Obsah (7)

§ 32§ 30§ 41§ 28§ 29§ 31§ 52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-19575 Määruse tegemise aeg ja koht 07. november 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi XX ka

) § 41 lg 2 alusel. 06.08.2018 kohtutäituri arvelduskontole laekunud 15,22 eurot arvestati täitemenetluse seadustiku (TMS) § 56 lg 2 alusel täitekulude nõude (menetluse alustamise tasu ja täitekulud) rahuldamiseks.

1. Avaldaja esitas 28.12.2018 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tunnistada kohtutäituri tegevuse tasu suuruse määramisel seadusvastaseks ja tühistada kohtutäituri otsus menetluskulude sissenõudmise kohta, v.a menetluse alustamise tasu 38,32 eurot. Võlgnik on nõus tasuma menetluskulusid summalt 558,05 eurot, mille sissenõudja on saanud kohtutäituri vahendusel.
2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde, kuid märkis täiendavalt, et kohtutäiturit ei ole varem teavitanud sellest, et menetluse kestel on nõue 558,05 euro ulatuses rahuldatud. Samuti ei tuginenud võlgnik sellele kohtutäiturile esitatud kaebuses. Kuna nõude rahuldamine on ilmselt toimunud täitemenetluse väliselt, siis

§ 32lg 5 ei kohaldu.

Isegi kui viidatud säte kohalduks, siis kohtutäituri nõue ei väheneks, vaid suureneks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused

1. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohtutäitur algatas täitemenetlused nr 035/2012/2301 ja nr 035/2012/
3. Seega on avaldaja

§ 30

lg 1 ja § 32 lg 1 alusel kohustatud tasuma menetluse alustamise tasu, mida ta ka tunnistab. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument. 15.11.2018 otsustega lõpetas kohtutäitur põhinõuete sissenõudmise seoses maksukohustuste aegumisega. Täitemenetlus jätkus kohtutäituri tasu nõude osas. 2 9. Asja lahendamine sõltub sellest, millisel alusel täitemenetlus lõpetati.

§ 41

lg 2 kohaldub juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja avalduse alusel ehk TMS § 48 lg 1 p 1 järgi. Antud juhul lõpetati täitemenetlus põhinõude osas selle aegumise tõttu sissenõudja teate alusel. Avaldust täitemenetluse lõpetamiseks ei esitatud. 15.11.2018 otsused täitemenetluste osalise lõpetamise kohta ei tugine TMS § 48 lg 1 p-le

2. Täitemenetluse lõpetamise alusena on käsitletav TMS § 48 lg 1 p 8, s.o muu seaduses sätestatud alus. Maksunõude aegumine ja aegunud maksunõude sundtäitmise lubamatus tuleneb maksukorralduse seaduse (MKS) § 128 lg 2 p-st 4 ja § 132 lg-st
3. Seega tuli kohtutäituril maksukohustusest tuleneva nõude sissenõudmine selle aegumisest teadasaamisel lõpetada ja sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks ei olnud vajalik. Tegemist ei ole sissenõudjast tuleneva täitemenetluse lõpetamisega. 11.

§ 41lg 2 sissenõudja suhtes kohaldamiseks puudub alus.

Täitemenetluse kulud tuleb avaldajal kanda hoolimata maksuotsuste nõuete aegumisest. Kohtutäituril ei ole tasu suuruse määramisel diskretsiooniõigust, sest tasu suurus tuleneb seadusest. 12. Avaldaja peab tasuma

§ 41lg 2 alusel täitemenetluse alustamise tasu ja poole menetluse põhitasust.

Kohtutäituri tasuarvestus on õige ja kohus nõustub kohtutäituri arvutuskäiguga. Kokku tuleb võlgnikul tasuda kohtutäiturile 2980,77 eurot.

1. Kohtutäituri tegevuse tulemusel laekus 06.08.2018 15,22 eurot, mis arvestati menetluse alustamise tasu katteks täiteasjas nr 035/2012/
2. Muud laekumised (558,05 eurot) tasuti täitemenetluse väliselt peamiselt riigi poolt tagastamisele kuuluvate summade arvelt. Muude laekumiste arvestamine täitemenetluses saadu hulka üksnes suurendaks avaldaja kohustust, mis ei ole tema eesmärk. Määruskaebus
3. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tunnistada kohtutäituri 17.12.2018 otsus tasu suuruse määramise kohta seadusvastaseks, samuti tühistada kohtutäituri menetluskulud 2942,45 euro suuruses.
4. Maakohtu määrus oli üllatuslik. Ärakuulamisel kinnitas kohus avaldajale, et Riigikohtu seisukoht on selline, et kui täitur on täitemenetluse käigus midagi võlgnikult sisse nõudnud ja täitemenetlus lõpetatakse, on täituri tasu proportsionaalne sissenõutud summaga. Kohus arutas avaldajaga vaid maksimaalset kohtutäituri tasu juhul, kui kõik laekunud summad arvestataks kohtutäituri abil laekunud summadeks. Sellisel juhul oleks kohtutäituri tasu olnud alla 200 euro. Kohtutäituril oleks õigus nõuda kahe täitemenetluse alustamise tasu (38,32 eurot) ja tasu täituri kontole laekunud summalt (15,22 eurot). Muud summad laekusid sissenõudjale väljaspool täitemenetlust.
5. Kuna suur osa nõudest jäi sisse nõudmata, võib ka pool kohtutäituri põhitasust olla ebaproportsionaalselt suur. Sellega riivatakse võlgniku omandiõigust. Nõuda aegunud maksunõudega mittetegelemise eest kohtutäituri teenuse tasu ligi 3000 eurot on ebaõiglane.
6. Asja lahendamisel tuleb lähtuda

§ 32

lg-st 5, millele kohus küll viitas, kuid mille jättis kohaldamata.

§ 41lg 2 kohaselt on kohtutäituri tasu maksma kohustatud ainult sissenõudja.

3 Vastus määruskaebusele

1. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata või alternatiivselt läbi vaatamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta võlgniku kanda. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 17.12.2018 otsus võlgniku 21.11.2018 kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Asi tuleb saata tagasi kohtutäiturile võlgniku kaebuse uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
4. Pooled ei vaidle määruskaebemenetluses järgmiste asjaolude üle:  kohtutäitur algatas 31.08.2012 täitemenetlused nr 035/2012/2301 ja nr 035/2012/2302 Maksu- ja Tolliameti täitmisavalduse ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse täitedokumentide nr 13/11/1 ja 13/2.1/33687 alusel;  täitemenetluse raames laekus kohtutäiturile 15,22 eurot;  täitemenetluse ajal vähendas sissenõudja võlga sõltumata kohtutäituri tegevusest, arestides võlgnikule tagastamisele kuulunud tulumaksu ja lotovõidu;  sissenõudja teatas 06.11.2018 kohtutäiturile, et loeb võlgniku suhtes esitatud nõuded aegumise tõttu lõppenuks;  15.11.2018 otsustega lõpetas kohtutäitur täitemenetlused põhinõuete ja poole kohtutäituri põhitasu osas ning jätkas täitemenetlusi täitekulude, täitemenetluse alustamise tasu ja poole kohtutäituri põhitasu osas;  täiteasjas nr 035/2012/2301 nõuab kohtutäitur nr 035/2012/2302 2238,46 euro tasumist. 742,31 euro ja täiteasjas 22.

§ 28

lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (

§ 29lg 1).

Seejuures muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega ja põhitasu (rahalise nõude täitmise korral) täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega (

§ 32lg 1 ja 2).

Täitemenetluse alustamise tasu suurus on sätestatud

§-s 34 ja nõude suurusest sõltuvad põhitasu määrad

§-s 35. Kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (

§ 32lg 5).

Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt (

§ 41lg 2).

Tasu sissenõudmiseks teeb kohtutäitur tasuotsuse (

§ 31lg 1).

4

1. Tsiviilasja materjali kohaselt ei vaidle võlgnik vastu kohtutäituri õigusele saada kahe täitemenetluse alustamise eest tasu 38,32 eurot. Kuigi määruskaebuses palub võlgnik tühistada kohtutäituri tasuotsuse tervikuna, sh täitemenetluste alustamise tasu osas, nähtub määruskaebuse põhjendustest, et sisuliselt võlgnik menetluste alustamise tasu maksmise kohustusele vastu ei vaidle. Seega vaidlevad pooled määruskaebemenetluses endiselt selle üle, kui suurt põhitasu on kohtutäitur õigustatud saama.
2. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi kohtutäitur teeb põhitasu otsuse täitemenetluse alustamise järel, sõltub põhitasu lõplik suurus sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita (

§ 32

lg 5), millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel või n.ö väljaspool täitemenetlust (

§ 41lg 2, vt ka Riigikohtu 14.06.2017 määrust nr 3-2-1-20-17, p 13.2.).

Seega hoolimata täitemenetluse alustamisel tehtud põhitasu otsusest, tuleb kohtutäituril teha uus tasuotsus, kui talle saavad teatavaks asjaolud, mis tema lõplikku põhitasu suurust mõjutavad (Riigikohtu 16.12.2015 määrus nr 3-2-1-108-15, p 13). Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur ja maakohus ei ole käesoleval juhul eeltooduga arvestanud. 25. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kohtutäituri 15.11.2018 otsused täitemenetluste osalise lõpetamise kohta ei vasta

§ 31

lg-s 2 tasuotsusele sätestatud nõuetele, kuna nendes ei ole märgitud, milliste

sätete alusel on tasu määratud. Otsustest ei nähtu ka sissenõutavate nõuete suurused, mistõttu ei ole kohtutäituri tasu lõpliku suuruse kujunemine jälgitav. Alles vastuses võlgniku kaebusele selgitas kohtutäitur, et vähendas täitemenetluste algatamisel määratud põhitasu suurust poole võrra, tuginedes

§ 41lg-le 2.

Maakohus nõustus kohtutäituriga, et võlgnikul tuleb

§ 41lg 2 kohaselt tasuda pool põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

Samuti nõustus maakohus kohtutäituri arvutuskäiguga tasu suuruse kujunemise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu järeldused ebaõiged. 26. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

§ 41

lg 2 reguleerib kohtutäituri tasu vähendatud suuruses arvutamist olukorras, mil kohtutäitur on jõudnud täitemenetluses teha täitetoiminguid, kuid täitemenetlus sissenõudja nõude osas tuleks lõpetada kas selle nõude rahuldamise tõttu võla sissenõudjale otse tasumise järel või kui sissenõudja soovib muul põhjusel täitemenetlusest loobuda.

§ 41

lg-t 2 kohaldatakse muu hulgas juhul, kui võlgnikule vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud, kohtutäitur on teinud võla sissenõudmiseks täitetoiminguid ja sissenõudja nõue on rahuldatud muul viisil kui kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel, st sel teel, et võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale (vt Riigikohtu 01.06.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p-d 10 ja 13). 27. Ringkonnakohus leiab, et olukorda, kus Maksu- ja Tolliamet sissenõudjana esitab kohtutäiturile teate nõude aegumise kohta, mistõttu ei ole võla sissenõudmine seadusest tulenevalt lubatud (MKS § 128 lg 2 p 4 ja § 132 lg 8), ei saa käsitleda nõude varasema lõppemisena

§ 41lg 2 tähenduses.

Seega

§ 41lg 2 antud juhul ei kohaldu.

Vastupidine seisukoht oleks vastuolus nimetatud sätte eesmärgi ja kohtutäituri tasu arvestamise põhimõtetega, mille kohaselt sõltub kohtutäituri tasu lõplik suurus rahalise nõude sissenõudmise korral sissenõutud summa suurusest (

§ 32lg 5).

Õige on maakohtu seisukoht, et kohtutäituril tuli maksukohustusest tulenevate nõuete sissenõudmine nende aegumisest teadasaamisel lõpetada, kuid ekslik on kohtu järeldus, et kohtutäituri põhitasu arvestatakse sellisel juhul

§ 41lg 2 alusel aegunud summa suuruse alusel.

Kohtutäituri arvestatud tasu ei ole seega seadusega kooskõlas. Kohtutäituri otsus võlgniku kaebuse rahuldamata jätmise kohta tuleb seetõttu tühistada ja kohustada kohtutäiturit kaebus uuesti läbi vaatama. Kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril arvestada järgmist. 5 28. Tsiviilasja materjali kohaselt esitas sissenõudja kohtutäiturile täitmiseks sundtäitmise hoiatuse nr 13-11/1 summas 13 292,86 eurot, ettekirjutuse nr 13-2.1/33687 summas 41 662,92 eurot ja intressinõude nr 13-2.1/33687 summas 609,27 eurot. Kohtutäituri vahendusel õnnestus võlgnikult sisse nõuda 15,22 eurot. Menetluse käigus selgus, et osaliselt vähenesid nõuded sissenõudja poolt võlgnikule tagastamisele kuulunud tulumaksu ja lotovõidu arestimise tulemusel. Võlgniku arvestuse kohaselt vähenes nõue sellega 558,05 euro võrra. Ringkonnakohus selgitab, et kuna sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestus kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb kohtutäituri põhitasu määramisel arvestada

§ 32

lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sellises olukorras õigus saada põhitasu summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (vt selle arvutuskäigu kohta Riigikohtu 16.12.2015 määruse nr 3-2-1-108-15 p 17). Kuna osa sundtäitmisele esitatud nõuetest täideti n.ö väljaspool täitemenetlust otse sissenõudjale (tulumaksu tagastuse ja lotovõidu arvelt), arvutatakse kohtutäituri tasu sellelt summalt

§ 41

lg-s 2 sätestatud korras, arvestades Riigikohtu antud juhiseid viidatud sätte kohaldamise kohta (vt käesoleva määruse p 26). Sellisel juhul tuleb põhitasu lõpliku suuruse määramisel kohaldada mõlemat sätet (vt Riigikohtu 16.12.2015 määrust nr 3-2-1-105-15, p 11). 29. Ekslik on määruskaebuse väide, nagu oleks

§ 41lg 2 alusel kohtutäituri tasu maksmise kohustatud subjekt ainult sissenõudja.

Riigikohtu selgituste kohaselt on sissenõudja kohustatud subjektiks vaid erandlikel juhtudel ja vähemalt üldjuhul võib põhitasu vähendatud ulatuses sisse nõuda võlgnikult (vt Riigikohtu 01.06.2016 määrust nr 3-2-1-36-16, p-d 19-21). Samuti tuleb viidatud sätte kohaldamisel arvestada, et kui võlg tasutakse otse sissenõudjale, ei ole

§ 41

lg 2 kohaldamiseks vaja sissenõudja avaldust täitemenetluse lõpetamiseks (vt Riigikohtu 16.12.2015 määrust nr 3-2-1-108-15, p 13), vaid piisab teatest võla tasumise kohta (vt Riigikohtu 15.06.2016 määrust nr 3-2-1-32-16, p 14). 30. Vastuseks kohtutäituri taotlusele jätta kaebus läbi vaatamata märgib ringkonnakohus, et võlgnik ei pidanud vaidlustama kohtutäituri tasuotsust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, nagu kohtutäitur leiab.

§ 52

kohaselt võib kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Võlgnik esitas õigesti kohtutäituri otsuse peale kaebuse kooskõlas TMS § 217 ja § 218 sätestatuga. Ekslik on ka kohtutäituri seisukoht, nagu oleks kohtutäituri tasuotsus diskretsiooniotsus.

§ 28

lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu suurus on antud juhul seaduses kindlaks määratud.

§ 32

lg 5 ja § 41 lg 2 ei võimalda kohtutäituril rakendada tasuotsuse tegemisel proportsionaalsuse põhimõtet ega teha kaalutlusel põhinevat otsust, nagu leiab kohtutäitur. Kohtutäituri viidatud Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 põhinevad enne 01.01.2010 kehtinud kohtutäituri seadusel ega ole käesolevas asjas põhitasu suuruse määramisel kohaldatavad.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 17.12.2018 otsus võlgniku kaebuse rahuldamata jätmise kohta ning saata asi tagasi kohtutäiturile kaebuse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei saa tasu suuruse kohta kohtutäituri asemel uut otsust ise teha (Riigikohtu 01.06.2016 määruse nr 3-2-1-36-16, p 23). Kohtutäituril tuleb kaebuse uuel läbivaatamisel ja põhitasu suuruse määramisel arvestada käesolevas määruses toodud selgitusi.
2. Maakohtu määruse tühistamise ja võlgniku kaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega pärast 6 käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2 ning § 174 lg 4, vt ka Riigikohtu 20.04.2016 otsust nr 3-2-1-142-15, p 22). (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Ande Tänav 7