← Eesti

2-19-17641/5

Obsah (11)§ 468§ 440§ 444§ 162§ 168§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Andres Suik 26.11.2019, Tallinn 2-19-17641 Osaüh

§ 468lg 1 p 1). 1

(3)Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused − 25.11.2019 e-kirjas võttis kostja hagi õigeks. Kuna kostja võttis kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt

§ 440lg-le 1 rahuldab kohus hagi.

− Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3), välja arvatud menetluskulude jaotust ja väljamõistmist puudutavas osas.

−

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostjal oli võimalik käesoleval juhul kohtumenetlust vältida ja kostja on andnud oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Kostja ei ole väitnud, nagu oleks hageja esitanud kohtule hagi ennatlikult või põhjendamatult. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist kohtueelselt (hagi lisa 5), kuid kostja hageja kahjunõudele ei vastatud. Kohus märgib, et kostja ei ole ka hagi õigeks võttes esitanud põhistatud vastuväidet ega tõendeid selle kohta, nagu ei andnuks kostja oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt

§ 162lg 1 kostja kanda.

− Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 2 h eest tunnitasu määraga 120 eurot/h summas 240 eurot, kokku summas 315 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. −

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot 2

(3)(käibemaksuta). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Hageja pole esitanud kohtule

§ 174

lg 10 ettenähtud kinnitust, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 165 eurot ning menetluskuludelt (165 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − Kohus selgitab, et käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 1).

− Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.