1-19-1797/75

Kriminaalasi nr 1-19-1797 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg

1. oktoober
2. a Kriminaalasja number 1-19-1797 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Vilmar Valdna Taotlus Riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks Süüdimõistetu VILMAR VALDNA Isikukood: 37808122726; viibimiskoht: Tartu Vangla. RESOLUTSIOON Jätta Vilmr Valdna taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 09.05.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1797 tunnistati Vilmar Valdna süüdi KarS § 3312 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Vilmar Valdnale Tartu Maakohtu 08.12.2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8446 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 3 aastat 4 kuud 20 päeva vangistust, võrra. Vilmar Valdnale mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Vilmar Valdna eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse alguseks loeti 05.12.
4. a. Kohtuotsuse kohaselt kuulub Tartu Maakohtu 20.02.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6909 mõistetud karistus iseseisvale täitmisele. Tartu Ringkonnakohtu 18.06.
6. a määrusega jäeti Vilmar Valdna apellatsioon läbi vaatamata. Riigikohtu 30.09.
7. a määrusega ei võetud Vilmar Valdna kaitsja määruskaebus menetlusse. Kohtuotsus jõustus seega 30.09.
8. a. 10.10.
9. a saabus kohtule Vilmar Valdna taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Taotluse kohaselt soovib Vilmar Valdna pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuna tema hinnangul Tartu Maakohus on räigelt rikkunud menetlusnorme ja head tava. 18.10.
10. a kirjaga kohus määras Vilmar Valdnale tähtaja täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks. 25.10.
11. a kohtusse saabunud Vilmar Valdna selgituste kohaselt soovib ta pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuna on seisukohal, et tema kriminaalasja on algusest peale menetletud pealiskaudselt ja määruskaebust ei ole üldse menetletud perspektiivituse põhjusel. Tartu Maakohus on teinud otsuse, mis riivab tugevalt Vilmar Valdna õigusi vabadusele. Kohus jättis ebaseaduslikult määramata ekspertiisi. Vilmar Valdnale määratud karistuse liik ja kestus on ilmselgelt koormavad. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Vilmar Valdna taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-is ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Vilmar Valdna esitatud dokumentidest (isikuarve väljavõte, Eesti Haigekassa tõend, AS LHV Pank arvelduskonto väljavõte, väljavõte täitemenetluste kohta, majandusliku seisundi teatis) järeldub, et Vilmar Valdna puhul on tegemist RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud isikuga. Sellele vaatamata ei ole kohtu arvates Vilmar Valdnale riigi õigusabi määramine põhjendatud. RÕS § 37 lg 3 sätestab, et maakohus keeldub RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 kohaselt võib kohus kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Kohus, võttes arvesse Vilmar Valdna taotluse täienduses märgitud asjaolusid, on seisukohal, et Vilmar Valdna kaebus oleks põhjendamatu. Siinkohal on kohtu arvates oluline selgitada, et Euroopa Inimõiguste Kohtu näol ei ole tegemist sisuliselt neljanda kohtuastmega. Kohtute Infosüsteemist nähtuvate andmete kohaselt on aga kriminaalasja arutamise ajal ja ka kohtulahendites käsitletud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramise küsimusi. Seega Vilmar Valdna taotluses toodud soovi arvestades (vangistuse asendamine raviga) ei oleks antud kaebus kohtu hinnangul vastuvõetav inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 2