Obsah (12)

§ 102§ 6§ 1§ 31§ 10§ 28§ 22§ 108§ 114§ 86§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2019. a kell 13.00 Tallinnas Tsiviilasja number 2-19-12735 Tsiviilas

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada N Š’it kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. jaanuril
3. a kell 11.15 Kui N Š vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
4. Määrata ja maksta välja Kristo Tederile ajutise pankrotihalduri tasu 1 260 eurot (lisandub käibemaks 252 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 45 eurot (lisandub käibemaks 9 eurot) pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (arveldusarve EE832200221039155226, Swedbank AS).
5. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6lg 1).

1. Menetluskulud jätta täies ulatuses Dontal OÜ kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus
2. Maksukohustuslaste registri andmetel on võlgniku kohustus Maksu- ja Tolliameti ees 26.08.2019 seisuga 98 103,35 eurot. Võlgnik on deklareerinud, kuid jätnud tasumata maksustamisperioodide 11.2018, 01.2019 kuni 02.2019 ning 07.2019 käibemaksu kogusummas 80 567,92 eurot, maksustamisperioodide 12.2018 kuni 07.2019 töötuskindlustusmakse, sotsiaalmaksu, kinnipeetud tulumaksu ning erijuhtude tulumaksu kogusummas 13 223,26 eurot ning maksustamisperioodide 12.2018 ja 02.2019 kogumispensionimakse summas 58,71 eurot. Nimetatud maksusummadelt arvestatud intress 26.08.2019 seisuga on 4 253,46 eurot. Oleme arestinud korralduste alusel võlgniku arvelduskontod kõikides krediidiasutustes alates 27.05.2019.2 Meie sissenõudmistoimingute tulemusena on laekunud maksukohustuste katteks 602,08 eurot. Me ei ole esitanud võlgniku suhtes avaldust täitemenetluse algatamiseks kuivõrd võlgnik omab kohtutäituri arestinõudeid kogusummas 64 304,10 eurot. Võlgnikule kuuluvatele sõidukitele on kohtutäiturite poolt seatud kasutamise keelumärked alates 11.20183 ning seetõttu on meie poolt avalduse esitamine täitemenetluse algatamiseks perspektiivitu. Esitasime 08.08.2019 võlgniku suhtes pankrotihoiatuse nr 3-12/4691-1,4 mis toimetati võlgnikule kätte emaksuameti vahendusel 09.08.
3. Arvestades menetluse pikkust, rahuldamata nõude suurust ning asjaolu, et võlgniku vara arvelt ei ole olnud võimalik täita maksukohustusi, leiab võlausaldaja, et Dontal OÜ ei suuteline meie nõuet rahuldama. Eeltoodust tuleb põhjendatult asuda seisukohale, et Dontal OÜ on maksejõuetu ja võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole ajutine. Võlgniku vastus 2.Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused 2
4. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Dontal OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi. 4.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. 5. Võlausaldaja nõude aluseks on asjaolu, et võlgnik on deklareerinud, kuid jätnud tasumata maksustamisperioodide 11.2018, 01.2019 kuni 02.2019 ning 07.2019 käibemaksu kogusummas 80 567,92 eurot, maksustamisperioodide 12.2018 kuni 07.2019 töötuskindlustusmakse, sotsiaalmaksu, kinnipeetud tulumaksu ning erijuhtude tulumaksu kogusummas 13 223,26 eurot ning maksustamisperioodide 12.2018 ja 02.2019 kogumispensionimakse summas 58,71 eurot. Maksukohustuslaste registri andmetel on võlgniku kohustus Maksu- ja Tolliameti ees 26.08.2019 seisuga 98 103,35 eurot. 6.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas võlgnikule 08.08.2019 a pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse tasumist. Võlgnik võlgnevust ei tasunud. 7.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks maksukohuslase registri väljavõtte, saldopäringu ja pankrotihoiatuse.

1. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara ca 15 000 euro väärtuses, s.o. võlgnikule kuuluva nelja sõiduki väärtus. Võlgnikul on täitmata kohustusi 378 839,31 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
2. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt
3. a juulis, mil võlgnik jäi ilma oma seadmetest ning perspektiiv majandustegevuseks puudus. Ajutine haldur on tuvastanud, et püsiva maksejõuetuse ilmingud hakkasid tekkima juba 3019 a esimeses poole, mil algatati võlgniku vastu täitemenetlus (veebruaris
4. a) ja võlgniku arvelduskonto toimingud lõppesid (s.o. märts
5. a). Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. 10.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutises pankrotimenetluses tuvastatu põhjal on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik panustas seadmete arendamisse, kuid ei suutnud nendega piisavalt tulu teenida, sh sellisel määral, et katta piisavalt kohustusi. Maksejõuetuse põhjus ajutises menetluses tuvastatu põhjal on seega muu asjaolu

§ 22lg 3 5 mõistes.

11. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutisele haldurile on hakanud silma liikumised võlgniku arvelduskontolt, mille osas raamatupidamises liikumised loetavad ei ole. Sealjuures on N Š võtnud välja sularahas 2x5 000 eurot (28.11.2018 ja 03.12.2018), mida võlgniku kassaraamatus ei kajastata. Lisaks on 11.03.2019 selgitusega „vozvrat“ tasutud N Š 2 800,00 eurot, seejuures on tegemist viimase suurema liikumisega arvelduskontolt. Nimetatu vajab edasises menetluses täpsustamist ja ei saa välistada, et esineb alus viidatud summade tagasinõudmiseks. Lisaks eelnevale nähtuvad kanded selgitusega „vosvrat“ ka N Š ja A Š, sh 2018 aasta jooksul kokku summas 14 500,00 eurot. Võlgnik on sõlminud AS-ga xxxx (registrikood xxxx) 26.02.2019 kommertspandi seadmise lepingu summas 300 000,00 eurot, mis pidi tagama kõiki pandipidaja nõudeid pantija vastu. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtub, et algne kohustus AS xxxx ees pärineb 17.02.2017 laenulepingust. Võib esineda alus tagatise andmise tagasivõitmiseks

§ 114lg 1 p 3 toodud alustel.

Sama tehingu jätkuks on pooled sõlminud 25.07.2019 lepingu, mille alusel on võlgnik andnud kohustuste katteks AS-ile xxxx üle sisuliselt kogu oma vara, st 3 JPC seadet, mille maksumuseks pooled märkisid 338 400,00 eurot (koos käibemaksuga). Ajutise halduri hinnangul võivad esineda nimetatud tehingu tagasivõitmiseks alused. 12.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§ 86lg 1 ja § 19 alusel kohustatud juhatuse liige Nikolai Šošin.

13. Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on esitanud tasunõude 14 töötunni eest kokku summas 1 260 eurot (lisandub käibemaks 252 eurot). Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 512 eurot ja tehtud kulutuste eest 54 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud 14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4