Obsah (13)

§ 144§ 146§ 172§ 613§ 477§ 230§ 232§ 367§ 173§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2019, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7040 Tsiviilasi Tapa vald, Tapa linn, Paide mnt 61 KÜ avaldus

§ 144

p 1 alusel on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuvälised kulud ning

§ 146

lg 1 p 2 alusel kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Puudutatud isik on ise oma käitumisega põhjustanud avaldaja kohtusse pöördumise. Oma õigusabikulude hinna määramisel lähtub avaldaja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, mille kohaselt on senises praktikas põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot. Tõenditega tutvumiseks ning avalduse koostamiseks kulus 3 tundi.

§ 613

lg 1 alusel kuuluvad hagita menetluses lahendamisele vaidlused, mille raames korteriühistu nõuab korteriomanikult majandamiskulude tasumist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja esindaja tasus 09.05.2019 riigilõivu katteks 450 eurot, seega 400 eurot enam kui on ette nähtud seadusega. Arvestades eeltoodut palub avaldaja kohtul puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 2785,71 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 09.05.2019 seisuga summas 65,94 eurot ja lisanduvad seadusjärgsed viivised. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda ning välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Samuti palub avaldaja tagastada enammakstud riigilõiv. PUUDUTATUD ISIK Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid kätte toimetatud vastava teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 12.09.2019. Tähtaegselt kirjalikku vastust avaldusele puudutatud isik esitanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 230

lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude summas 2785,71 eurot, mis on tekkinud perioodil jaanuar 2016 kuni detsember

1. Kohus märgib, et kuna võlgnevus on osaliselt tekkinud ka enne 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadust ning rakendussätetes ei ole antud tagasiulatuvat jõudu, tuleb kohaldada enne 01.01.2018 tekkinud võlgnevusele varem kehtinud seadust ja peale 01.01.2018 tekkinud võlgnevusele kehtivat korteriomandi- ja korteriühistuseadust (edaspidi KrtS). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg-st 4 tuleneb, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15 mõttest tulenevalt kannavad ühistu liikmed mõtteliste osade majandamise kulusid. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi, asukohaga xxxx, omanik (registriosa nr. xxxx). Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on avaldajaks oleva korieriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved perioodil jaanuar 2016 kuni detsember
2. Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Seega kuulub puudutatud isikult, kes korteriomanikuna ei ole täitnud kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, avaldaja kasuks väljamõistmisele eelmärgitud majandamiskulude võlgnevus summas 2785,71 eurot. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on nõuetekohane ja seaduslik ka puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine. Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist alates viimase arve maksetähtajast 22.01.2019 kuni avalduse esitamiseni 09.05.2019 summas 65,94 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivise arvestusega. Tulenevalt

§ 367arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni määruse tegemiseni.

Seadusjärgne viivis põhinõudelt 2785,71 eurolt perioodil 10.05.2019 kuni 02.12.2019 (k.a) 207 päeva eest moodustab 126,39 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 02.12.2019 seisuga kokku 192,33 eurot (65,94 eurot + 126,39 eurot). Avaldaja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-st 367 kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele alates 03.12.2019 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 2785,71 euro tasumiseni. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt, on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud, ajakuluga 3 tundi ja tunnitasu määraga 120 eurot/tund kokku 360 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub summas 50 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Õigusabikulu nõue on avalduse asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et käesoleva avalduse puhul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Samuti on kohus seisukohal, et puudutatud isik ei pea kandma seda riski, kui avaldaja ei suuda koheselt ning juba esimeses kohtule esitatavas menetlusdokumendis oma nõude kujunemist piisavalt selgelt esitada. Kohus peab vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 240 eurot (käibemaksuta). Avaldaja on maksnud menetluses riigilõivu kokku 450 eurot. Avalduse esitamisel hagita menetluses kuulus tasumisele riigilõiv 50 eurot. Seega on avaldaja enammaksnud riigilõivu 400 eurot, mis kuulub vastavalt avaldaja esitatud taotlusele tagastamisele.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik