KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 31. oktoober 2019, Tartu Haldusasi Peeter Jereti kaebus Talli

) § 17 lg-le 3 esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, mil kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kaebaja on vaidlustanud seda, et talle jäeti kartserikaristuse kandmise ajal väljastamata isiklikud hügieenivahendid, kätekreem, kummikindad ja soe vesi. Tegemist on jätkuvate toimingutega, mille vaidlustamise tähtaeg hakkab üldjuhul kulgema alates toimingu lõppemisest. Halduskohus leidis, et kaebaja oleks koheselt pidanud aru saama, et isiklike hügieenivahendite, kätekreemi, kummikinnaste ja sooja vee väljastamata jätmine tekitab talle ebamugavusi.

1. detsembrist 2014 kuni
2. aprillini 2015 viibis kaebaja pidevalt bloki K1 kartserikambris. Kahju hüvitamise taotluse esitas kaebaja vanglale
3. aprillil
4. Järelikult on nõue esitatud tähtaegselt. Halduskohus leidis, et eelneva perioodi osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlust nõuetekohaselt läbimata jäänud ning kuna kaebaja ei esitanud kaebuses vastuväiteid tema kahju hüvitamise taotluse osaliselt läbivaatamata jätmisega tähtaja rikkumise tõttu, ei pea kaebust käiguta jätma ning andma kaebajale võimalust tähtaja ennistamist taotleda. Halduskohus tagastas mainitud nõude osas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. 3.
5. Halduskohus tagastas kaebuse osas, mis puudutas hügieenivahendite väljastamist
6. aprillist 2015 kuni
7. septembrini 2016 HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise hetkel käis analoogse nõude osas kohtumenetlus haldusasjas nr 3-17-1969, kus kaebaja nõudis muuhulgas kahju hüvitamist seetõttu, et kambrist võeti ära peaaegu kõik tema isikliku hügieeni vahendid ning keelati sooja vett ja hügieenivahendeid kasutada sagedamini kui kaks korda nädalas. Tartu Halduskohtu
8. aprilli
9. a otsus ei ole veel jõustunud, seega ei saa seda kaebust tulenevalt HKMS § 43 lg 1 p-st 3 korduvalt esitada. 3.
10. Kaebaja ei ole vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist kartseris sooja vee puudumise tõttu. Seega on kaebajal ajavahemiku osas
11. novembrist 2016 kuni
12. märtsini 2017 ja
13. aprillist 2018 kuni
14. aprillini 2018 läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus tuleb nimetatud osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. 3.
15. Halduskohus leidis, et kaebajale ei ole riigi õigusabi korras esindaja määramine põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kuna õigust kohaldab kohus, ei ole nõutav, et kaebaja esitatavat kaebust õiguslikult põhjendaks. Oma probleemiga seotud asjaolusid on võimeline kirjeldama ka õigusteadmisteta isik. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte ning sellest tulenevalt kogub kohus vajaduse korral ka ise tõendeid või nõuab neid vajadusel välja. Kaebaja läbis iseseisvalt kohustusliku kohtueelse menetluse ja esitas kohtule ise ka kaebuse. Kuna tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega, ei ole kaebajale advokaadi määramine ka vajalik. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
16. P. Jeret esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
17. mai
18. a määruse resolutsiooni punktid 1, 2, 3 ja 4 järgnevatel põhjendustel tühistada. 4.
19. Kaebaja leiab, et kahju hüvitamise kaebus on esitatud tähtaegselt, sest kohaldamisele kuulub 10-aastane kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas kuni
20. a oktoobrini ning ka
21. novembrist 2017 kuni
22. juulini
23. Seetõttu oli kaebuse esitamisel oht, et vastustaja hakkab kaebajat kiusama. Pärast
24. a sügisel toimunud infarkti oli kaebaja hakanud kartma ka oma elu ja tervise pärast. 4.
25. Kaebus tuleb menetlusse võtta järgnevate nõuete ja ajavahemike osas: kummikinnaste ja kätekreemi väljastamisest keeldumine
26. detsembrist 2014 kuni
27. aprillini 2018, sooja vee kambrisse toomata jätmine
28. detsembrist 2014 kuni
29. aprillini 2018, hügieenivahendite kambrisse väljastamata jätmine
30. detsembrist 2014 kuni
31. aprillini 2015 ning
32. septembrist 2016 kuni
33. aprillini
34. 4.
35. Kaebaja hinnangul ei tähenda asjaolu, et ta on osalenud halduskohtumenetluses, seda et ta suudaks oma õigusi efektiivselt kaitsta. Kaebaja soovib, et talle määrataks riigi õigusabi korras esindaja.
36. Tallinna Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta ning nõustutakse halduskohtu määruse põhjendustega. Määruskaebuses esitatud väited, mis puudutavad seda, miks kaebaja ei saanud kaebust tähtaegselt esitada, ei ole asjakohased. Kaebaja on Tallinna Vanglas viibimise ajal esitanud massiliselt pöördumisi. Lisaks on kaebaja sel ajal ka kohtusse pöördunud. Muus osas nõustub Tallinna Vangla halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
37. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
38. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu määrust, millega halduskohus tagastas kaebuse järgnevate nõuete ja ajavahemike osas: - kahju tekitamine ajavahemikul
39. detsember 2014 kuni
40. aprill 2015; - kahju tekitamine isiklike hügieenivahendite väljastamata jätmise ja sooja vee puudumise tõttu ajavahemikul
41. aprill 2015 kuni
42. juuni 2016; - kahju tekitamine sooja vee puudumise tõttu kartseris ajavahemikel
43. november 2017 kuni
44. märts 2017 ja
45. aprill 2018 kuni
46. aprill
48. Neist esimesena nimetatud ajavahemiku osas tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal oli nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale hilinenult. 9.

§ 17

lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

§ 17

lg 3 mõtte kohaselt on kahjust teadasaamise aeg kahju hüvitamise taotlemise tähtaegsuse hindamisel määrava tähtsusega. Sõnastus „sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvatest” näeb ette kahju hüvitamise taotlemise tähtaja maksimaalse ulatuse, muutmata seejuures lause esimeses pooles ettenähtud tingimust. Järelikult ei ole käesoleval juhul õige kaebaja väide, et kaebuse esitamise puhul tuleb kohaldada 10-aastast kaebuse esitamise tähtaeg. Kui 3 menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib see olla tähtaja ennistamise aluseks, kuid ei anna alust kolmeaastasest tähtajast pikema tähtaja kohaldamiseks. 10. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale 9. aprillil 2018. Kahju põhjustanud toimingute sooritamisest keeldumised algasid aga juba 2014. a detsembrist. Kahju hüvitamise taotlusest ja kaebusest selgub, et kaebajale keelduti järjepidevalt erinevatel ajavahemikel väljastamast isiklikke hügieenivahendeid, kummikindaid, kätekreemi. Nagu halduskohus märkis, on tegemist jätkuva toiminguga.

§ 17

lg 3 mõtte kohaselt hakkab kaebetähtaeg sel juhul enamasti kulgema hetkest, mil lõppes toiming, millega kahju tekitati. Kuid see tähtaeg võib hakata kulgema ka enne toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi teada saama kahjust varem (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-15-17, p 11 ühes seal viidatud kohtupraktikaga). Kaasuse asjaoludest tulenevalt pidi kaebaja mõistma, et kartserikambris talle isiklike hügieenivahendite, kummikinnaste, kätekreemi ja sooja vee väljastamata jätmine võib tema õigusi riivata, mistõttu ei ole usutav, et kaebaja mõistis seda alles seejärel, mil lõppes pea pool aastat oli kestnud olukord, kus ta ei saanud järjepidevalt kasutada esemeid ja vahendeid, mida ta vajalikuks pidas, et kambri puhtuse ja enda hügieeni eest hoolt kanda. Määruskaebusest on väljaloetav, et tegelikkuses mõistis kaebaja oma õiguste väidetavat kahjustamist tunduvalt varem, kuid ei asunud oma õigusi teatud põhjustel õigeaegselt kaitsma. Kaebaja pelgas, et kui ta esitab kaebuse vanglas viibimise ajal, hakatakse teda taga kiusama. Lisaks kartis kaebaja, et tema tervis võib ohtu sattuda, kuna ta oli läbi elanud infarkti. Neid asjaolusid ei saa ringkonnakohtu hinnangul kaebetähtaja ennistamise puhul mõjuvateks. Tegelikkuses kasutavad kinnipeetavad aktiivselt oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumise võimalust ning ringkonnakohtule ei ole teada, et oleks esinenud juhte, mil vangla hakkab kinnipeetavat seetõttu teisiti kohtlema. Kaebaja väide ei ole usutav ka seetõttu, et tegelikult osales ta aastatel 2014 kuni 2018 aktiivselt erinevates halduskohtumenetlustes. Kaebaja teine väide, et see oleks ohtu seadnud tema tervise, on puhtalt oletuslik ning pole tõsiseltvõetav. Miski ei kinnita, et kaebuse esitamine õigeaegne esitamine oleks tema tervist ohustanud või et vastupidi, kaebuse hilisem esitamine aitas säästa tema tervist. Kui kaebaja tõsiselt nii mõtles, oli see tema valik ning ta pidi arvestama, et tema nõude esitamise tähtaeg möödub.

1. Kuigi kaebaja on vaidlustanud ka halduskohtu määruse resolutsiooni p 3, millega halduskohus tagastas kaebuse seoses hügieenivahendite väljastamata jätmise ja sooja vee puudumisega ajavahemikul
2. aprill 2015 kuni
3. juuni 2016, kuna tegemist on korduva kaebusega, mida menetletakse haldusasjana nr 3-17-1969, on kaebaja määruskaebuses märkinud, et nõustub halduskohtuga selles, et korduvalt samal esemel ja alusel kaebuse esitamine on ebaotstarbekas. Sellest järeldub, et kaebaja on tegelikult nõus nimetatud osas kaebuse tagastamisega, mistõttu ei ole vaja seda asjaolu pikemalt käesolevas määruses käsitleda.
4. Halduskohus tagastas kaebuse ka osas, milles kaebaja taotles kahju hüvitamist sooja vee puudumise tõttu kartseris ajavahemikel
5. november 2017 kuni
6. märts 2017 ja
7. aprill 2018 kuni
8. aprill 2018, kuna kaebaja ei olnud läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavasisulise järeldusega. Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses kirjeldatud asjaoludes ei ole kaebaja maininud, et talle oleks tekkinud kahju seetõttu, et talle ei väljastatud kartserikambrisse sooja vett. Vanglale esitatud taotluses on kaebaja esitanud selgesõnaliselt kohustamisnõude, milles on soovinud, et talle toodaks vajadusel ämbriga sooja vett riiete ja enese pesuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vanglale esitatud taotlust kuidagi teisiti tõlgendada. Kaebaja on ise kohustatud oma tahet arusaadavalt ja selgesõnaliselt väljendama ning haldusorganil ega ka kohtul ei ole õigust hakata 4 taotlust või kaebust sisustama viisil, mis ei ole otseselt taotlusest või kaebusest välja loetav. Arvestades kaebaja kogemust seoses osalemistega haldus- ja kohtumenetlustes, ei ole usutav, et kaebaja ei oleks suutnud oma tegelikku tahet selgesõnaliselt väljendada.
9. Määruskaebuses on kaebaja väitnud, et halduskohus jättis valesti menetlusse võtmata kahju hüvitamise nõude ajavahemiku
10. september 2016 kuni
11. aprill 2018 osas, mil kaebajale ei väljastatud kartserikambrisse isiklikke hügieenivahendeid. Kaebaja on nii vanglale esitatud taotluses kui ka kaebuses märkinud ajavahemikud, mil ta kartserikambris viibis.
12. september 2016 kuni
13. november 2017 ning
14. märts 2017 kuni
15. aprill 2018 ta kartseris ei viibinud. Vastavaid andmeid ei tulene ka asja materjalidest. Halduskohus on võtnud menetlusse kaebaja kahju hüvitamise taotluse, mis puudutab kaebajale hügieenivahendite väljastamata jätmist ajavahemikul
16. november 2017 kuni
17. märts 2017 ja
18. aprill 2018 kuni
19. aprill
20. Seega on ringkonnakohtule arusaamatu, miks kaebaja määruskaebuses nimetatud nõude üldse esitas.
21. Koos kaebusega esitas kaebaja halduskohtule ka riigi õigusabi taotluse, mille halduskohus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata jättis, kuna taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohtus on seisukohal, et kaebajale ei ole riigi õigusabi korras esindaja määramine viidatud alusel tõepoolest põhjendatud. Kuigi eelnev halduskohtumenetluses osalemise kogemus ei tähenda alati, et isik oleks võimeline end esindama ka järgnevates menetlustes, siis käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtul kaebaja isikut arvesse võttes põhjust vastupidises kahelda. Kaebaja on suutnud esitada halduskohtule arusaadava kaebuse, mille lubatavad nõuded on ka menetlusse võetud. Lisaks on kaebaja esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määrusele, millega kaebus osaliselt tagastati. Ka määruskaebuses on kaebaja oma tahet selgelt väljendanud. Järelikult on kaebaja võimeline end käesoleva menetluse käigus iseseisvalt esindama ning ei vaja riigi õigusabi korras esindaja määramist.
22. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtades tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
23. mai
24. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5