KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-9659 Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2019. a, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Kohtuasi XX (pankrotis) pank

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 25.07.2019 YY (kostja, apellant) apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 13.06.
2. a otsuse peale.
3. Ringkonnakohus jättis 30.08.2019 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja määras kostjale tähtaja apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1200 eurot tasumiseks. Kostja esitas 23.09.2019 kohtule menetlusabi taotluse, milles märgib, et riigilõivu tasumine on tema jaoks üle jõu käiv ning kostja hinnangul ka ülekohtune. Kostja näol on tegemist isikuga, kes on saanud olulist rahalist kahju XX tegevuse tõttu. Kostjale ei ole ühekordse maksega 1200 euro tasumine majanduslikult võimalik, sest kostja igakuiseks sissetulekuks on ca 540 eurot. Seega ei suuda kostja oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda või vähemalt mitte täies ulatuses. Kostja palus vabastust riigilõivu tasumisest või alternatiivselt vabastust riigilõivu tasumisest 50% ulatuses või alternatiivselt võimaldada riigilõivu tasumist 200 euroste osamaksetega. Kui nimetatud taotlused jäävad rahuldamata, siis palus kostja pikendada riigilõivu tasumiseks määratud tähtaega 20 päeva võrra.
4. Ringkonnakohus määras 24.09.2019 kostjale tähtaja vormikohase menetlusabi taotluse esitamiseks. Kohus edastas kostjale menetlusabi taotluse vormi. Kohus selgitas kostjale, et kohtule esitatavad dokumendid tuleb allkirjastada.
5. Kostja lepinguline esindaja teatas ringkonnakohtule, et kostja esitab vastava taotluse 09.10.
7. Kostja ringkonnakohtule vormikohast menetlusabi taotlust ei esitanud. Ringkonnakohus tegi

§ 186

lg 5 ja 7 alusel päringud kohtule kättesaadavatele registritele ja krediidiasutustele ja hindas kostja majanduslikku seisundit saadud andmete põhjal.

1. Ringkonnakohus jättis 28.10.2019 määrusega kostja 23.09.2019 esitatud menetlusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse käiguta ja määras kostjale tähtaja 20 päeva alates määruse jõustumisest apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1200 euro tasumiseks. Ringkonnakohtu 28.10.2019 määrus jõustus 20.11.
2. Riigilõivu tasumise tähtaeg saabus 10.12.
3. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 8.

§ 637

lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud. 2

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Ringkonnakohus selgitas, et maakohus on määranud hagihinna ebaõigesti. Hageja esitas hagis järgmised nõuded: - Tunnistada kehtetuks XX ja kostja vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega seati Lepiku kinnistule ning Männiku kinnistule ühishüpoteek summaga 100 000 eurot. - Tuvastada kostja kohustus anda nõusolek XX omandis oleva Lepiku kinnistule kostja kasuks seatud hüpoteegi 100 000 eurot kustutamiseks ning asendada kostja nõusolek kande kustutamiseks kohtulahendiga. - Tuvastada kostja kohustus anda nõusolek XX omandis oleva Männiku kinnistule kostja kasuks seatud hüpoteegi 100 000 eurot kustutamiseks ning asendada kostja nõusolek kande kustutamiseks kohtulahendiga. Hageja on esitanud kohtule tuvastusnõude koos sellega seotud varalise nõudega. Seega loetakse

§ 134lg 3 järgi hagihinnaks üksnes varalise nõude hind.

Hageja nõue kostja kohustuse tuvastamiseks tahteavalduse andmiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks on sisuliselt kostja kohustamise nõue varalist olukorda muutva tahteavalduse andmiseks, s.o varaline nõue

§ 134lg 3 mõttes.

Sellega on viidatud sätte tähenduses kaetud ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu kehtetuse tuvastamise nõue. Hagi eesmärgiks on kinnistutele kantud ühishüpoteekide kustutamine, st vara koormavast varalisest õigusest vabanemine. Kuna asja lahendamisel ei ole selgeks tehtud, kas hüpoteek tagab reaalset nõuet, saab kohus lähtuda maksimaalsest võimalikust summast, mis ühishüpoteegi alusel on võimalik rahuldada, st ühishüpoteegisummast 100 000 eurot. Nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind

§ 126lg 3 esimese lause järgi nõude suurusega.

Hüpoteegist tulenevalt saaks nõuda nõude rahuldamist kuni hüpoteegisumma (100 000 eurot) ulatuses. Seega tuleb hagihinna määramisel antud juhul lähtuda hüpoteegisummast. Apellatsioonkaebuse esitamisel on tsiviilasja hind

§ 137lg 1 järgi sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust.

Esimeses kohtuastmes pidi hagihind olema 100 000 eurot. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Seega on tsiviilasja hind apellatsioonkaebuse esitamisel 100 000 eurot. RLS § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul kuni 100 000 eurot kaebuse esitamisel riigilõiv 1200 eurot. Riigilõivu tasumise tähtaeg saabus 10.12.2019. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud. Ringkonnakohus selgitas 28.10.2019 määruses kostjale, et kui määratud tähtajaks ei ole riigilõivu tasutud (st puudust kõrvaldatud), võib ringkonnakohus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 3401

lg 2 ja 637 lg 1 p 3 alusel, sest kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud. Kuna dokumendid on kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja neid tagastada. 10. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda.

Kuna ringkonnakohus keeldus kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei edastanud seda hagejale vastamiseks ning hagejal ei saanud vastaspoolelt väljamõistetavaid 3

§ 638lg 9 kohaselt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 4