2-19-10678/21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-10678 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi M. G.i hagi D. G.i vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 30.september ja 11.detsember 2019 Menetlusosalised Hageja: M. G. (ik xxx, elukoht: xxx, e-post xxx, tel xxx) Hageja lepinguline advokaat Margus Kiir esindaja D. G. (ik xxx, elukoht: xxx e-post: xxx) Kostja: Kostja M. T. lepinguline esindaja RESOLUTSIOON
3. Rahuldada M. G.i hagi D. G.i vastu elatise nõudes osaliselt.
4. Välja mõista D. G.ilt (ik xxx) M. G. (ik xxx) ülapidamiseks igakuine elatis kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui M. G. 21-aastaseks saamiseni, alates
5. juulist 2019 a. 100 (ükssada) eurot kuus.
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1 ASJAOLUD
7. Hageja M. G. esitas 16.07.2019 Viru Maakohtule elatishagi D. G. vastu. Hagi asjaolude kohaselt on kostja hageja isa. Kostja elab perest lahus ja elatise maksmisest osa ei võta. Hageja on täisealine, kuid jätkab õpinguid Sisekaitseakadeemias. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise 270 eurot kuus.
8. Kostja D. G. vaidles hagile vastu. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last ja tema sissetulek ei võimalda tal hagejat ülal pidada. Hageja saab stipendiumi.
9. 11.detsembril toimunud 2019 toimunud kohtuistungil hageja vähendas elatise nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatis 210 eurot kuus. Alates oktoobri lõppust 2019 a. hageja saab stipendiumit 260 eurot kuus, stipendiumit saab kokku 10 kuud. Sõidukulusid talle ei hüvitata. 3 korda päevas saab tasuta süüa, kuid sellest talle ei piisa. 2-3 korda kuus sõidab Tallinnast koju Kohtla-Nõmmele. Hageja ema ülalpidamisel on noorem vend L. S., 2015 a. sünd. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11. Hagi ese- elatis 210 eurot kuus täisealisele õpinguid jätkavale lapsele.
12. Vaidlus puudub selle üle, et: 1) kostja on hageja isa; 2) hageja jätkab õpinguid Sisekaitseakadeemias; 3) kostjal on kaks alaealist ülalpeetavat; 4) hageja emal on alaealine ülalpeetav; 5) hageja saab aastas 10 kuud stipendiumi 260 eurot kuus ja talle on õppeasutuses tagatud toitlustus 3 korda päevas.
13. Kostja vastuväited hagile on järgmised: 1) kostjal on kaks alaealist ülalpeetavat ja ta ei ole suuteline elatist tasuma; 2) hageja saab stipendiumi, õppeasutuses on talle tagatud toitlustus 3 korda päevas. 3) huvitegevuse kulud (koorilaul, korvpalli treeningud) ei ole vajalikud kulud elatise nõudmiseks.
14. PKS § 97 p.2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
15. Maakohus tuvastas, et hageja on 19.aastane ja jätkab õpinguid Sisekaitseakadeemias. Seega on tal seadusest tulenev alus ülalpidamise nõudmiseks olemas.
16. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last ja PKS § 98 lg.1 tulenevalt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile 2 ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostja on suuteline tasuma ülalpidamist ka oma täisealisele lapsele. MTA 22.08.2019 tõendi nr 7.1-/022782-1 kohaselt on kostja saanud perioodil 01.08.2018 – 31.07.2019 tulu pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 16 687,18 eurot. Kostjale kuulub korteriomand Sillamäe linnas ja sõiduauto Mazda 5 (2006 väljalase). Seega kostja keskmiseks kuu sissetulekuks on 1391 eurot. Kostja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel, seega on ta saanud lapse sünnitoetust 320 eurot ja tal on tekkinud õigus vanemahüvitisele. Maakohus on seisukohal, et kostja sissetulek ja varaline seisund võimaldab tal hagejale ülalpidamist tasuda.
17. PkS § 99 lg.1 ja 2 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Antud juhul maakohus tuvastas, et hageja jätkab õpinguid Sisekaitseakadeemias, seal on talle tagatud majutus ja tasuta toitlustus 3 korda päevas. Samas hageja puhul on tegemist aktiivse noore inimesega, kes tegeleb spordiga (korvpalliga) ja koorilauluga. Mõlemad huvialad on seotud ka kuludega. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et Sisekaitseakadeemia ühiselamu puhul on tegemist ajutise majutuskohaga õpingute ajal ja hageja tegelik elukoht asub xxx. Seega sõitmine kodust Kohtla-Nõmmelt kooli Tallinnasse ja tagasi 2-3 korda kuus on seotud samuti täiendavate kuludega. Ka kodus Kohtla-Nõmmel viibides suurendab ta kahtlemata elamu majandamiskulusid.
18. Maakohus on seisukohal, et hageja elatise nõu on põhjendatud osaliselt 100 eurot kuus. Kuigi kostjale makstakse stipendiumit, talle on õpingute ajal tagatud majutus Tallinnas ja tasuta toitlustus kolm korda päevas, peab kohus loomulikuks, et 19.aastane aktiivne sportlik noormees vajab täiendavat toitlustust. Aktiivne elulaad (sport ja koorilaul, enesetäiendamine) toob kaasa ka täiendavad kulud ja stipendium 260 eurot 10 kuu jooksul või 217 eurot kuus keskmiselt võib hagejale tekitada piiranguid tema aktiivses elulaadis, so raha vähesuse tõttu võivad saada takistatud spordis ja koorilaulus või enesetäiendamises (juhtimisõiguse taotlemine ja inglise keele õpe) osalemine. Tulenevalt sellest, et hageja emal on lisaks hagejale veel ka alaealine ülalpeetav, on ka ema osalemine hageja ülalpidamises piiratud. Arvestades kostja varalist seisundit ja asjaolu, et kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last, ei pea kohus võimalikuks välja mõista kostjalt elatist suuremas ulatuses kui 100 eurot kuus. Maakohus arvestab elatise väljamõistmisel ka seda, et oma vastuses pidas kostja hageja kulusid osaliselt põhjendatuks. Kostja nõustus, et kulud riietusele moodustavad keskmiselt 200 euro aastas ehk keskmiselt 20,00 euro kuus. Samuti kostja nõustus, et hageja kulud hügieenitarvetele ja ravimetele moodustavad 20 euro kuus. Kostja pidas põhjendatuks, et igakuised kulud on internetiteenuse eest 9,97 eurot ja telefoniteenuse eest ca 11 eurot. Kostja nõustus, et igakuised toitlustuskulud moodustavad ca 160 eurot ja kulud õppetarvikute moodustavad 20 eurot kuus. Kostja pidas põhjendatuks, et hageja eluasemekulud moodustavad ca 20 euro kuus ja vaba aja 3 veetmisega seotud kulud 40 euro kuus. Kokku pidas kostja hageja igakuisteks põhjendatud vältimatuteks kuludeks ca 300 eurot. Menetluskulude jaotus
19. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
20. Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 4