neist sõltuvuses. Kaitsja leidis, et süüdistatava süü on tõendatud, teod õigesti kvalifitseeritud, keskne küsimus on isiku karistamises. Kaitsja leidis, et isikul oli sõltuvus, teod jäid katsestaadiumisse, mistõttu palub mõista karistuse lähtudes
Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ja leidis, et teod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokurör leidis, et süü on tõendatud täies mahus. Lisaks nähtub läbiotsimistel leitust, et Reber Gruzdevi elukohas leidus narkootiliste ainete käitlemisele viitavat, samuti viitab telefonivestluse väljatrükk, et R. Gruzdev müüs tellitud tablette edasi. Prokurör palus süüdi tunnistada Reber Gruzdev ja karistada 3-aastase vangistusega, millest lühimenetluse sätete kohaselt 1/3 maha arvestades jääb karistuseks 2 aastat. Kuna kuritegu on toimepandud katseajal, tuleb mõista liitkaristus eelmise kohtuotsuse ärakandmata osaga, mõistes
KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, sh süüdistatava poolt oma süü tunnistamise, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Reber Gruzdevi tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
lg 2 p 2 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes on täielikult tõendamist leidnud. Reber Gruzdevi süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka postisaadetise läbivaatuse akt koos fototabeliga /t.l 2-8/, millest nähtub, et Reber Gruzdevi nimele, aadressile xxx saabus 01.07.2019 Hispaaniast pakk, milles oli 3 karpi 150 tabletiga. Vastavalt ekspertiisiaktis nr 19E-AN0741 /t.l 11-15/ antud eksperdiarvamusele on märgitud 150-s tabletis kokku 0,30 g alprasolaami. Samuti postisaadetise läbivaatuse aktist koos fototabeliga /t.l 18-22/ nähtub, et Reber Gruzdevi nimele ning aadressile xxx saabus 08.07.2019 Hispaaniast pakk, milles oli purk 180 tabletiga. Vastavalt ekspertiisiaktis nr 19E-AN0748 /t.l 24-28/ antud ekspertarvamusele on antud 180-s tabletis kokku 0,36 g alprasolaami. See, et R. Gruzdevi nimele saadetud pakenditest võetud 4 tablettide kogusest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, on tõendatud vastusega teabenõudele /t.l 77-80/, millisest nähtuvalt on 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks vaja alprasolaami 23 mg. Asjaolu, et Reber Gruzdev need tabletid enda nimele tellis, on ta kinnitanud ka kohtus oma süü omaksvõtul ja kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustes /t.l 83-86, 99-102/. Süüdistatav on tunnistanud oma sõltuvust ja väitnud, et tellis tabletid isiklikuks otstarbeks. Nimetatud väide on leidnud kinnitust perearst xxx selgitusega /vastus päringule, t.l 103-106, 107-108/, millest nähtuvalt on Reber Gruzdev retsepti alusel tarvitanud ravimit, mille toimepaine on alprasolaam. Sama asjaolu on kinnitanud ka tunnistaja xxx oma ütlustes /t.l 117119/, kinnitades, et elab Reber Gruzdeviga koos 4 aastat ning seoses Reber Gruzdevil esinevate paanikahoogudega on tal pidevalt kaasas üks perearsti poolt väljastatud retsepti alusel soetatud alprasolaami tablett. xxx OÜ päringuvastus /t.l 140-149/ tõendab krüptorahaga tehingute tegemist. Vaidlust selles, et Reber Gruzdevi elukoht xxx on, ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et tal puudus luba nende ainete käitlemiseks. Märgitud aadressi on süüdistatav ka kohtus enda kontaktaadressiks nimetanud /tl 188/. Alprasolaam kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV ja I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Reber Gruzdev üritas käidelda kokku 0,66 grammi alprasolaami puhtal kujul. Alprasolaami puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,023 grammist. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et Reber Gruzdev on tellinud enda nimele eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid enne 01.07.2019, enda elukohta xxx psühhotroopseid ravimeid, mis sisaldasid alprasolaami suures koguses. Kohus leiab, et esitatud süüdistusse otseselt ei puutu prokuratuuri järgmised tõendid: ekspertiisimäärus koos ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0747 /t.l 109-114/, mis tõendab asjaolu, et Reber Gruzdevi elukohast äravõetud narkootilise aine kahtlusega esemetelt on leitud narkootiliseja psühhotroopsete ainete jälgi; asitõendi vaatlusprotokoll koos lisade ja tõlkega /t.l 36-45/, mis tõendab asjaolu, et Reber Gruzdev suhtleb narkootilise aine jagamise eesmärgil teiste isikutega; läbiotsimismäärus, läbiotsimisprotokoll koos lisadega /t.l 47-68/, mis tõendab asjaolu, et Reber Gruzdevi elukoha läbiotsimiselt leiti mitmeid narkootilise aine kahtlusega esemeid; ekspertiisimäärus koos ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0746 /t.l 69-75/, mis tõendab asjaolu, et Reber Gruzdevi elukohast äravõetud narkootilise aine kahtlusega esemetelt on leitud narkootilise- ja psühhotroopsete ainete jälgi. Esitatud süüdistus hõlmab postipakkidena psühhotroopsete ainete tellimist enda kodusele aadressile, kuid ei hõlma kodus või väljaspool seda teistele isikutega koos ebaseaduslike ainete käitlemist. Kohus leiab, et sellises olukorras, ei saa kohus neid otseste süüdistatavate tõenditena kasutada, kuivõrd need ei oma puutuvust süüdistusega. Kohus saab võtta teadmiseks asjaolu, et nimetatud tõendid viitavad sellele, et Reber Gruzdevi elukohas on narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete käitlemise jälgi ning telefonivestluse põhjal võib tekkida kahtlus, et Reber Gruzdev võis tegeleda psühhotroopsete ainete edasimüügiga. Samas tuleb süütuse presumptsiooni kohaselt tõlgendada kõik kahtlused süüdistatava kasuks ning kuivõrd antud tegude osas ei ole ka süüdistust esitatud, jätab kohus need tõendid süüküsimuse otsustamisel kõrvale. 5 Reber Gruzdevi tegevus on kvalifitseeritud
lg 2 p 2 – § 25 lg 2 järgi, s.o psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemisena, isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumide ebaseadusliku käitlemise. Vastavalt Harju Maakohtu 17.10.2017.a kohtuotsusega oli Reber Gruzdev karistatud
Seega on tegemist isikuga, kes on karistatud narkokuriteo toimepanemise eest. R. Gruzdevi tegu jäi katsestaadiumisse temast olenematutel põhjustel, kuivõrd MTA leidis postipakid ja võttis need ära. Seega on Reber Gruzdevi tegevus õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Reber Gruzdev on süüvõimeline täisealine isik. Kohus leiab, et Reber Gruzdev pani kuriteo toime kavatsetult – isik soovis tellida endale posti teel alprasolaami sisaldavat ainet ja tegi seda, mistõttu saabusid talle 01.07.2019.a ja 08.07.2019.a postipakid nimetatud psühhotroopse ainega. Seega seadis ta endale eesmärgiks psühhotroopsete ainete käitlemise ja pidi võimalikuks pidama, et selliselt see eesmärk ka realiseerub. KARISTUS Kohus uuris Reber Gruzdevi iseloomustavate materjalidena: karistusregistri teatist /t.l 124129/ ja Harju Maakohtu 17.10.2017.a otsust /t.l 130-132/. Nimetatutest nähtub, et süüdistatav on käesoleva kuriteo toime pannud katseajal. Nimelt on Harju Maakohtu 2017.a kohtuotsusega mõistetud Reber Gruzdevile
lg 1 – § 25 lg 1, 2 järgi karistuseks vangistus kolm aastat, millest kandmata karistuse moodustab kaks aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. See on jäetud täitmisele pööramata, kui Reber Gruzdev ei pane kolmeaastase katseajal kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid. Katseaja algus on olnud 17.10.2017.a. Süüdistatav on korduvalt karistatud ka väärtegude toimepanemise eest, sh nt 19.10.2016.a NPALS § 151 alusel. Kohus selgitab, et
lg 2 p 2 järgi kvaliftseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seaduseandja ainsa karistusliigina ette vangistuse, seda tähtajaga 3 kuni 15 aastat. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestades kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud kaks teise astme kuriteo episoodi. Arvestada tuleb, et süüdistatav omab kehtivat karistust samalaadse teo eest ning käesoleva teo on ta toime pannud katseajal. Seega saab kohus asuda ainult ühele seisukohale, et varasemast mõistetud karistusest ei ole Reber Gruzdev teinud järeldusi, mis suunaksid teda õiguskuulekale käitumisele. Karistuse määra arvestamisel võtab kohus arvesse eeltoodud asjaolusid ning leiab, et süüdistatava süü teo toimepanemises on siiski väike. Nimelt on esitatud süüdistus tablettide endale 6 tellimises ja tegu jäi katsestaadiumisse. Samuti puudub vaidlus selles, et süüdistataval oli sõltuvus seda toimeainet sisaldavatest ravimitest. Nagu eelpool märgitud, siis kuivõrd süüdistust ei ole esitatud ainete edastamises ega edastamise katses, siis seda asjaolu kahtlusena, kohus karistuse mõistmisel arvestada ei saa. Samuti nähtub süüdistatava käitumisest väljakujunenud käitumismuster. Nimelt ka eelmise kohtuotsuse kohaselt tellis süüdistatav aine postiga, nagu ka seekord. Seega on süüdistatav jätkanud samalaadse käitumismustriga kuriteo toimepanemist. Arvestada tuleb, et kuriteod jäid lõpule viimata süüdistatava tahtest olenematutel põhjustel, nimelt leidis ja võttis MTA aine ära postipaki kinnipidamisel, enne adressaadini jõudmist. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et
lg 6 võimaldab katse staadiumisse jääva kuriteo puhul kohaldada
Seega võib kohus kergendada
Arvestades, et käesolevas asjas ei ole esitatud süüdistust psühhotroopsete ainete käitlemises edasimüügiks vm edasiandmise eesmärgil, vaid oma tarbeks tellimisel, võttes arvesse, et isik on sama ainet ka arsti retsepti alusel tarvitanud ja tunnistab sõltuvuse probleemi, põhjendatuks kergendada Reber Gruzdevi karistust. Karistuse kergendamisel ja määra arvestamisel arvestab kohus lisaks eeltoodule veel tellitud aine koguseid (150 ja 180) tabletti ning nendes alprosalaami sisaldust. Kohus peab kohaseks karistuseks vangistust kestvusega 1 aasta 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Reber Gruzdevi karistuseks 1 aasta vangistust. Kuna käesolevad teod pandi toime katseajal, tuleb
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta 11 kuu 29 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 3 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 04.07.2019.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks tuleb seega lugeda 04.07.2019.a. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004). Kohus ei pea Reber Gruzdevi suhtes tema karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamist põhjendatuks ega võimalikuks. Kohus ei näe erandlikke asjaolusid kuriteo toimepanemises ega Reber Gruzdevi isikus. Sõltuvust alprasolaamist ei loe kohus erandlikuks asjaoluks. Reber Gruzdev on käesoleva teo toime pannud katseajal, st tema osas on ühel korral otsustatud karistusest tingimisi vabastamine, seda on peetud võimalikuks, kuid süüdistatav oma käitumisega on 7 näidanud, et ta ei ole varasemast mõistetud karistusest vajalikke järeldusi teinud. Reber Gruzdev ei ole temale mõistetud katseaega läbinud edukalt, mistõttu ei pea kohus võimalikuks seda võimalust korrata. TÕKEND Käesoleva menetluse raames on Reber Gruzdev olnud kahtlustatavana kinnipeetud alates 04.07.2019.a ning alates 05.07.2019.a. vahistatud. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine uute kuritegude toimepanemise vältimiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes jätkas kuritegude toimepanemist katseajal, seda kuni kinnipidamiseni. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul oli süüdistatavale 17.10.2017.a Harju Maakohtu kohtuotsusega määratud vangistus, mida ei pööratud täitmisele, kuid isik pani katseajal toime uued kuriteod. Seega on ilmne, et vabaduses olles on süüdistatav jätkanud kuritegude toimepanemist. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud reaalne vabaduskaotus on oht ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 200 eurot ja narkootiliste ainete ekspertiiside kulud kogusummas 1596 eurot. Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.2019.a on selleks 1350 eurot. See summa kaasneb iga süüdimõistva kohtuotsusega ja see Reber Gruzdevilt ka välja mõista. Samuti tuleb temalt välja mõista põhjendatud kulud riigi õigusabi eest, summas 200 eurot. Kohus peab põhjendatuks vähendada temalt narkootiliste ainete ekspertiiside kulude eest väljamõistetavat summat, lähtudes neist saadud tõendusteabele. Eespool leidis tuvastamist, et R. Gruzdevile esitatud süüdistuse mahust on põhjendatud rääkida ainult tema poolt alprasolaami sisaldanud tablettide suures koguses tellimises. Seda kinnitavad vaid 2 asjas teostatud ekspertiisi (nr 19E-AN0741 ja nr 19E-AN0748) summas 168 eurot, mis tuleb temalt ka välja mõista. Ülejäänud narkootiliste ainete ekspertiisid ja neist tehtavad järeldused ei seostu süüdistuse mahuga ja on seega põhjendamatu neid isiku kanda jätta, mistõttu jäävad nende kulud summas 1428 eurot riigi kanda. Kohtu hinnangul ei esine Reber Gruzdevil muid erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tegemist on töövõimelise isikuga, kes on nii vanglas, kui karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest ja asjaolust, et 2018. aastal oli isiku ametlik sissetulek vaid 362 eurot, ta küll töötas enne kinnipidamist, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate 8 menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisele järgneval perioodil igakuiste maksetena alates 15.01.2020 kuni 15.12.2020.a. Asjas ära võetud psühhotroopset ja/või narkootilist ainet sisaldavad tabletid ja vedelikud (asuvad EKEI keemiaosakonnas) tuleb lähtudes
§-st 191,
lg 1, 4 alusel konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Kviitung ja pakendid (postipaki pakendid, purgid, tops, pappkarbid; asuvad MTA asitõendite hoidlas Tallinnas, Lõõtsa) seostuvad keelatud ainete käitlemisega ning need tuleb
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetud esemed. Äravõetud mobiiltelefoni Samsungi osas ei nähtu, nagu oleks seda kasutatud otseselt narkootilise aine käitlemisega seoses. Eelnevat arvestades tuleb nimetatud mobiiltelefon koos SIM-kaardiga tagastada Reber Gruzdevile. Tagastatavad esemed tuleb saata Tallinna Vanglasse Reber Gruzdevi isiklike asjade juurde lisamiseks. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 310 lg 1, § 311313, § 315, § 318-319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.