KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-115517 Tsiviilasi La

) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt. 8.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 2

§ 175lg-ga 1 piisavalt.

Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kaebusele vastates kõrvaldada.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebapiisavalt lähtunud ainult tsiviilasja hinnast. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda asja keerukusest ja mahukusest ning menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel hinnata esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, st esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Seega on tsiviilasja hind vaid üks näitaja, millest menetlusosalise lepingulise esindaja kulude hüvitamisel lähtuda. Maakohus viitas asjakohaselt Riigikohtu praktikale, mille järgi tuleb kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus (
2. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 14 neljas lõik). See aga ei tähenda, et teisi asjaolusid ei peaks üldse arvesse võtma. Käesoleval juhul valis hageja kohtusse pöördumiseks mõistliku viisi, esitades esmalt avalduse maksekäsu kiirmenetluses. Vaatamata väikesele nõudesummale, ei kasutanud maakohus

§ 487

lg 1 ette nähtud võimalust lugeda senine avaldus vähemalt menetluse algfaasis piisavaks. Kostjale hagi avalikult kätte toimetades ei avaldanud maakohus teates rohkem andmeid, kui oli juba kättesaadav maksekäsu kiirmenetluse avaldusest. Sellises olukorras ei saa hagejale ette heita teatavate kulude kandmist seoses hagiavalduse koostamise ja esitamisega.

1. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
3. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (
4. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (
5. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (vt nt Riigikohtu
6. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16). Maakohus küll leidis, et juristist esindaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ei saa lugeda põhjendatuks, kuid ei toonud välja milline tunnitasu vastab käesoleva asja keerukusele ja mahukusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud keeruline ega sedavõrd mahukas, et võiks rakendada tavapärasest kõrgemat tunnitasu. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.
7. Nähtuvalt menetluskulude nimekirjast kulus hageja lepingulisel esindajal hagiavalduse koostamiseks ja sellega seotud toimingute tegemiseks kokku 2,5 t, mida ringkonnakohus peab, lähtuvalt hagiavalduse sisust ja mahust, põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks. Hageja ei ole kinnitanud

§ 174

lg 10 alusel, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei saa hageja õigusabikulusid arvestada koos käibemaksuga. 3

§ 177

lg-ga 4 peab kostja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 13.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 14.

§ 317lg 1 alusel toimetab ringkonnakohus määruse kostjale kätte avalikult.

Maakohus ega ka ringkonnakohus asja eelneval läbivaatamisel ei ole saanud kostjale menetlusdokumente muul viisil kätte toimetada ja ringkonnakohtul puuduvad andmed kostja tegeliku viibimiskoha osas. Maakohtu saadetud elektroonilised teavitused tagastati kohtule. Seega on avaliku kättetoimetamise eeldused jätkuvalt täidetud. 15.

§ 660

lg-st 3 ja § 178 lg-st 2 tulenevalt on isikul, kelle õigusi määrusega kitsendatakse, õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohtumääruse peale määruskaebus, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Ringkonnakohus jättis hageja taotluse rahuldamata 190 euro ulatuses. Seega ei saa hageja käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. Samuti ei saa käesoleva määruse peale kaevata kostja, sest kaebusega ei saaks ta vaidlustada seda osa maakohtu määrusest, mille peale ei esitatud kaebust ringkonnakohtule, see osasumma on aga väiksem kui 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4