KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 1. november 2019

) § 162 lg 1 alusel. Kostja menetluskulud õigusabile on põhjendatud ja vajalikud 29,08 tunni ulatuses hinnaga 100 eurot/tund, mis rahaliselt teeb 2908 eurot (= 29,08 × 100). POOLTE SEISUKOHAD

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
2. Esiteks ei tuvastanud maakohus (suulise või kirjaliku) lepingu kestust, millal ja mis viisil leping lõppes ning mis ajani oli kostjal rendi maksmise kohustus. Maakohus lähtus arvetest, kuigi pooled avaldasid istungil, et kaup viidi kostja kasutusse antud pinnalt ära
3. aasta sügisel. Maakohus ei põhjendanud, miks sel asjaolul pole asja lahendamise seisukohast tähtsust. Maakohus ei põhjendanud, millisel õiguslikul alusel ta leidis, et pärast perioodiliste arvete esitamise lõppemist juunis 2013 lõppes ka rendisuhe. Nähtuvalt hageja pangakonto väljavõttest tegi kostja viimase makse hagejale
4. oktoobril 2013, kuid kostja ei osanud seda selgitada. Poolte ei olnud muud lepingulist suhet peale lepingu. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud konto väljavõttest nähtuvat raha liikumist kostjalt hagejale. 4.
5. Teiseks kohaldas maakohus vääralt VÕS §
6. Leping oli rendileping, mille lõpetamine saab olenemata lepingu vormist toimuda üksnes kirjalikult. Maakohus ei analüüsinud ega põhjendanud, mille alusel ja millisest kuupäevast on leping lõppenud. Kostja ei ole esitanud hagejale tahteavaldust, mida saaks lugeda lepingu lõpetamise teateks. Seega kehtib leping jätkuvalt, kuna seda pole seadusega ettenähtud korras lõpetatud. Rendilepingu kehtivus ei ole sõltuvuses sellest, kas rentnik rendipinda kasutab või mitte. 4.
7. Kolmandaks jättis maakohus tähelepanuta eksperdi arvamuse, millest ei saa järeldada, et lepingudokument on võltsitud. Käekirjaekspertiis ei lahendanud poolte vaidlust muus osas, kui lükkas ümber kostja võltsituse vastuväite. Hageja taotles oma juhatuse liikme YY vande all ülekuulamist, et saada selgust lepingu sõlmimise kohta, kuid maakohus jättis taotluse rahuldamata. Samuti oleks tulnud üle kuulata XX ja kostja tunnistaja. 4.
8. Neljandaks ei põhjendanud maakohus, miks ta ei arvesta toiduseadusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest nr 178/2002 ja 852/2004 tuleneva rendilepingu kirjaliku vorminõudega. Kostja käitab toidukäitlusettevõtet ja peab täitma viidatud õigusaktidest tulenevat aruandekohustust, mis ei ole suuliste kokkulepete alusel võimalik. 4.
9. Viiendaks ei arvestanud maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel hageja seisukohti. Kostja menetluskulude nimekirjas on õigusalaseid eriteadmisi nõudva töö maht 6,17 t. Õiguslikke eriteadmisi mitte nõudva töö maht, millele kulutatud aega ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks, moodustab kokku 22,91 t.
10. Kostja vaidleb kaebusele vastu. 3

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus. 7.

§ 652

lg 1 p-st 1 juhindudes saab ringkonnakohus võtta kaebuse lahendamisel aluseks eespool p-s 3.1 refereeritud asjaolud, mis maakohus tuvastas ja mille üle pooled ei vaidle.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Hagi jäi põhjendatult rahuldamata, sest hageja ei tõendanud oma põhiväidet – poolte vahel lepingu sõlmimist, mille tingimuste järgi oleks kostjal kohustus tasuda hagejale külmhoone kasutamise eest ajavahemikul
2. jaanuar 2015 –
3. märts
4. Poolte vahel varem olnud võlasuhtest külmhoone kasutusse andmiseks ega poolte võimalikest muudest suhetest ei saa järeldada kostja jätkuvat kohustust ka vaidlusalusel ajal kasutustasu maksmiseks.
5. Vaidluse lahendamisel ei ole otsest tähtsust, kas hageja väidetav leping kvalifitseerida õiguslikult üüri- või rendilepinguks. Pigem viitavad poolte väited sellele, et varasemal perioodil andis hageja teatava osa külmhoonest kostjale üürile. VÕS § 339 järgi reguleerib rendileping võlasuhet, kus lepingu ese antakse teise isiku kastusse ja võimaldatakse tal saada selle korrapärase majandamise tulemusel vilja. Pooled ei toonud esile, milles võinuks avalduda külmhoone osa majandamisest saadav vili. Siiski ei mõjuta see asja lahendamist, sest hagejal tuli tõendada lepingu sõlmimine mõlema lepinguliigi puhul ja VÕS § 341 alusel kohaldatakse rendilepingule üürilepingu kohta sätestatut, kui sama seaduse
6. ptk-st ei tulene teisiti.
7. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
8. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse p-s 14 õigesti, et vaidlusalune kasutussuhe kestis kuni
9. aasta juulini. Samuti lähtus maakohus asjakohaselt sellest, et kui hageja ei tõenda muu sisuga lepingu sõlmimist, siis ei saa tuvastada kostja kohustust tasuda hilisemate perioodide eest. Ebaõige on hageja arusaam nagu nähtuks kohtuistungi protokollist kostja kinnitus tema kauba ladustamise kohta külmhoones veel ka
10. aastal. Sellise väite esitas hageja ja maakohus leidis vaidlustatud otsuse p-s 21 põhjendatult, et hageja väide ei ole tõendatud. Poolte muudest võimalikest õigussuhetest ega nende puudumisest ei saaks järeldada kasutustasu maksmise kohustust, mistõttu ei pidanud maakohus ka tuvastama, kas ja mille eest tegi kostja hagejale makseid
11. aastal. 10.
12. Hageja etteheide VÕS § 354 kohaldamata jätmise kohta pole põhjendatud. Pooled ei väida, et kumbki neist oleks kasutuslepingu üles öelnud. Nii VÕS § 354 kui ka üürisuhte puhul kohalduv § 325 reguleerivad üksnes ülesütlemise vormi. Need ei välista poolte muus vormis kokkulepet kas lepingu tähtaja või lõpetamise kohta. Maakohtu tuvastatud asjaoludel oli pooltel tähtajaline kokkulepe külmhoone kasutamiseks. Selle lõppemiseks polnud vaja lepingut üles öelda. 10.
13. Maakohus hindas õigesti eksperdi arvamust. Kui kostja vaidlustas tema nimel lepingudokumendile antud allkirja ehtsuse, siis pidi hageja selle väite ümber lükkama (vt nt Riigikohtu
14. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15, p 9 teine lõik). Hageja ei suutnud tõendada, et lepingudokumendile on alla kirjutanud XX. Järelikult ei täitnud hageja oma tõendamiskoormist. YY ülekuulamise taotluse jättis maakohus õigesti rahuldamata ja hageja ei korranud sama taotlust apellatsioonimenetluses. Hageja ei saa kaebuses tugineda sellele, et kohus jättis rahuldamata kostja taotlused, sest ükski kostja taotlustes esile toodud asjaolu polnud selline, mis võimaldaks hagi rahuldada. 10.
15. Toiduseadusest ja toidu käitlemist reguleeritavatest Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene kostjale kohustust maksta hagejale tasu külmhoone kasutamise eest. Kui kostja ka oleks rikkunud vastavate seaduste või määrustega talle pandud muid kohustusi, siis ei anna see õiguslikku alust hageja nõudele. 4

§ 175lg 1.

Maakohtu järeldus hagejalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb kostjale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Ekslik on hageja arusaam, et põhjendatud ja vajalik on ainult see osa ajakulust, mis vastab õiguslikke eriteadmisi eeldavale tööle. Samavõrra vajalikud on kohtuasjaga seonduvate dokumentide haldamine, nendega tutvumine, suhtlemine kliendiga jms.
2. Maakohus ei selgitanud välja hageja tahet viivise nõude esitamisel, aga see rikkumine ei mõjuta asja lahendamise tulemust. Hagi põhinõudes jääb rahuldamata, st hagejal poleks alust kostjalt viivist nõuda. Apellatsioonkaebuses hageja viivise nõuet ka ei käsitlenud.
3. Maakohus võttis tsiviilasja toimiku juurde vaidlusaluse lepingudokumendi originaali.

§ 277

lg 5 esimese lause kohaselt tuleb originaaldokumenti hoida menetluse lõppemiseni toimikus. Maakohus ei pidanud võltsituse kahtlust põhjendatuks ja ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale. Järelikult kuulub originaal

§ 273

lg 2 mõtte kohaselt tagastamisele ja toimikusse on piisav jätta hagiavalduse lisana nr 1 esitatud ärakiri. 13. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja menetluskulude nimekirja põhjal. Kostja palub talle hüvitada 970 eurot õigusabi eest, mida tema esindaja osutas apellatsioonimenetluses 9,7 t hinnaga 100 eurot/t. Ringkonnakohus peab vajalikuks ja põhjendatuks esindaja ajakulu kokku 4 t ulatuses, sh kaebusele vastamine 3 t ning istungiks ettevalmistamine ja osalemine 1 t. Esindaja tunnitasu määrana pidas maakohus põhjendatuks 100 eurot ja seda ei ole kaebusega vaidlustatud. Eelneva põhjal saab kohus rahuldada kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja hagejal tuleb hüvitada 400 eurot (= 4 × 100). Vastavalt kostja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma ka viivist. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5