Obsah (11)

§ 3§ 15§ 31§ 171§ 29§ 1§ 108§ 173§ 176§ 2§ 91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsembril 2019. a kell 09.00, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-12650 Tsiviilasi J A avaldus pankr

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.

§ 15

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikule kuulub Swedbank Pensionifondi K60 osakud väärtusega 3451.97 eurot, mis ei kuulu kogumispensionide seaduse § 5 lg 2 ja investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 kohaselt pankrotivara hulka. Maanteeameti andmetel kuulub võlgnikule sõiduk xxxx, esmane registreerimine

1. a, sõiduki registrikanne on peatatud 01.10.
2. Sõidukile on seatud kohtutäiturite ja ajutise pankrotihalduri poolt käsutuskeeld. Võlgniku seletuse kohaselt on sõiduk aastaid tagasi utiliseeritud. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt puudub võlgnikul kinnisvara. Vallasvara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 85 044.98 eurot, suurimateks võlausaldajateks on AS SEB Pank nõudega summas 35 822.70 eurot ja Luminor Bank nõudega summas 35 868.31 eurot, mis on solidaarne kohustus. 3 2-19-12650 Võlgnik on alates 01.09.2019 töötu, võlgniku igakuine sissetulek koosneb peretoetusest 60 eurot, elatisrahast lapsele 100 eurot, puudega täiskasvanu toetusest 41 eurot ja töövõimetustoetusest 408 eurot. Võlgnik on perekonnaseisult lahutatud, tal on 2 last, kellest üks on alaealine. Võlgniku suhtes on hetkel menetluses 8 täitemenetlust. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis ei ole selle ja võlgniku igakuise sissetuleku arvelt võimalik tema olemasolevad kohustusi täita, mistõttu võlgnik on

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot

§ 171lg 11 alusel välja kuulutada.

Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku seletuse kohaselt ei ole ta suuteline kohustusi täitma tervislikel ja perekondlikel põhjustel. Võlgnikul on

1. a tuvastatud puuduv töövõime kuni 04.04.
2. Võlgnikule on Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud keskmine puue. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud hooletu finantskäitumine, kuna võlgnik ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma 4 2-19-12650 majanduslik olukorraga ja sissetuleku suurusega. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril täiendavalt välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab J A, et tulenevalt

§ 91

lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui J A soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks J A pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5