lg 1 p 1 alusel tunnistada lubatavaks Kuldar Kinko suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 02.11.
lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, sõltumata süüteokoosseisu tunnustest. Samas näeb
lg 2 ette, et Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on
§-s 4896 nimetatud süüteoga. Käesoleval juhul Kuldar Kinko tegu
lg-s 1 sätestatud loetelust puudub, mistõttu peab kohus hindama, kas Kuldar Kinko tegevus on karistatav Eesti karistusseadustiku kohaselt. Kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt mõistis Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohus 02.11.2018 otsusega nr B 7148-17 Kuldar Kinko süüdi maksukuriteos, mis seisnes selles, et ta esitas tahtlikult või lasi esitada firma Sweden Air Steam Management company AB vastutava esindajana aastatel 2016 ja 2017 firma poolt Rootsi Maksuameti Stockholmi büroole esitatud maksudeklaratsioonides perioodide juuli-detsember 2 1-19-6939 2016 kohta ebaõigeid andmeid. Sellega tekkis oht, et riigil jääb maksutulu laekumata 11 830 000 Rootsi krooni ulatuses. Ebaõiged andmed seisnesid selles, et sisendkäibemaks deklareeriti liiga suurtes summades ning taotleti käibemaksu mahaarvamist tõele mittevastavate kulude alusel. Muuhulgas taotleti sisendkäibemaksu mahaarvamist väärismetallide ostudelt ebatõeste arvete alusel, mis olid väljastatud firma Extron AB nimel. Arved ei vasta tõele, kuna neid kaupu ei ostnud Extron AB, vaid kaupade tegelik ostja oli Sweden Air Stream Management company AB ning firmat Extron AB kasutati tehingu juures varifirmana käibemaksupettuse toimepanemiseks. Kuriteod hinnati raskeks, sest see tegevus oli süstemaatiline ja pandi toime suures ulatuses. KarS § 3891 lg 1 sätestab, et maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et sama teo eest, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet eriti suurele kahjule vastava summa võrra – karistatakse ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega. KarS § 121 sätestab suure kahjuna kahju või süüteo ulatuse üle 40 000 euro ning eriti suure kahjuna kahju või süüteo ulatuse, mis ületab 400 000 eurot. Tunnistuse kohaselt on Kuldar Kinko süüteo tulemusena tekkinud oht, et riigil jääb maksutulu laekumata 11 830 000 Rootsi krooni, s.o tegemist on eriti suure kahjuga. Seega on Kuldar Kino poolt toime pandud tegu kuritegu ka täitva riigi õiguse kohaselt ning Rootsi Kuningriigi kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine on
Kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistusele lisatud Rootsi Vangla- ja Kriminaalhooldusameti otsusele (tl 129) on lisatud ka süüdimõistetud isiku arvamus, millest nähtub, et Kuldar Kinko on olnud vastu karistuse täideviimise Eestisse üleviimisele ning ta on selgitanud, et ta elab nii Eestis kui ka Järfällas Rootsis. Eestis on viibinud haiguse tõttu. Tal on Järfällas aadress ning ta kavatseb end elatada tööga Rootsis. Samast otsusest nähtub, et Rootsi Vangla- ja Kriminaalhooldusameti uuringu tulemusena on selgunud, et Kuldar Kinko on Eesti kodanik, tal on abikaasa ja kolm last. Ta tuli Rootsi 2016. aastal ning muud peale selle pole selgunud, et ta tegutses Rootsis ainult selles firmas, kus maksukuriteod toime pandi. Kuldar Kinko’l Rootsis perekonda pole, samuti puuduvad tal Rootsis ka sotsiaalsed ja tööalased sidemed. Rootsi Vangla- ja Kriminaalhooldusamet on seisukohal, et Kuldar Kinko karistuse täideviimise üleviimine Rootsist Eestisse hõlbustab tema sotsiaalset rehabilitatsiooni. 21.10.2019 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil Kuldar Kinko enam karistuse täideviimise üleviimise vastu ei olnud ning möönis, et karistus tuleb ära kanda. Karistuse täideviimise üleviimise vastu Rootsist Eestisse ei olnud ka Kuldar Kinko’le määratud kaitsja. Puutuvalt süüdimõistetu nõusolekusse või selle puudumisse peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on
lõikes 1 nimetatud isik või Eestisse põgenenud või muul viisil tagasi pöördunud seoses tema vastu välisriigis algatatud kriminaalmenetlusega või pärast selles välisriigis süüdimõistmist.
lg 1 näeb ette, et Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on: 1) Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis või 2) Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. 3 1-19-6939 Nii kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kui ka Eesti Vabariigi rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on Kuldar Kinko Eesti Vabariigi kodanik. Kuldar Kinko elukohaks rahvastikuregistri andmetel on xxxx. Seega on Kuldar Kinko isikuks, kes on Eesti Vabariigi kodanik ning kelle alaline elukoht on registriandmete kohaselt Eesti Vabariigis. Seega on Kuldar Kinko
Järelikult ei ole
lg 1 ja
lg 1 p 1 alusel praegusel juhul Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu kohtuotsuse tunnustamiseks ja Kuldar Kinko nõusolek vajalik. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei esine Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 02.11.2018 kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid ka
,
,
lg 3 ega
Seega võttes aluseks
lg 1 p 1 tunnustab kohus Kuldar Kinko suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu otsust.
lg 2 näeb ette, et karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga.
lg 2 sätestab, et kui isikule välisriigis mõistetud karistus ületab Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra, muudetakse karistus ning viiakse see vastavusse Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääradega. Muudetud karistus ei tohi olla väiksem Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalsest määrast. Kuldar Kinko’le mõisteti Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 02.11.2018 kohtuotsusega nr B 7148-17 maksusüüteo toimepanemise eest karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. Arvestades, et Eesti Vabariigis oleks kirjeldatud kuritegu karistatav KarS § 3891 lg 2 alusel 17 aastase vangistusega, siis ei ületa Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 02.11.2018 otsusega Kuldar Kinko’le mõistetud karistus (2 aastat ja 6 kuud vangistust) sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu Kuldar Kinko’le Rootsi Kuningriigis mõistetud karistus muutmisele.
lg 2 näeb ette, et karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga. Kuldar Kinko veetis Rootsis vahi all 114 päeva enne kohtuotsuse teatavakstegemist – alates
lg 1 p 1 kohaselt Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 02.11.2018 otsuse nr B 7148-17 täitmise Eesti Vabariigis Kuldar Kinko’le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmise osas lubatavaks ning määrab, et Kuldar Kinko’l kuulub ärakandmisele 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. Kuldar Kinko karistuse kandmist arvestada alates Kuldar Kinko karistusele kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. Lisaks märgib kohus, et kuivõrd Kuldar Kinko’le pole käesoleval hetkel teada kas ja millal tal puusaoperatsioon üldse teostatakse, siis ei saa kohus Kuldar Kinko karistusele kandmisele asumisena määrata tähtaega, mis on umbkaudses tulevikus ning millise asjaolu saabumise või mittesaabumise kohta pole ka süüdimõistetul endal mingisugust kindlat teavet. Seega tuleb Kuldar Kinkol vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise soovi korral esitada vastav taotlus
Menetluskulud 4 1-19-6939 Käesolevas menetluses on ainsaks tekkinud menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu, antud juhul 174 eurot välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluseks ettevalmistamine ning kohtuistungil osalemise eest.
§-d 180-188 ei näe aga ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul lähtuda ka
lg-st 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista Kuldar Kinko’t süüdi, vaid ainult tunnustab ja täidab varasemalt juba tehtud ja jõustunud Rootsi Kuningriigi kohtu süüdimõistvat kohtuotsust. Lisaks võtab kohus praeguses olukorras arvesse ka seda, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud Kuldar Kinko, vaid Rootsi Kuningriik ning Kuldar Kinko ei ole varasemalt temale mõistetud karistuse kandmise ületoomisega Eesti Vabariiki nõus, vaid möönas alles kohtuistungil, et saab sellest aru.
lg 1 p 3 näeb aga ette, et kaitsja osavõtt liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest on kohustuslik, kui otsustatakse isiku üleandmist karistuse kandmiseks. Seega, kuivõrd puudub
-is alus Kuldar Kinko’lt menetluskulude väljamõistmiseks ning arvestades ka praeguse menetluse eripära, tuleb Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.