) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused AS Citadele banka Eesti filiaal esitas 07.03.2019 Harju Maakohtule hagi AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu hagi Vigala Food OÜ ja V A’i vastu solidaarselt võla nõudes. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja 1 vahel 31.10.2017 sõlmitud mikrokrediidi lepingust nr xxx ning hageja ja kostja 2 vahel 31.10.2017 sõlmitud tarbijakäenduslepingust nr xxx. Kohus võttis hagiavalduse 27.03.2019 määrusega menetlusse ning kohustas kostjaid esitama kohtule oma kirjalik vastus hagile hiljemalt 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale 1 toimetas kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu 13.10.2019 ning kostja 1 ei ole kohtule määratud tähtaja jooksul, s.o. hiljemalt 04.11.2019, vastust esitanud. Kostja 2 V A esitas 05.07.2019 kohtule avalduse, mis ei vasta kohtu hinnangul
§-st 394 tulenevatele nõuetele, mistõttu jättis kohus vastuse
¹ lg 1 alusel 14.10.2019 määrusega käiguta ning andis kostjale 2 nõuetekohase vastuse esitamiseks tähtaja 10 päeva. Kostja 2 sai Harju Maakohtu 14.10.2019 määruse kätte samal päeval ning ei ole tähtaja jooksul, s.o. hiljemalt 24.10.2019, oma vastust hagile esitanud.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga ja see tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks, summas 1000 eurot, välja mõista.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.