Obsah (8)

§ 201§ 44§ 73§ 78§ 7§ 56§ 57§ 70

1-19-9547 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-9547 (18230101591) Kohtukoosseis Märt Toming Kohtuistu

§ 201

lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Andrus Ööbik Süüdistatav Mardo Saar Ik: 38101056011, xxxx, xxxx; töökoht: Xxxx OY; elukoht: xxxxx, elukoht Eesti Vabariigis: xxxx. Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. 1 kehtiv väärteokaristus RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 5. 6. Mardo Saar süüdi tunnistada

§ 201lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Mardo Saarele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. KrMS § 202 lg 6,

§ 44

lg 2 ja § 70 lg 1 ja 2 alusel arvestada karistuse hulka täidetud kohustus 400 euro ulatuses, mis võrdub rahalise karistuse 40ne miinimumpäevamääraga, s.o vangistusega 13 (kolmteist) päeva, lugedes mõistetud karistusest kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 17 (seitseteist) päeva.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Mardo Saarele mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 1 kuu ja 17 päeva Mardo Saare suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et Mardo Saar temale määratud 1 (üks) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada Mardo Saarele määratud 1 (üks) aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.12.

1. Mardo Saarelt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: 1 teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Mardo Saar, 1-19-9547, menetluskulud, ositi tasumine”. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Mardo Saare poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Xxxx OÜ esitatud tsiviilhagi 838 (kaheksasada kolmkümmend kaheksa) euro ja 90 (üheksakümmend) sendi nõudes rahuldada seni hüvitamata ulatuses, s.o summas 638 (kuussada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 90 (üheksakümmend) senti ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Mardo Saarelt kannatanu Xxxx OÜ kasuks 638,90 eurot, mis tuleb kanda kannatanu Xxxx OÜ arveldusarvele nr xxxx, märkides selgitusena: „Mardo Saar, 1-19-9547, tsiviilhagi“. -
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas, kannatanu ja prokurör 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
3. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS: Mardo Saart süüdistatakse selles, et tema, olles Xxxx OÜ-le kuluva sõiduki xxxx, registreerimismärgiga xxxx, VIN-koodiga xxxx, väärtusega 2990 eurot, valdaja, müüs (võõrandas) eelnimetatud Xxxx OÜ-le kuuluva sõiduki ilma omaniku nõusoleku ja teadmiseta xxxx 2017.a kevadel K L. Seega Mardo Saar pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, see on

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, samuti kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 2 Kohus leiab, et Xxxx OÜ-le kuuluva sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx, VIN koodiga xxxx väärtusega 2990 eurot võõrandamine Mardo Saare poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, kannatanu ja tunnistajate ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

§ 201

ettenähtud süüteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks peab kohus kõigepealt analüüsima, kas käesoleval juhul oli tegemist süüdistatava valduses oleva võõra vallasasja või talle usaldatud muu võõra varaga. Samuti analüüsib kohus omastamise koosseisutunnusena vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist ning lõpuks selle ebaseaduslikkust. Xxxx OÜ ja Mardo Saare vahel sõlmitud ostu-müügilepingu nr xxxx (tl 4) kohaselt omandas Xxxx OÜ Mardo Saarelt sõiduauto xxxx reg.märgiga xxxx ning Xxxx OÜ-le läks üle sõiduki omandiõigus. 10.02.2015 sõlmisid Xxxx OÜ ja Mardo Saar liisingulepingu nr xxxx (tl 6-12), mille kohaselt pidi Mardo Saar tasuma igakuiselt liisingumakseid koos intressiga Xxxx OÜ-le summas 4258,90 eurot, s.o 261,09 eurot kuus. Mardo Saar sai liisingulepingu sõlmimisega sõiduki xxxx xxxx enda valdusesse, kuid nimetatud sõiduki omandiõigus jäi Xxxx OÜ-le. Seega oli sõiduki xxxx reg.märgiga xxxx puhul tegemist süüdistatava valduses oleva võõra vallasasjaga

§ 201tähenduses.

Kohus juhib tähelepanu, et antud juhul ei ole vaatlusaluses küsimuses ka õiguslikku vaidlust ega eriarvamusi. Kannatanu Xxxx OÜ volitatud esindaja juhatuse liikme D P ütluste (tl 17-22) kohaselt tegeles Xxxx OÜ ettevõte

1. aastal sõidukite liisimisega sale and lease back tüüpi lepingu alusel. Sõiduauto xxxx r/n xxxx, VIN-kood xxxx maksumusega 2990 eurot oli müügil xxxx platsil, kust klient Mardo Saar selle ise välja valis. Mardo Saar soovis seda autot osta ning auto soetamiseks 10.02.2015 sõlmis Xxxx OÜ ostu-müügilepingu xxxx, mille alusel Xxxx OÜ omandas nimetatud sõiduauto Mardo Saarelt, kes oli sõiduauto omandanud Xxxx OÜ-lt. Peale sõiduki registreerimist Xxxx OÜ kanti Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna. Xxxx OÜ-le tasus Mardo Saar sõiduki eest sularaha sissemaksu 1045 eurot. 10.02.2015 sõlmiti ja allkirjastati Xxxx OÜ ja Mardo Saare vahel liisinguleping nr xxxx, mille objektiks oli sõiduk xxxx. Koos Mardo Saarega käis ta Maanteeametis dokumente vormistamas. Auto registreerimistunnistus jäi Mardo Saarele. Liisingulepingu kohaselt Mardo Saar kohustus tasuma liisingut maksegraafiku alusel 12 kuu vältel summas 261,09 eurot kuus ajavahemikus 25.03.2015 kuni 25.02.2016, so kokku summas 4258,90 eurot, misjärel oleks sõiduk olnud tema poolt osamaksetena välja ostetud. Mardo Saar tasus auto eest 7 osamakset kogusummas 1675 eurot. Ta andis Mardo Saarele teada, et kui ta liisinguarveid ei tasu, peab ta sõiduki tagastama. 2017 juunis Mardo Saar helistas ning lubas edaspidi arveid tasuda. 30.06.2017 tasus Mardo Saar 400 eurot. Pärast seda Mardo Saar jälle kadus, ei vastanud kõnedele ega e-kirjadele. Liisinguleping lõppes 25.02.
2. 15.10.2018 helistas isik A F, kes ütles, et ostis sõiduki xxxx ja tahab seda ümber registreerida. Nad leppisid kokkusaamise kokku xxxx. Kohapeal tema küsimusele, kuidas ja kelle käest auto ostetud, teatas A F, et ostis auto sõbra käest ja sõber ostis Mardo Saare käest. Kuna sõiduk kuulub Xxxx OÜ-le otsustas ta sõiduki A Fi valdusest ära võtta. K nimeline isik tõi sõiduki 20.10.2018 xxxx ning andis auto talle üle xxxx Xxxx kohviku kõrval. Seejärel sõitis ta sellega xxxx asuvasse parklasse. Hiljem proovis ta sõidukit xxxx auto24 portaalis müüa, kuid huvilisi ei olnud. Selgus, et ka sõiduki jahutussüsteemiga on mingi probleem. Tunnistaja K L (kd tl 34-35) sõnul leidis ta
3. aasta kevadel portaalist xxxx müügikuulutuse xxxx, reg.nr xxxx kohta. Ta helistas kuulutuses märgitud numbrile ja leppis meesterahvaga kokku auto vaatamise. Kuna autol esines tehnilisi vigu, ei ostnud ta autot kohe ära. Umbes nädal aega hiljem võttis sõidukit müünud meesterahvas temaga ühendust ja uuris kas ta on autost huvitatud. Ta ostis sõiduki ära 1000 euro eest. Maksis sularahas. Meesterahvas andis talle ühe auto võtme ja registreerimistunnistuse. Ta nägi, et registreerimistunnistusel oli auto omanikuks märgitud Xxxx OÜ ja vastutavaks kasutajaks Mardo Saar. Ta küsis Mardo Saarelt Xxxx OÜ kohta ning Mardo Saar selgitas, et tema on sõbraga kahe peale see auto sellesse firmasse võetud. Mardo Saar lubas, et auto saab K L nimele kirjutada. Edasi pidid nad Facebooki teel suhtlema. 3 Sõiduki ostu-müügi kohta lepingut nad ei sõlminud, sest leppisid kokku, et lähevad koos Eestisse ning vormistavad seal auto tema nimele. Kuna auto vajas remonti tõi ta sõiduki Eestisse. Uuris juba siis Mardo Saare käest, et kas saaks auto tema nimele registreerida, aga Mardo Saar ütles, et peab enne Eestis asjad korda ajama ja alles siis. Mõnda aega nad ei suhelnud, kuid kui auto hakkas Eestis korda saama, võttis ta Mardo Saarega ühendust ja uuris kui kaugel asi on. Mardo Saar lubas korduvalt asjad korda ajada, aga ei pidanud enda sõna. Ta suhtles Mardo Saarega korduvalt
4. aprillist kuni
5. jaanuarini ning ta lubas koguaeg auto asjad korda ajaga, kuid ei teinud seda. 2018 kevadel ta kolis Eestisse ning pani auto müüki. Temaga võttis ühendust A F, kes soovis auto ära osta. A tasus talle sularahas 685 eurot ja 315 kandis arvele. A F sai teada, et auto omanik on Xxxx OÜ ning ta selgitas talle, et ta peab suhtlema Mardo Saarega, et auto enda nimele saada. A F lubas Mardo Saarega Facebooki kaudu ühendust võtta. Ta andis ka ise Mardo Saarele teada, et müüs auto edasi ning et uus omanik võtab temaga ühendust. Tunnistaja A F (kd tl 30-32) sõnul ostis ta
6. aasta augustikuus oma tuttava K L käest sõiduauto xxxx reg.nr xxxx. Sõiduki ostis ta 1000 eurot eest. Sõiduki tehniline olukord oli suhteliselt kehva ning sõiduk ülevaatuselt läbi ei saanud. K käest sai ta sõiduki registreerimistunnistuse ning ühe süütevõtme. Registreerimistunnistuse pealt nägi, et sõiduki omanikuks oli Xxxx OÜ ja vastutav kasutaja Mardo Saar. K rääkis talle, et ta ostis sõiduki Mardo Saare käest, kellega tal on auto ostu kohta olemas ja kirjavahetus. K jutu järgi soovis ta autot enda nimele saada, kuid Mardo Saar oli sellest pidevalt kõrvale põigelnud ja lubanud asja korda ajaga, kuid seda ei teinud ning K autot enda nimele ei saanudki. Kuigi ta teadis, et auto omanik on Xxxx OÜ oli ta nõus Klt auto ära ostma. Ta mõtles ise Mardo Saarega ühendust võtta ja siis tema kaudu auto oma nimele ümber vormistama. Ta võttis Mardo Saarega ühendust 17.09.2018 ning Mardo Saar lubas asjad korda ajaga, kuid midagi ta tegelikult selleks ei teinud. Seega võttis ta ühendust Xxxx OÜ-ga ja andis teada, et ostis sõiduki, mida soovib enda nimele kirjutada. Xxxx OÜ ettevõttesse kohale minnes selgus, et autot tema nimele ümber ei vormistata, kuna Mardo Saar oli auto ostnud järelmaksuga, kuid jätnud maksed tasumata. Tal paluti auto tagasi tuua ning sõiduk võeti tema juuresolekul arvelt maha. Sõiduki dokumendid võeti temalt samuti ära. Ajavahemikul 18.10.2019 hommikul kuni kella 16-ni oli xxxx tema elukoha hoovist ära viidud. Helistas politseisse ja andis kadumisest teada. Võttis ühendust ka Xxxx OÜ inimesega ja küsis auto kohta ning talle öeldi, et nemad viisid auto ära. Sõiduki võtmed andis ta üle Viljandi politseile. Süüdistatav Mardo Saar kahtlustatavana antud ütluste (tl 52-54) kohaselt tunnistab ta end täielikult süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos ning selgitas, et
7. aastal võttis liisingusse sõiduauto xxxx reg.märgiga xxxx ning liisingulepingu sõlmis Xxxx OÜ-ga. Sõiduk vormistati Xxxx OÜ nimele ja tema oli sõiduki vastutav kasutaja. Sõiduki ümbervormistamine pidi toimuma siis kui kõik liisingumaksed saavad tasutud. Pärast auto ostmist sõitis ta autoga xxxx ja auto jäigi xxxx, kuna ta elas ja töötas xxxx. Vahepeal tekkisid tööseisakute tõttu liisingumaksete tasumisega probleemid, kuid midagi ta ikka maksis Xxxx OÜ pangakontole. Hiljem tekkisid tal tööga probleemid ja ta peatas liisingumaksete tasumise. Xxxx OÜ esindaja saatis talle aeg-ajalt kirju ja küsis, millal ta maksab. Autoga sai ta ise sõita paar kuud ja siis jäi auto seisma jahutussüsteemi vea tõttu. Auto remondi jaoks tal raha ei olnud ja nii otsustas ta auto maha müüa. Temaga võttis ühendust K L, kes otsis sõiduki temalt 1000 euroga ära, kuid sellest rahast ta Xxxx OÜ-le midagi ei maksnud. Peale auto edasimüümist talle kirjutati Xxxx OÜ-st taaskord ja ta kandis neile 400 eurot. Pärast seda ta enam midagi Xxxx OÜ-le ei maksnud. Ta ei teatanud Xxxx OÜ-le, et müüs auto edasi. 2018 sügisel kuulis ta, et K müüs auto edasi, kuna temaga võttis ühendust uus ostja, kes tahtis autot ümber vormistada. Ta ütles, et tal läheb aega, aga paraku ei jõudnud ta sellega tegeleda. Ta kahetseb, et on põhjustanud oma käitumisega sellise olukorra ja on nõus kokku leppima Xxxx OÜ-ga kahju hüvitamise osas. Edasi tuvastab kohus omastamise koosseisutunnusena ka vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. Kohtupraktika kohaselt sisustatakse koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" nn manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks 4 pööramine kujutab endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Seega peab isik mingil objektiivselt avalduval moel omastamistahte manifesteerima (RKKK 31-1-92-13, p 14). Nagu eelpool juba tuvastamist on leidnud, müüs süüdistatav Mardo Saar Xxxx OÜ-le kuuluva ja xxxx toimetatud sõiduki xxxx reg.märgiga xxxx K L. Sõiduki xxxx toimetamise järgselt ei olnud omanik asja asukohast enam teadlik ja ilmselgelt olnuks asja väljanõudmine omaniku jaoks äärmiselt koormav. Sõiduki müümisel K L jättis süüdistatav sõiduki ostjale mulje nagu ta oleks sõiduki omanik, kuid tegelikult oli sõiduki omanikuks endiselt Xxxx OÜ. Seega on tõendamist leidnud võõra vallasasja enda kasuks pööramine ja omastamistahte manifesteerimine süüdistatava poolt.

§ 201

ettenähtud süüteo objektiivse koosseisu täitmisest saab kõneleda vaid juhul, kui võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine on ebaseaduslik. Kohtueelsel menetlusel kogutud tõenditest ei ilmne, et süüdistataval oleks olnud seaduslik alus sõiduki xxxx xxxx omastamiseks ja võõrandamiseks. Seega sõiduki xxxx müümisega jättis süüdistatav senise omaniku Xxxx OÜ talle kuulunud varast kestvalt ilma. Kokkuvõtvalt on kõigil eeltoodud põhjendustel tuvastamist leidnud, et Xxxx OÜ vara, s.o sõiduk xxxx reg.märgiga xxxx oli süüdistatava valduses liisingulepingu alusel, mille ta pööras ebaseaduslikult enda kasuks. Seega on tõendamist leidnud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramine süüdistatava poolt, ehk objektiivse koosseisu realiseerimine. Kuriteo toimepanemise asjaoludest ja süüdistatava ütluste põhjal saab järeldada, et Mardo Saare käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus. Seega leiab kohus, et kuritegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus Mardo Saare käitumises ei tuvastanud. Vaatamata sellele, et Mardo Saar müüs sõiduki edasi K L xxxx, saab

§ 7

lg 1 p 1, 2 alusel Mardo Saare vastutusele võtta Eesti Vabariigis kehtiva karistusseadustiku alusel, kuna teo toimepanemise kohas, s.o xxxx on taoline tegu karistatav ka xxxx õiguse kohaselt (tl 77-82). Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et Mardo Saar pani toime

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise.

1. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Xxxx OÜ volitatud esindaja D P esitanud tsiviilhagi summas 838,90 eurot (tl 25-28), mis moodustub süüdistatava poolt sõiduki eest tasumata liisingumaksete summa (1538,90 €) ja sõiduki hilisema müügihinna (700 €) vahest. Seisuga 11.11.2019 on esitatud nõudest hüvitatud 200 eurot, mistõttu on lõplikuks nõudeks 638 eurot ja 90 senti (tl 72-73). Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuulunud sõiduki xxxx omastas ja varalise kahju tekitas Mardo Saar. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus 5 kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kriminaaltoimiku materjalist nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud omastamisega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Mardo Saarelt kannatanu kasuks. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on kriminaalmenetluses tunnistanud tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.
2. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 201

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise, s.o valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, peab kohus kujundama enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt peab kohus sanktsioonis alternatiivsete karistusliikide puhul põhjendama, miks ei ole süüdistatava suhtes võimalik kergemaliigilist karistust kohaldada. Mardo Saare ankeetandmete kohaselt töötas ta Xxxx OÜ-s, seega peaks ta omama sissetulekut ning peaks olema võimeline ka rahalist karistust tasuma. Kohtulikul arutamisel ilmnes, et süüdistatav töötab teises äriühingus, kuid sellegi poolest peaks ta saama ka sissetulekut. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma andmetest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Kriminaaltoimiku andmetel puuduvad Maksu-ja Tolliametil andmed süüdistatava 2016. aasta tulude kohta (tl 55). Süüdistatav pole ka ise menetluse vältel esitanud dokumente, millest võiks kohus järeldada legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Kuivõrd lühimenetluses lahendatakse kriminaalasi vaid kriminaaltoimiku materjalide põhjal, ei saa kohus kohtulikul arutamisel ka täiendavaid tõendeid koguda. Lisaks sellele süüdistatakse süüdistatavat varavastase süüteo toimepanemises, mis viitab üheselt rahaliste vahendite puudumisele või siis ebapiisavusele ning süüdistatav on ka ise tunnistanud, et liisinguperioodi jooksul esinesid tal rahalised raskused, mis ei võimaldanud perioodilisi makseid tasuda. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et 17.01.2019 lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur 6 menetluse Mardo Saare suhtes ning isikule määrati kohustuseks hüvitada OÜ-le Xxxx kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 838,90 eurot ja tasuda riigituludesse 400 eurot tähtajaga 17.03.2019 (tl 60). 25.03.2019 pikendati eelnimetatud tähtaega ühe kuu võrra, kuna Mardo Saar pöördus prokuratuuri poole avaldusega selle kohta, et tal ei olnud võimalik määratud tähtajaks tasuda talle pandud kohustusi (tl 61-62). Kohustuse täitmise tähtajaks määratud ajaks, s.o 17.04.2019 oli Mardo Saar maksnud riigituludesse 400 eurot, kuid OÜ-le Xxxx kuriteoga tekitatud varalist kahju nimetatud kuupäevaks Mardo Saar ei hüvitanud ning seetõttu tuli isiku suhtes kriminaalmenetlus uuendada (tl 66-67). Kriminaaltoimikus leiduvast karistusregistri kandest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 600 eurot, mis on tasumata ning kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et ei ole rahatrahvi tasunud rahaliste vahendite puudumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks süüdistatava suhtes rahalist karistust kohaldada, kuivõrd kohtul puuduvad andmed, et süüdistataval oleks välja mõistetava tsiviilhagi ja menetluskulude kõrval rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks ning see muudab kohtuotsuse täitmise küsitavaks. Sellest tulenevalt tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabaduse võtmisega seotud karistust, so vangistust. Hinnates Mardo Saare süü suurust

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe varavastase süüteoepisoodi toimepanemist, mis on toime pandud enam kui kaks aastat tagasi. Samuti on kannatanu müünud kuriteo esemeks oleva sõiduki maha ning kannatanule tekitatud kahju ei ole kuigi suur. Kohtu hinnangul on süüdistatava süü hinnatav alla keskmise. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusaktis kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid märgitud ei ole. Pärast kohustuse täitmise tähtaja lõppu on süüdistatav osa tsiviilhagist tasunud, mistõttu saab seda lugeda kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 2 mõttes.

Soovi hüvitada tsiviilhagi näitab ka asjaolu, et süüdistatav on teinud veel kaks osamakset kannatanu arvelduskontole, et veelgi vähendada varalist kahju, kuid kannatanu poolt konto sulgemise tõttu kanti ülekantud summad süüdistatava arvele tagasi. Kuivõrd karistusregistri andmetel (tl 83-85) on süüdistataval üks kehtiv väärteokaristus ja arvestades ka kuriteo asjaolusid koostoimes, leiab kohus, et mõistetava karistuse reaalselt täitmisele pööramine ei ole antud juhul põhjendatud. Samuti arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud ajavahemikku, mis on toime pandud üle kahe aasta tagasi, siis menetlushuvi sellise süüteo osas on oluliselt vähenenud. Peale selle ei täidaks see karistus enam oma eesmärki, kuivõrd karistus ei saabunud vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt hiljem ning seega võib jätta karistuse süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata tingimusel, et süüdistatav temale määratava suhteliselt lühikese katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 202 lg 6 kohaselt kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kriminaaltoimikust nähtuvalt tasus süüdistatav temale pandud rahalise kohustuse summas 400 eurot, kuid kahju ei olnud ta suuteline tasuma täies ulatuses ja ta täitis kohustuse vaid osaliselt, s.o summas 200 eurot. Kuivõrd süüdistatav täitis temale pandud kohustuse tasuda kindel summa riigituludesse, siis tuleb täidetud kohustuse osa arvestada karistuse mõistmisel karistuse hulka.

§ 70

lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras või

§-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga ning lõike 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.

§ 44

lõike 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada 7 süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Kuivõrd süüdistatava sissetulekut ei ole võimalik tuvastada ja Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, tuleb lähtuda miinimumpäevamäärast. Seega võrdub tasutud kohustus 400 eurot rahalise karistuse 40 miinimumpäevmääraga, s.o vangistusega 13 päeva, milline karistus tuleb mõistetavast karistusest lugeda kantuks. 5. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule esitatud ankeetandmete kohaselt on Mardo Saar tööga hõivatud, millest võib järeldada sissetuleku olemasolu. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks talle üle jõu. Lisaks sellele, ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatava poolt toimepandud süütegu ei olnud juhuslik episood tema elus, vaid vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb hüvitamisele kuuluv menetluskulu välja mõista täies mahus. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetava menetluskulu summa suurust ja tsiviilhagi hüvitamise kohustust, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetav menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8