4-19-4754/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas 4-19-4754 Väärteoasja number Kohtukoosseis Sekretär, tõlk Kohtunik Katre Poljakova Triin Pilberg, Natalia Senkevitš Väärteoasi Kaebuse esitaja Kaebuse esitaja esindaja Kohtuistungi toimumise aeg J T (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx) Harju Maakohtule 09.09.2019.a esitatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja E. Kuiv 18.08.2019.a koostatud otsusele väärteoasjas nr xxxx; J T (isikukood: xxxx), elukoht: xxxx, e-post: xxxx; Jurist Janek Alekseitšik, isikukood: 39001070238, elukoht: Kaare tee 3/2-15, Järveküla, e-post: janek@lexlaw.ee; 15.oktoobril 2019.a Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 3 kohus otsustas:
2. Rahuldada J T kaebus.
3. Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja E. Kuiv 18.08.2019.a otsus väärteoasjas nr xxxx ning juhindudes VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus J T suhtes. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 06.detsembril 2019.a. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja 18.08.2019.a koostatud otsusega väärteoasjas nr 2302,19,011463 karistati menetlusalust isikut J T LS § 227 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 16 kuuks. Väärteootsuse kohaselt J T 24.07.2019.a kella 23:43 ajal xxxx
4. km juhtis mootorsõidukit kiirusega 176 +/- 6 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. J T ületas lubatud 1 sõidukiirust mitte vähem kui 80 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu ja asjaolud 09.09.2019.a esitas J T esindaja jurist Janek Alekseitšik Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, millises taotletakse osaliselt tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 18.08.2019.a otsus väärteoasjas nr 2302,19,011463, jätta J T alles juhtimisõigus. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et kaebuse esitaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsust osaliselt - karistust puudutava osa ulatuses. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega ning taotleb otsuse osalist tühistamist. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja ei ole karistuse määramisel rakendanud piisavalt temale seadusega antud kaalutlusõigust ning pole võtnud arvesse kõiki asjaolusid ning seega on kaebajale määratud karistus liigselt koormav ning ebaproportsionaalne ja seab teda ja tema pere olukorda, kus ülalpidaja ei ole võimeline täitma oma igapäevaseid kohustusi, teenimaks sissetulekut, täitmaks finantsilisi ning perekondlike kohustusi. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et karistust kergendavaks asjaoluks on arvestatud kahetsus. Kaebaja nõustub sellega. Kohtu tähelepanu juhitakse teadmisele, et kaebaja on politseiautos ametnikele öelnud, et kahetseb juhtunut ja on lubanud, et midagi sellist enam ei juhtu. Kaebaja on mõistnud teo ohtlikust, kahetseb puhtsüdamlikult, tunnistab oma süüd. Kohtuväline menetleja ei ole menetlustoimingute alguses selgitanud kaebajale tema õigusi ja kohustusi. Isikule osutati kohtadele kuhu ta peab panema oma allkirju ning sellega piirduti. Kaebaja mõistes oma tegu ning olles shokis, ei osanud midagi küsida, vaid usaldas ametnike ning tegi seda mida öeldi. Kohtuväline menetleja, aga ei veendunud selles, kas isik oli saanud aru oma õigustest ja kohustustest. Isik ei teadnud, et ta võib keelduda ütluste andmisest ning, et temal on õigus tõlgile. Kaebuse esitaja on asunud seiskohale, et õiguste ja kohustuste tutvustamisel ei piisa sellest, et menetlusalusele isikule antakse õiguste ja kohustuste leht kätte lugemiseks neid üksikasjalikumalt selgitamata. Ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koostamisel, ei tutvustatud kaebajale tema õigusi ja kohustusi vaid osutati kohale, kuhu tuleb midagigi kirjutada ja panna allkiri. Sellise tegevusega on kohtuväline menetleja rikkunud tähtsat protsessuaalset kohustust. Kohtule esitatud kaebuses kaebuse esitaja märgib, et menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteootsuses kohtuväline menetleja annab omapoolse hinnangu sellele, kas kiiruseületamine väljendab isiku tegelikku suhtumist liiklusreeglitesse ja õiguskorda. Ette on heidetud, et kohtuväline menetleja ei ole suhelnud kaebajaga, tegemaks kindlaks milline on viimase seisukoht, hoiak ning meelestatus. Kaebaja on seisukohal, et temapoolt toimepandud tegu on taunitav ning rahatrahv on piisav mõjutusvahend, kuna isiku käitumine ei viita süstemaatilisele rikkujale ning isik mõistab oma teo ohtlikkust. Kaebaja on asunud seiskohale, et temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ei ole proportsionaalne ning on talle liigselt koormav, kuna sellise otsuse tulemusel, karistatakse isikut kaks korda. Esimene on juhtimisõiguse äravõtmine ning teiseks karistuse tulemiks oleks töökaotus. Märgitust tulenevalt palub kaebaja jätta talle juhtimisõigus alles, kuna tema töökohustused nõuavad juhtimisõiguse olemasolu ning antud töö on isiku ainus sissetulekuallikas. Kaebuse esitaja hinnangul rahatrahvi summas 400 euro tasumine oleks kaebajale omaette mõjuv ja tõhus ning täidaks piisavalt üld- ja eripreventiivset eesmärki. 2 Kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et karistuse määra kujundamine ei ole suvaotsus ning peab toimuma KarS § 56 reeglite järgi. Kõigepealt tuleb menetlejal tuvastada süü suurus, siis arvestada kergendavaid/raskendavaid asjaolusid ja seejärel teha eri- ja üldpreventsioonilised korrektuurid. Kohtuvälise menetleja karistuse määra põhjendus näeb kaebuse esitaja hinnangul välja kui faabula, ega sobi antud olukorras piisavalt, kuna pole võetud arvesse kõiki faktoreid. Rahaline karistus omaks piisavat preventiivset mõju ning motiveeriks täielikult kaebajat hoiduda edasistest rikkumistest, seda enam, et antud olukorras juhtimisõiguse äravõtmine seaks ohtu kaebuse esitaja töökoha ehk rahalise sissetuleku allika säilimise ning omakorda ka perekonna säilimise, sest tulem, mis oleks läbi selle saavutatud, oleks palju suurem ja kaebajale laastavam. Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas: Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 15.10.2019.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja J T kinnitas, et tema jääb täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde. (tl 27) J T märkis kohtus, et kaebuse arutamise juurde ta kaitsjat kutsuda ei soovi, kinnitades, et tema jääb täielikult esitatud kaebuse juurde. Kaebuse esitaja hinnangul politsei ei ole arvestanud kõiki asjaolusid, mis see juhilubade ära võtmine võib kaasa tuua. Kaebuse esitaja andis kohtule teada, et tema on ettevõtja, raha saab ta teenida ainult autoga liikumisel. Ta ei soovi loobuda karistusest tehtu ees. Ta tunnistab end süüdi ning palub kohtul määrata väärt karistus. Väärteotoimepanemise osas selgitas kaebuse esitaja, et tema liikus öösel Tallinnas suunas, peale xxxx tanklat võttis politsei ta kinni. Sõitis ta 170 km/h, ise ta seda tähele ei pannud. Kui ta kinni peeti, siis ta istus politseiautosse, politsei andis talle õigused ja kohutused, et ta ise neid loeks. Politsei midagi ise ette ei lugenud vaid ütles, et ta loeks ise ja annaks allkirja, et asi saaks kiiremini tehtud. (kd I tl 27) Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele selgitas kaebuse esitaja J T, et need õigused ja kohustused vaatas ta kiirelt üle. Kinnitab ta seda, et liikumiskiirus ületas tal lubatut märkimisväärselt, spidomeetrit ta ei vaadanud, ta tahtis koju saada. Ta teadis küll, milline oli lubatud suurim sõidukiirus märgitud teelõigul. Karistusele ta sel hetkel ei mõelnud. Rikkumise tõsidus jõudis talle kohale siis, kui nägi vilkureid. Teab ta seda, et kiiruse ületamine on eluohtlik, igatepidi ohtlik, saab aru, millised oleksid võinud olla tagajärjed. (kd I tl 28) Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor selgitas kohtule, et politseisõidukis menetlustoimingute läbiviimisest tehakse video aegajalt ikka. Sellisel juhul kaamera salvestab siis, kui menetlustoimingut tehakse, sellise video tegemise nõuet ega kohustust politseil ei ole. Reeglina, kui õigusrikkumine salvestatakse videosalvestisega ja siis politseiametnikku tunnistajana enam üle ei kuulata. (kd I tl 28) Kohtulike vaidluste käigus kohtuvälise menetleja esindaja Triin Riigor asus seisukohale, et väärteoasjas on J T suhtes tehtud õige otsus ja viimsele on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus, milline on vastavuses isiku süü suurusega. Kohtuväline menetleja isikule karistuse määramisel on arvestanud karistamise aluseid. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et menetlusalusel isikul on kaks varasemat karistust. Paraku varasemad rahatrahvid isikut mõjutanud ei ole. Isiku teod lähevad aina raskemaks. Isik ei olnud liikluses üksi. Kohtuvälise menetleja hinnangul sellist rikkujat tuleb karistada karistusega, et panna ta ebameeldivasse olukorda. Eeltoodule tuginedes kohtuväline menetleja jäi väärteootsuses välja toodud seisukohtade juurde, paludes kohtul jätta J T esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuistungil avaldas ja uuris kohus järgmisi väärteoasjas kogutud tõendeid ja nimelt: 3          J T suhtes Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik M. Salura 24.07.2019.a koostatud väärteoprotokolli xxxx; (väärteotoimik tl 3) J T 08.08.2019.a Politsei – ja Piirivalveametile esitatud vastulauset, millisest nähtub, et menetlusalune isik selgitab, et tema ületas küll lubatud sõidukiirust, kuid tema poolt toime pandud tegu ei olnud pahatahtlik ega eesmärgipärane, vaid juhuslik, tegemist oli hooletusega ning tähelepanematusega. Menetlusalune isik palus kohtuvälisel menetlejal arvestada sellega, et tal on peres 3 liiget – elukaaslane, nende ühine laps ja üks kasulaps. Menetlusalune isik märkis, et ta kahetseb puhtsüdamlikult, saab aru rikkumise raskusest ning teab, et raskendavaks asjaoluks on eelnevad rikkumised, kuid vaatamata sellele lubab ta tulevikus olla tähelepanelikum. Menetlusalune isik palus karistuse määramisel mitte rakendada karistusena juhtimisõiguse ära võtmist sest see paneks perekonna raskesse olukorda, menetlusalune isik ei saaks teha hetketöid, liigelda vabalt ning tema abikaasa sissetulekust ei piisa kõigi kohustuste katmiseks ja perekonna elatamiseks. Karistuseks palub ta määrata rahatrahvi. (väärteotoimik tl 5-7) Isikuandmete väljatrükk J T kohta, millisest nähtub, et menetlusalusel isikul on üks 2011.a sündinud laps. (väärteotoimik tl 8, kohtutoimik tl 14) xxxx AS pangakonto väljavõtet, xxxx AS väljavõtet ning Maksu – ja Tolliameti poolt J T suhtes väljastatud maksuandmete tõendit, millistest nähtub, et menetlusalune isik on saanud sissetulekuid ettevõttelt xxxx, xxxx OÜ ja xxxx OÜ. (väärteotoimik 9-16, kohtutoimik tl 5-6, 10-13, 15-16) J T suhtes 02.08.2019.a väljastatud karistusregistri õiendit; (väärteotoimik tl 17-18) J T suhtes 23.09.2019.a väljastatud karistusregistri õiendit; (väärteotoimik tl 29) Taatlustunnistuse nr TTRS-18/00212 koopiat, millisest nähtub, et kiirusmõõtur Stalker DSR 2X on taadeldud 20.09.2018.a; (väärteotoimik tl 19) Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja 18.08.2019.a koostatud otsusega väärteoasjas nr 2302,19,011463 karistati menetlusalust isikut J Tt LS § 227 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 16 kuuks. Märgitud väärteootsuse kohaselt J T 24.07.2019.a kella 23:43 ajal xxxx
5. km juhtis mootorsõidukit kiirusega 176 +/- 6 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. J T ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 80 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. (väärteotoimik tl 20-28) Videosalvestist J T poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisest. ( CD-plaat väärteoasja materjalide juures tl 30) Kohtuotsuse motiivid Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid tõendeid kogumis, asub seisukohale, et J T esitatud kaebus tuleb rahuldada, ning viimase suhtes alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning seda alljärgnevatel põhjustel: Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Väärteoasja arutamine täies ulatuses tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS § 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning, millele on otsuse tegemisel tuginetud. Seega sõltumata kohtuvälise menetleja otsuse peale esitaud kaebuse piiridest, ei saa kohtuvälise menetleja otsus jääda kaebemenetluse tulemusena jõusse, ilma et kohus oleks enne kontrollinud väärteo 4 koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisusega seotud asjaolusid. (Riigikohtu lahend nr 3-1-130-17 p 7) J Tle Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud ja etteheidetud väärteo s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri toimepanemise osas leiab kohus järgmist: Märgitud väärteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ning seda vähemalt 60 km/h. Nimelt ei ole antud väärteoasjas tekkinud vaidlust selles, et J T ei oleks juhtinud 24.07.2019.a kella 23:48 ajal, xxxx
6. km mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, märgitu tuleb välja nii kaebuse esitaja enda kohtus antud ütlustes, kohtuvälisele menetlejale esitatud vastuslauses ning käesoleva väärteoasja materjalide juurde lisatud videosalvestusest. Käesolevas väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust ka selles, et 24.07.2019.a kella 23.48 ajal sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati patrullpolitseinike poolt mõõteseadet Stalker, seerianumbriga DP009634, mõõteseade oli taadeldud. Seda tõendab väärteoasja materjalide juures olev videosalvestis, milliselt on kuulda, kuidas patrullpolitseinik mõtteseadme seerianumbri ette loeb ning väärteoasja materjalide juurde on lisatud taatlustunnistus, mis omakorda kinnitab mõõteseadme tehnilist korrasolekut. Kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud väärteoprotokollist nr xxxx nähtub, et menetlusalusele isikule etteheidetud väärteo toimepanemine on loetud tõendatuks menetlusaluse isik ülekuulamise protokollis fikseeritud menetlusaluse isiku ütlustega ja heli – ja videosalvestusega, kuid kohus leiab, et nende tõendite pinnalt ei ole võimalik väita, et menetlusaluse isiku süü oleks tõendamist leidnud, seda hoolimata sellest, et menetlusalune isik ise kinnitab, et tema märgitud kuupäeval ja kellaajal ületas lubatud sõidukiirust. Kohus peab hindama kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, seejuures ei ole kohtupraktikas välistatud süüdimõistva otsuse tegemisel tuginemine vaid ühele tõendile. Kohus on tõendina uurinud väärteoasjas kiirusmõõturi kasutamise protokolli asemel tehtud heli – ja videosalvestise ning märgib, et tegemist on videosalvestiga, millisel on talletatud 24.07.2019.a kella 23:48 pimedal ajal xxxx
7. km sõidukite kiiruste fikseerimine. Märgitud salvestusest on kuulda, kuidas kaks politseiametniku omavahel märgitud kuupäeval ja kellaajal patrullsõidukis suhtlevad ja mõõdavad vastutulevate sõidukite kiirust. Teostatud menetlustoimingute käigus sõidavad pimedal ajal seisvale patrullsõidukile vastu 4 sõidukit, millistest üks läheneb patrullautole ja möödub patrullautost teistest kiiremini. Politseiametnike omavahelisest vestlusest on aru saada, et viimased ei näinud täpselt, mis sõidukiga oli tegemist, üks patrullidest on pakkunud tagatulede tõttu xxxx, teine ei ole olnud selles kindel. Videosalvestisest ei ole näha, missuguse sõiduki kiirust mõõdeti, ühegi vastutuleva sõiduki marki, värvi, numbrimärki ei ole näha kuna väljas sõidukite kiiruse mõõtmise hetkel on pime. Teostatud menetlustoimingust tuleb välja, et kiirust ületanud sõiduk sõitis suunaga xxxx poole. Kiirust mõõdeti kiirusmõõturiga Stalker numbriga DP
8. Samuti nähtub teostatud menetlustoimingu käigus, et patrullteenistuses tööl olnud politseinikud, kiirust ületanud sõidukile järgnedes arutavad omavahel, missuguse nende ees sõitva sõiduki nad kinni peavad. Nii on videosalvestusest kuulda, et üks ametnik ütleb teisele, et „milline see oli, see tagumine?“ ja teine kinnitab „ma arvan küll jah“. Kohtule esitatud ning kohtu poolt üle vaadatud videosalvestusest on näha, kuidas mootorsõiduk xxxx reg nr xxxx peatub. Käesoleva kaebuse läbivaatamisel kohtus on J T kinnitanud, et tema tõepoolest kiirust ületas, et võis see olla 170 kanti, spidomeetrit ei vaadanud. Kohtu hinnangul pelgalt kaebuse esitaja enda süü tunnistamisest ei piisa tema süüdi tunnistamiseks ja karistamiseks, vaid menetleja peab koguma ka muid tõendeid, millised kinnitaksid isiku süüd temale etteheidetavas teos. Kohtuväline 5 menetleja on üritanud seda ka teha, kuid kogutud tõend – väärteoasja materjalide juurde lisatud videosalvestus – ei ole sellise kvaliteediga, millisel oleva teabe alusel saaks tõsikindlalt tuvastada J T etteheidetavat tegu. Kohus asub tõdeb, et kohtuliku uurimise käigus uuritud videosalvestisest ei ole kordagi näha, et politseipatrulli poolt fikseeritud kiirus 175 km/h mõõdeti just kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukil. Videosalvestusest ei nähtu, et tegemist oleks just J T poolt juhitud sõiduki kiirusega, ka kiirust mõõtnud liikluspolitseinike enda jutust tuleb välja, et nad ei ole olnud kindlad, missuguse sõiduki kiirus radarisse jäi, pakkudes, et kiirust ületavaks sõidukiks võis olla Xxxx. Samas jäi kaamera vaatevälja neli sõidukit, mille marki ja numbrit ei ole võimalik salvestuselt tuvastada, seega ei ole välistatud, et mõni neist sõidukitest peale kinni peetud menetlusaluse isiku sõiduki või need kõik võisid olla Xxxx. Kohtupraktika kohaselt ühest tõendiallikast pärinevatele tõenditele tuginev isik süüditunnistamine eeldab seda, et kohus välistab nende tõendite hindamise tulemusel kahtlused tõendite usaldusväärsuses ning menetlusaluse isiku süüdiolekus. Kuigi J T andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema tõepoolest ületas kiirust, kuid kinnitas, et spidomeetrit ta ei vaadanud. Kohtu hinnangul seega ei ole kaebuse esitaja ütlustest ka üheselt tuvastatav, millises täpses ulatuses saaks temale lubatud sõidukiiruse ületamist, väärteoprotokollis ja vaidlustatud väärteootsuses märgitud ajal ette heita. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-67-15 on selgitanud, et kui väärteoasja arutamisel tekib kohtul kahtlus näiteks kiiruse ületamise või selle fikseerimise asjaolude suhtes, peab kohus välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või koguma täiendavaid tõendeid omal algatusel. Antud kaebuse kohtuliku uurimise käigus kohtuväline menetleja täiendavate tõendite kogumist ei taotlenud, samuti asub kohus seisukohale, et ega käesolevas väärteoasjas ei ole enam võimalik täiendavaid tõendeid koguda, sest videosalvestusest kahe patrullpolitseiniku omavahelisest vestlusest on üheselt aru saada, et ka politseinikud ise ei olnud kindlad, millise sõiduki kiirust mõõdeti. Eelpool märgitud Riigikohtu lahendis on selgitatud, et juhul kui kohtul tekkinud kahtluste kõrvaldamiseks ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, peab kohus in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt väärteomenetluse lõpetama. Käesoleva kaebuse menetluse käigus on tõusetunud küsimus, kas J T selgitati menetlustoimingu teostamise käigus tema õiguseid. Riigikohus lahendis 3-1-1-6-07 on märkinud, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla". Kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel - kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused - ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks - õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Samas asus kolleegium seisukohale, et üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele 6 sobival hetkel tagasi võtta. Mõistetavalt on siin võimalikud ka erandid - näiteks juhtumid, mil isikut on kas füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks kasutatud pettust. Käesolevas kaebemenetluses on tuvastamist leidnud fakt, et kaebuse esitaja J T läbi viidud menetlustoiminguid patrullsõidukis ei video – ega helisalvestatud, märgitut kinnitas kohtuväline menetleja kohtule kohtusaalis. Seega ei ole võimalik ümber lükata kaebuses toodud väiteid selle kohta, et õiguste selgitamine ei olnud piisav, näidati vaid kohad, kuhu tuleb allkirjad panna. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas väärteoasjas kohtuliku uurimise käigus avaldati ja uuriti veel tõenditena isikuandmete väljatrükki J T kohata ning erinevate krediidiasutuste väljavõtteid ning J T suhtes väljastatu maksuandmete tõendit, kuid viimased tõendid käesolevas väärteoasjas oleksid omanud tähtsust üksnes sellisel juhul, kui kohtul tuleks anda hinnang menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusele. Kohus asub seisukohale, et kuna antud väärteoajas ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, millised võimaldaksid kohtul tõsikindlalt väita, et just kaebuse esitaja on temale vaidlustatud väärteootsuses etteheidetud LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toime pannud, siis tuleb kaebuse esitaja suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 20 lg 1 p 1 alusel s.o väärteokoosseisu puudumise tõttu. Arvestades teadmist, et kohus loeb tõendamatuks J T LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu objektiivse külje, siis ei pea kohus võimalikuks anda hinnangut J T subjektiivsele käitumisele. Eeltoodud motiividele tuginedes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas kuulub kaebuse esitaja J T esitatud kaebus rahuldamisele, kohtuvälise menetleja 18.08.2019.a väärteoasjas nr 2302,19,011463 otsus tühistamisele ning menetlusaluse isiku J T suhtes alustatu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel s.o väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused Kohus juhindub VTMS §-dest 29 lg 1 p 1; § 132 p 3, § 109 – 111; § 133-
9. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 7