Obsah (6)

§ 108§ 207§ 152§ 37§ 49§ 45

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2019, Tartu Haldusasja number 3-18-2249 Haldusasi JSK Ida OÜ kaebus Ke

) § 152 lg 1 p 4 alusel olenemata määruskaebuse esitaja soovist menetlust jätkata. Halduskohtu hinnangul ei olnud vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks esitatud kaebus ja ettekirjutuse ammendumine määruskaebuse esitajale jäätmeloa andmise tõttu omavahel sisuliselt seotud. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemine oli tingitud sellest, et määruskaebuse esitaja alustas tegevust enne seda, kui jäätmeluba välja anti. Seega

§ 108

lg 6 sätestatud erand ei kohaldu ja menetluskulude kandmine on määruskaebuse esitaja kohustus. Vastustaja on oma põhitegevuse raames tegutsev haldusorgan ja kohtupraktikas tema kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta, seega jäid poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.09.
2. a määruse peale, milles palus nimetatud määrus tühistada ja määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kui halduskohtu 24.09.
3. a määrus jääb olemasoleval kujul kehtima, võtab see määruskaebuse esitajalt lõplikult võimaluse esitada vastustaja vastu kahjunõudeid seonduvalt õigusvastase haldusakti andmisega. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg-s 1 sätestatule on riigipoolse vastutuse aluseks reeglina avaliku võimu volituste rakendamisel või muude avalike ülesannete täitmisel esinev õiguste rikkumine. Samale põhimõttele allub RVastS § 7 lg 1 alusel ka kahju hüvitamise nõue. Määruskaebuse esitaja poolt vastustajale kahjunõude esitamise eelduseks on seega 02.11.
4. a haldusakti õigusvastasus. Määruskaebuse esitaja eesmärgiks käesolevas menetluses on niisiis asjaolu tuvastamine, mis annaks talle võimaluse kahjunõude esitamiseks. Määruskaebuse esitaja hinnangul on ilmselgelt ekslik halduskohtu seisukoht, mille kohaselt on määruskaebuse esitajal võimalik esitada vastustajale kahju hüvitamise nõue, kuna pärast menetluse lõppemist ei saa sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada. Sellega oleks vaidlus 02.11.
5. a haldusakti õiguspärasuse osas lõplikult ammendunud ning määruskaebuse esitajal puuduks võimalus kahju hüvitamise nõude alusena tugineda haldusakti õigusvastasusele, mis sisuliselt välistab täielikult kahju hüvitamise nõude esitamise vastustajale. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. 9. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et

§ 152

lg 1 p 4 koosmõjus lg-ga 2 kohaselt õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku korral ei saa menetluse jätkamist põhjendada kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusega.

§ 152

lg 2 näeb ette võimaluse minna üle jätkutuvastamiskaebusele, mis erineb tavalisest tuvastamiskaebusest

§ 37

lg 2 p 6, § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 mõttes ja mis ei kujuta endast kaebuse muutmist

§ 49lg 1 mõttes.

Õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku korral ei rakendu

§ 45

lg-st 2 tulenevad piirangud,

§ 152

lg 2 kohaselt kontrollib kohus üksnes, kas üleminek on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Jätkutuvastamiskaebusele üleminekul võib kaebaja õiguste kaitse vajadus tuleneda ka soovist tulevikus hüvitamiskaebus esitada. Käesoleval juhul annaks kaebuse rahuldamine määruskaebuse esitajale reaalse eelise kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel ning kaebuse põhjendatuse korral on määruskaebuse esitajal võimalik saada menetluskulude hüvitamist. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetluse jätkamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

1. Seejuures jääb ringkonnakohtule arusaamatuks määruskaebuse esitaja seisukoht, et käesolevas asjas menetluse lõpetamine võtab talt võimaluse Keskkonnainspektsiooni vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kuigi on tõsi, et samal alusel sama nõuet ei saa kohtule menetluse lõpetamise korral esitada, selgitab ringkonnakohus, et tuvastamisnõue ja hüvitamisnõue ei ole samad nõuded.
2. Menetluse jätkamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudes peab menetluse sellisel viisil jätkamine olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning kaebaja peab olema seda taotlenud. Käesoleval juhul on mõlemad nimetatud eeldused täidetud. Seega on halduskohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult haldusasja menetluse lõpetanud.
3. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 24.09.
4. a määruse ning saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.
5. Määruskaebuse esitaja on taotlenud määruskaebemenetlusega seonduvate menetluskulude vastustaja kanda jätmist. Seejuures ei ole määruskaebuse esitaja aga esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule, jääb menetluskulude jaotus halduskohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) 3