Obsah (11)

§ 415§ 444§ 468§ 322§ 407§ 173§ 174§ 162§ 165§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2019. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

1. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. 2 2-19-7440
2. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
3. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3) ning tunnistab selle omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud 21.06.2019.a

§ 322

lg 1 alusel, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.

1. Kohus peab vajalikuks selgitada järgmist. Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise põhinõudelt kuni selle tasumiseni. Riigikohus on märkinud, et kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest (vt RKTKo nr 3-2-1-8-13, p 12). Antud juhul ei ole hageja esitanud hagiavalduses viivisega seonduvaid asjaolusid seoses kostjalt II nõutava viivisega ega konkreetset nõuet kostjalt II viivise väljamõistmiseks käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest. Seega ei tohi kohtuotsuse resolutsiooni p-dest 2 ja 3 ning menetluskulude jaotusest tulenevad J Halt väljamõistetavad summad ületada poolte poolt kokkulepitud käendaja maksimumsummat 10 000 eurot.
2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162

lg 1 näeb ette, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, tutvunud hageja menetluskuluga (riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 720 eurot koos käibemaksuga), leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja kvalifikatsiooni, seisukohtade põhjendatust, tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Lepingulise esindaja poolt on õigusabi osutatud kokku 5 h ulatuses ja maksumusega 600 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot (kokku 720 eurot). Kohus võtab siinkohal arvesse, et hagiavalduse sisuline osa on 4 lehte ning koosneb seadusesätete tsiteerimisest. 3 2-19-7440 Seega ei ole kohtu hinnangul hagiavalduse koostamisele, kliendiga suhtlemisele ning hagi edastamisele kulutatud aeg nelja tunni ulatuses põhjendatud. Mõistlikuks ajakuluks tuleb lugeda kolm tundi. Ülejäänud hageja esindajakulud on põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja vastab kohtupraktikale õigusabiteenuse tunnihind 120 eurot käibemaksuta. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt

§ 162

lg 1 ning § 165 lg 3 koosmõju alusel menetluskuludena solidaarselt välja mõista riigilõiv 600 eurot ning esindajakulud 576 eurot (sh käibemaks). 7.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178

lg 1 /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4