Obsah (8)

§ 367§ 206§ 429§ 444§ 468§ 173§ 168§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (Põhineb osaliselt hagi õigeksvõtul) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2019, Tallinnas, Tallinna Ko

§ 367

alusel lisanduv viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni 0,5% päevas, kusjuures viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni mõista välja kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest, kuid üksnes sellises ulatuses, et kostjalt väljamõistetavate kõrvalnõuete võlgnevus kokku ei ületaks põhivõlgnevust. Ka nõude selles osas taotleb kostja, et kohus vähendaks hageja taotletud päevast viivisemäära 0,5% mõistliku ulatuseni ehk seadusliku viivisemäärani ehk rakendaks viivisemäära 8% aastas ehk ~0,02% päevas. Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2. Asjas puudub vaidlus, et 19.07.2011 sõlmisid Prime Agency OÜ (esialgne laenuandja) ja kostja laenulepingu, mille kohaselt vormistati VÕS § 396 lg 2 alusel laenuks laenuandja poolt laenusaajale esitatud arvetest tulenev võlgnevus summas 3 343 315,05 eurot. Laenulepingust tulenev nõue on loovutatud 20.06.2017 hagejale. Kostja ei ole kogu laenu seni tagastanud. Pooled vaidlevad küsimuses, millises ulatuses tuleb kostjal tasuda hagejale kõrvalnõudeid.
3. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlg 3 813 719,03 eurot ja kõrvalnõuded 3 002 907,78 eurot ja täiendavalt viivised

§ 367alusel.

16. Kohus märgib seoses hageja põhinõudega, et esialgses hagiavalduses on hageja nimetanud põhinõude suuruseks 4 208 069,03 eurot. 28.02.2019 menetlusdokumendis on hageja avaldanud, et kostja on 10.05.2018 kompromisslepingu täitmisena tasunud hagejale 394 350 eurot, seega vähendab hageja hagi põhinõuet 3 813 719,03 euroni. 19.11.2019 kohtuistungil on hageja täpsustanud, et hageja on 394 350 euro osas põhinõudest loobunud. 17.

§ 206

lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 429

lg 1).

§ 429

lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus märgib, et

§ 429

lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid põhinõudest osaliselt loobumisest vastuvõtmise, puuduvad. 4

1. Kohus leiab, et hageja avaldus põhinõudest summas 394 350 eurot loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus vastavas osas lõpetada.
2. 19.11.2019 kohtuistungil on kostja avaldanud, et võtab hagi põhinõude osas õigeks summas 3 813 719,03 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et põhinõude osas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on 19.09.2019 kohtuistungil hagi põhinõude osas summas 3 813 719,03 eurot õigeks võtnud. 20. Tulenevalt

§ 444

lg-st 4 jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Seega kohus põhinõuet käesolevas otsuses täiendavalt ei analüüsi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 3 813 719,03 eurot. 21. Kooskõlas

§ 468lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav.

Seega on käesolev kohtuotsus põhinõude summas 3 813 719,03 eurot väljamõistmise osas tagatiseta viivitamata täidetav. 22. Kohus selgitab, et

§-s 432 kohaselt menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

1. Kohus analüüsib järgnevalt hageja intressinõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 1 570 364,24 eurot 20.12.2016 võla tunnistamise kokkuleppe p 2.3 alusel (tlk 7) ja intressi 204 366,24 eurot lähtuvalt asjaolust, et 20.12.2016 võla tunnistamise kokkuleppe punktis 5 on sätestatud intressimääraks 8% aastas ning kokkuleppe lisa 1 kohaselt on kostjal kohustus tasuda vastavas summa intressi. Kohus on seisukohal, et hageja intressinõude alus saab olla VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
2. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja kõrvalnõuded on põhjendamatud, kuna nende kujunemine ei ole jälgitav. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et antud juhul on kostja allkirjastanud 20.12.2016 võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe (tlk 7). Kohus on seisukohal, et sisuliselt on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, kuna kostja tunnistab kõnealuses dokumendis olemasolevat võlgnevust. Kohus selgitab, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 2-14-58735 p-st 11.1, kui kehtivalt on antud deklaratiivne võlatunnistus, on selle tagajärjeks eelduslikult vastuväidetest loobumine nõudele ja tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p-d 20 ja 21).
5. Antud juhul on kostja 20.12.2016 võlatunnistuses kinnitanud, et kostja intressivõlgnevus on 1 570 364,24 eurot, seega olukorras, kus kostja intressinõudele vastu vaidleb, on just kostja kohustus tõendada, et tal ei ole nimetatud summas intressivõlgnevust. Kostja selliseid tõendeid esitanud ei ole, seega loeb kohus intressinõude summas 1 570 364,24 eurot põhjendatuks. 5
6. Täiendavalt on hageja palunud kostjalt välja mõista intressid summas 204 366,24 eurot lähtuvalt asjaolust, et 20.12.2016 võla tunnistamise kokkuleppe punktis 5 on sätestatud intressimääraks 8% aastas. Intressi kujunemine on kajastatud 20.12.2016 kokkuleppe lisas (tlk 8) ning vastav dokument on kostja poolt allkirjastatud. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja on kinnitanud kokkuleppe punktis 5 intressimäära 8% aastas ning selle kujunemist summas 204 366,88 eurot, tuleb hageja nõue vastavas osas rahuldada ning kostjalt välja mõista täiendav intress summas 204 366,88 eurot. Kohus on seisukohal, et intressimäär 8% aastas ei ole ebamõistlikult kõrge või vastuolus hea usu põhimõttega. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intressivõlgnevus 1 774 731,12 eurot (1 570 364,24+204 366,24).
7. Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Kohus leiab, et hageja viivisenõude alus saab olla VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viiviseid summas 176 159,40 eurot, mis on kokku lepitud 20.12.2016 kokkuleppe punktis 2.
8. Kohus märgib analoogselt intressivõlgnevusega, et olukorras, kus kostja on deklaratiivses võlatunnistuses nimetatud summas viivisevõlgnevust tunnistanud, piisab hagejal nõude rahuldamiseks üksnes võlatunnistuse esitamisest ning just kostja kohustus on hageja nõue ümber lükata. Antud juhul ei ole kostja ka viivisevõlgnevuse puhul esitanud vastuväiteid või tõendeid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et hageja sissenõutavaks muutnud viivisenõue on alusetu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 20.12.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 176 159,40 eurot.
9. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates 01.06.2017 määraga 0,5% päevas põhivõlgnevuselt summas 4 208 069,03 eurot. Hageja viivisemäär tuleneb 20.12.2016 kokkuleppe punktist 7, mille kohaselt graafikujärgsete summade mittemaksmisel on kostja kohustatud tasuma viivist 0,5% kalendripäevas. Kostja on esitanud vastuväite, et viivisemäär 0,5% päevas on ebamõistlikult suur ning äärmisel juhul tuleks kohaldada tuleks VÕS § 113 lg-st 1 tulenevat viivisemäära.
10. Kohus nõustub kostjaga, et viivisemäär 0,5% päevas on ebamõistlikult suur ning see tuleb VÕS § 6 alusel lähtuvalt hea usu põhimõttest kohaldamata jätta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-16 p-s 17 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu
11. mai
12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohus märgib, et antud juhul ei ole kostja näol küll tegemist tarbijaga, kuid kohus on siiski seisukohal, et analoogiast tulenevalt on Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka käesolevas asjas, kuna see annab indikatsiooni, millist viivisemäära saab lugeda mõistlikuks ning hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (8% aastas x 3) perioodil 01.06.2017 kuni 28.02.2019, mis on kuupäev, kui hageja loobus osaliselt põhinõudest (638 päeva), s.o 588 437,93 eurot x 3, mis on 1 765 313,79 eurot. 6
13. Kohus on seisukohal, et seda summat ületavaid täiendavaid viiviseid ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista, kui vastasel korral ületaks kõrvalnõuete summa põhivõlgnevuse. Seega jätab kohus hageja nõude rahuldamata osas, milles hageja taotleb

§ 367alusel täiendavate viiviste väljamõistmist alates 01.03.2019.

31. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 124 alusel on hagihind 7 121 724,33 eurot. Menetluskulud 32.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 168

lg 1 alusel, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et lähtuvalt asjaoludest, et hageja on nõudest osaliselt loobunud ning hagi on osaliselt rahuldamisele kuulunud, on põhjendatud käesolevas asjas menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik 7