Obsah (6)

§ 199§ 64§ 65§ 121§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 27. november 2019 Kohtuasja number 1-17-1952 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Aimar Pandi (Pant) kar

§ 199

lg 2 p 4 ja § 182 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle nende kuritegude eest liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati osaliselt seda karistust A.

Pandile Tartu Maakohtu

1. mai
2. a otsusega mõistetud 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Kohtuotsuse kogumis mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. A. Pant tunnistati Tartu Maakohtu
3. veebruari
4. a otsusega süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi ning mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 1 alusel suurendati seda karistust samas kohtuotsuses

§ 65

lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse, s.o 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ning A. Pandi lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus

1. märtsil
2. a.
3. Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a määrusega vabastati A. Pant mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Talle määrati katseaeg kuni
6. jaanuarini
7. A. Pant allutati käitumiskontrollile, mille ajal teda kohustati järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks kohustati A. Panti mitte tarvitama alkoholi, läbima alkoholi tarvitamise vastast ravi ning osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kohtumäärus jõustus

1. jaanuaril
2. a.
4. septembril
5. a esitas kriminaalhooldaja A. Pandi kohta erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Selle järgi on A. Pant rikkunud kõiki talle

§ 75lg 2 alusel määratud lisakohustusi ning registreerimiskohustust.

Kriminaalhooldaja arvates on A. Pandi motivatsioon enda probleemidega tegeleda ja neid tunnistada madal. MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Tartu Maakohus pööras täitmisele A. Pandile Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (tingimisi enne tähtaega vabastamise seisuga 1 aasta ja 13 päeva vangistust).
4. Tartu Maakohtu
5. detsembri
6. a määrusega määrati A. Pandile käitumiskontroll katseaja lõpuni. Seetõttu ei saa kohus pikendada käitumiskontrolli aega ning valida saab üksnes täiendavate kohustuste määramise ja kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramise vahel.
7. Kohus tuvastas politsei poolt teostatud kontrolli ja A. Pandi ütluste põhjal, et süüdlane tarvitas
8. aprillil ja
9. juulil
10. a alkoholi. Alkoholi tarvitamist
11. aprillil
12. a A. Pant ka tunnistas. Teise juhtumi puhul aga väitis, et oli söönud terve paki liköörikomme. Samas
13. juulil
14. a väitis A. Pant politseile, et oli saunas õlut joonud. Kohus luges alkoholi keelu rikkumise A. Pandi poolt tuvastatuks. A. Pant ei ole läbinud alkoholi tarvitamise vastast ravi, mida tõendavad A. Pandi ütlused ja
15. juunil
16. a ja
17. augustil
18. a SA Tartu Ülikooli Kliinikumist saadud vastused. Ka sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ on A. Pandil siiamaani läbimata. Lisaks eelmainitud lisakohustuste rikkumisele, rikkus A. Pant ka registreerimiskohustust
19. juunil ja
20. juulil
21. a. A. Pandi ennetähtaegne vabastamine ja käitumiskontrollile määramine ei andnud soovitud tulemust, mistõttu tuleb talle mõistetud vangistus pöörata täitmisele. MÄÄRUSKAEBUS
22. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Pant, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta karistus täitmisele pööramata. A. Pant on pere ainus rahateenija. Tal on lapseootel elukaaslane. A. Pant kinnitab osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning alkoholivastase ravi läbima asumist.
23. A. Pant soovib riigi õigusabi korras kaitsja määramist Tartu Maakohtu
24. oktoobri
25. a määruse vaidlustamiseks. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. A. Pant esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada maakohtu määrust advokaadi vahendusel.
27. Kohtukolleegium leiab, et A. Pandi taotluse rahuldamiseks ei ole alust. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. A. Pant ei ole kohtule esitanud teavet, mille alusel hinnata tema majanduslikku seisundit. Samas kinnitas A. Pant maakohtus ning ka määruskaebuses tööl käimist. Lisaks majanduslikule seisundile tuleb hinnata ka RÕS §-s 7 sisalduvaid riigi õigusabist keeldumise eeldusi. RÕS § 7 lg 1 järgi ei anta riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtukolleegium leiab, et A. Pant on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Seda näitavad isiku selgitused maakohtu istungil ning ka maakohtu määruse iseseisev vaidlustamine.
28. Sisuliselt heidab A. Pant maakohtule ette karistuse täitmisele pööramist seetõttu, et karistuse täitmisele pööramisel jääb määruskaebuse esitaja perekond ilma elatusvahenditest. Lisaks märgib A. Pant sedagi, et ta on läinud alkoholiravile ning osaleb ka sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.
29. Kohtukolleegium leiab, et A. Pandi väited ei tingi maakohtu põhistatud määruse tühistamist.
30. Riigikohtu suuniste kohaselt käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel tuleb arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-13-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2). 14.

§ 76

lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata karistuse täitmisele. Maakohus pööras A. Pandile määratud karistuse täitmisele. Ringkonnakohus leiab maakohtuga nõustuvalt, et karistuse täitmisele pööramine oli põhjendatud.

1. A. Pant ei ole vaidlustanud fakti, et ta rikkus kriminaalhooldusega pandud kohustusi korduvalt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Pandi kohtuistungil antud selgitusi ja rikkumiste asjaolusid piisavalt arvestanud ning veenvalt põhjendanud, miks oleks A. Pandi suhtes kriminaalhoolduse jätkamine perspektiivitu. Maakohtu määruse põhjendusi kordama ringkonnakohus ei hakka. A. Pant on kohtukolleegiumi hinnangul rikkunud kohustusi tahtlikult ning õigustavaid asjaolusid neile ei esine. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli A. Pandi poolt kolme lisakohustuse korduv rikkumine ning põhjusi, miks taas kohaldada nn alternatiivseid meetmeid A. Pandi mõjutamiseks, ei ole. A. Pandile olid teada tagajärjed, mis kaasnevad kriminaalhoolduse nõuete rikkumisega. 3 Määruskaebuses ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks alust uskuda, et A. Pant uue võimaluse saamisel oma suhtumist muudaks ja suudaks edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täita.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a määruse muutmata ja A. Pandi määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4