KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus (Tallinna kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 03.12.2019 Tallinn koht Väärteoasja number 4-19-6011 (2302,19,018931) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi I T väärteoasi Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn; kohtuistungil osales volitatud esindaja Triinu Riigor Menetlusalune isik IT isikukood: xxxx; kodakondsus: xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx; e-post xxxx; varem väärteokorras korduvalt karistatud; kinni peetud 01.12.2019 kella 17.45 ajal. RESOLUTSIOON 1) Lõpetada I T väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi otstarbekuse kaalutlusel. 2) Vabastada I T kohtusaalis. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib otsuse peale kaevata, tuleb sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva möödumisel. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse poolt 01.12.2019 koostatud väärteoprotokolli nr 20191201370101 (2302,19,018931) kohaselt I T 01.12.2019 kell 17:45 ajal xxxx tn. ja xxxx tn. vahel (liikudes xxxx tn. suunas), juhtis mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Seega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 3 nõudeid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja leidis, et I. T etteheidetav väärtegu on tõendatud. Menetleja hinnangul pani menetlusalune isik teo toime teadlikult ja tahtlikult. Juhil on kohustus kontrollida enne sõitma asumist mh oma juhtimisõiguse kehtivust, riik on teinud selle väga lihtsaks – Maanteeameti e-teenindusse saab siseneda ka pangalingi kaudu. Kohtuväline menetleja ei pidanud usutavaks I. T selgitust, et ta ei olnud teadlik sellest, et tema eelmine kohtuotsus on jõustunud. Kohtuväline menetleja taotles I. T süüdi tunnistamist LS § 201 lg 2 järgi ja karistamist arestiga 15 päeva. Aresti kandmise algust palus menetleja arvestada alates menetlusaluse isiku kinni pidamisest. Kaitsja seisukoht: Kaitsja ei vaidlustanud väärteoprotokollis kirjeldatud faktilisi asjaolusid. Kaitsja esitas kohtule tõendina e-toimiku väljavõtte, mille järgi sai kaitsja Riigikohtu 25.11.2019 määrusest teada 02.12.
- Kaitsja selgitas, et I. T pöördus novembris korduvalt tema poole küsimusega, mis on kaebusest saanud. Kaitsja haigestus ja seetõttu ei vaadanud ta regulaarselt e-toimikusse. Kaitsja nentis, et antud juhul klient usaldas teda ja seetõttu ei olnud I. T teadlik sellest, et ta ei tohi mootorsõidukit juhtida. Kaitsja taotles väärteoasja lõpetamist VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. I. T süüdi tunnistamise korral palus kaitsja kohtul määrata arest, mille kestus piirduks ajaga, mil menetlusalune isik on olnud kinnipeetav. Menetlusaluse isiku seisukoht: Menetlusalune isik avaldas, et ta oli väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõiduki roolis, kuid ta ei teadnud, et ta ei tohi sõidukit juhtida. I. T selgitas, et ta vaidlustas otsuse, mille alusel võeti temalt sõiduki juhtimise õigus. Ta oli pidevalt kontaktis oma kaitsjaga, kes kinnitas, et takistusi rooli minekuks ei ole. Kohtu seisukoht: Käesolevas asjas puudub vaidlus selles ja on tõendatud, et I. T juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Menetlusalune isik avaldas, et ta viis 01.12.2019 õhtul autoga oma tüdruksõbra poodi, ta peeti kinni ja ta sai politseiametnikult teada, et tal puudub kehtiv juhtimisõigus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse järgi kõrvaldati I. T xxxx teel 01.12.2019 kell 17.45 mootorsõiduki xxxx r/n xxxx juhtimiselt, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Väärteotoimikus olevate tõenditega on tõendatud, et I. T oli mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt võeti I. T juhtimisõigus ära 25.11.
- Väärteotoimikus on Politsei- ja Piirivalveameti 17.07.2019 otsus väärteoasjas nr 2317,19,005598 ja Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 03.09.2019 otsus väärteoasjas nr 4-
- Kohtuvälise menetleja otsuse alusel tunnistati I. T süüdi LS §-de 227 lg 2, 239 lg 1 p 1 ja LKindlS § 81 järgi ja teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. I. T vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse ja kohus vähendas karistust, mõistes menetlusalusele isikule karistuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 2 kuuks. I. T vaidlustas kohtu otsuse kassatsiooni korras. Riigikohus ei võtnud I. T kaebust 25.11.2019 määruse alusel menetlusse. Kohus ei nõustu menetlejaga selles, et I. T oli teadlik sellest, et tema juhtimisõiguse äravõtmise osas on kaevatav otsus jõustunud. Kohtul puudub alus kahelda menetlusaluse isiku ja tema kaitsja sõnades, mille järgi toetus I. T informatsiooni saamisel täielikult oma kaitsjale. Kaitsja esitas kohtule e-toimiku väljavõtte, mille järgi avas kaitsja riigikohtu 25.11.2019 määruse 1 päev pärast oma kliendi kinni pidamist, so 02.12.
- Kohus nendib, et antud juhul jääb riigikohtu määruse ja sõidufakti vahele 5 päeva ja tegemist ei ole nii pika ajavahemikuga, mis annaks alust arvata, et I. T asus sõidukit juhtima täie teadmisega, et tal on juhtimisõigus ära võetud. Vaatamata eeltoodule nõustub kohus menetlejaga selles, et juhil lasub kohustus veenduda enne sõitma hakkamist selles, kas tal on kehtiv juhtimisõigus. Käesoleval juhul oli I. T oma pooleliolevast vaidlusest kahtlemata teadlik ning seega pidi ta eriti teravdatult jälgima vaidluse käiku. Kaitsja selgitas, et menetlusalune isik usaldas täielikult teda, kuid see ei võta kohtu arvates menetlusaluselt isikult kohustust olla ise hoolas. Kohus jagab menetleja seisukohta ka selles, et juhiloa kehtivust on Maanteeameti e-teenindusest kontrollida. Menetlusalune isik selgitas, et tal ei ole ID-kaarti, kuid menetleja viitas kohaselt, et andmebaasi saab siseneda ka pangalingi kaudu. Sel põhjusel ei ole kohtul võimalik rahuldada kaitsja taotlust lõpetada I. T väärteoasi tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalune isik on toime pannud LS § 201 lg 2 kirjeldatud teo, so ta juhtis mootorsõidukit ajal, mil tal oli mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Menetlusalusel isikul lasus kohustus veenduda juhtimisõiguse kehtivuses, seda kohustust isik ei täitnud. Kohtu hinnangul ei kaasne süülise väärteo toimepanemisega vältimatu vajadus isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et I. T süü ei ole suur. I. T rikkus küll hoolsuskohustust, kuid seda, et menetlusalune isik asus sõidukit juhtima teadlikult ja tahtlikult, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, kohus uuritud tõendite pinnalt väita ei saa. Kohus ei kahtle selles, et I. T üritas kaitsja kaudu pidevalt välja selgitada, mis seisus tema pooleliolev vaidlus on – seda fakti kinnitas ka menetlusaluse isiku kaitsja. Väärteotoimikus on I. T kinnipidamise protokoll, selle järgi peeti menetlusalune isik VtMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinni 01.12.2019 kell 17.
- Kohtusse toimetati I. T 03.12.2019, menetlusalune isik vabastati pärast kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte järgi on I. T väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigus, so sisuliselt on tegemist juhiga, kes on läbinud vajalikud koolitused, eksamid ja kes on lubatud liiklusesse. Kohus leiab, et selline juht kujutab endast kaasliiklejatele märksa vähem ohtu, kui juht kes juhib mootorsõidukit isikuna, kellele pole kunagi juhtimisõigust omistatud. Olukorras kus kehtiva korra järgi liiklusesse lubatud juht on olnud oma kohustuste täitmisel hooletu, usaldanud liigselt kaitsjat, sõiduki juhtimise õiguse äravõtva otsuse jõustumise ja sõidufakti vahele jääb lühike ajavahemik ning menetlusalune isik on veetnud nädalavahetuse arestimajas, ei kaasne kohtu vältimatut vajadust tema karistamiseks. Seetõttu tuleb I. T väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi VtMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/