Obsah (5)

§ 173§ 103§ 169§ 171§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-3447 Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi XX pan

) §-st 173 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Määruskaebus 9. Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus määras pankrotihalduri tasuks 1080 eurot, samuti võlausaldajate nõuete suuruse, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja võlgniku usaldusisiku kohustusi täitma määramise ja iga-aastaste aruannete esitama kohustamise osas. Samuti vaidlustab võlgnik maakohtu arvamuse, mille 2 kohaselt mõistlikult tulutoov tegevus

§ 173

lg 1 tähenduses tuleb sisustada selliselt, et saadav tulu peab võimaldama võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi, s.h tasuda 75% sissetulekust võlausaldajatele võlgnevuse katteks. Mõistlikult tulutoova tegevuse puudumisel peab võlgnik üles näitama huvi ja aktiivsust mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. Eelnevalt selgitatust juhindumine võib olla menetluse lõppedes määrava tähtsusega kohustustest vabastamise otsustamisel. Võlgnik palub teha uue määruse, millega ta vabastatakse pankrotihaldurile tasu maksmisest, kinnitatakse võlausaldajate nõuete teistsugused suurused, sh välistatakse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa nõue. Samuti palub võlgnik vabastada ta võlausaldajate ees kohustuste täitmisest.

1. Võlgnik oli pankrotiavalduse esitamisel võlgu Maksu- ja Tolliametile ja KMG Ehitus OÜ-le. Kohtutäitur Marek Laanemets esitas nõude pankrotimenetluse käigus. Menetluse käigus suurendasid võlausaldajad oma nõudeid viiviste arvel. Nõuete suurendamine ja kohtutäituri võlausaldajana kinnitamine oli ebaseaduslik. Võlausaldajate nõuded on põhjendatud ulatuses, mida võlgnik võlgnes pankrotiavalduse esitamise ajal.
2. Võlgniku tervislikku seisundit, vanust ja vara puudumist arvestades algatas maakohus ebaõigesti kohustustest vabastamise menetluse. Õiged ei ole kohtu väited võlgniku võime kohta võlgasid tasuda. Võlgnik on 70-aastane ja tema ainus sissetulek on vanaduspension. Tervis on kehv - XXX. 5 aastat tagasi oli võlgnikul XXX, mille tagajärjel on XXX. Kehv tervislik seisund ei võimalda aktiivset eluviisi. Ta väsib kiiresti ja peab mitu korda päevas puhkama. Võlgnik elab oma poja majas. Tervislik seisund ei võimalda töötada ega võlga kustutada. Tal ei ole võimalust ka pankrotihaldurile töö eest tasu maksta. Vastused määruskaebusele
3. Pankrotihaldur ja võlausaldaja I vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
4. Võlausaldajad II ja III määruskaebuse osas oma seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Ringkonnakohus selgitas võlgnikule juba 20.12.2018 määruses, et pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud nõuetele tuli vastu vaielda nõuete kaitsmisel (

§ 103

). Nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt nõuetele vastuväiteid ei esitatud (kd I tl 166). Võlgnik ei saanud nõuete suurust vaidlustada jaotusettepaneku kinnitamisel ja samal põhjusel ei saa ta seda teha pankrotimenetluse lõpetamisel. Kuna võlausaldajate nõuete suuruses ei saa käesolevas menetlusstaadiumis enam vaidlust olla, ei vasta ringkonnakohus määruskaebuse väidetele nõuete suuruse kujunemise kohta. 3

1. Määruskaebuse väide selle kohta, et võlgnikul ei ole pankrotihaldurile tema tehtud töö eest tasu maksmiseks raha, ei anna alust jätta pankrotihalduri tasu kindlaks määramata ja välja mõistmata. Sisulisi vastuväiteid pankrotihalduri tasu suurusele võlgnik ei esitanud.
2. Ebaõiged on võlgniku vastuväited sellele, et maakohus algatas tema kohustustest vabastamise menetluse.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pankrotiseaduse 11. peatükis sätestatud alustel ja korras.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankrotimenetluse raugemisel või lõpparuande kinnitamisel. Võlgniku kohustustest vabastamine otsustatakse aga viie aasta möödumisel kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (

§ 175lg 1).

Kohustustest vabastamiseks tuleb esitada taotlus. Seadus ei võimalda vabastada võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ilma kohustustest vabastamise menetlust läbi viimata, nagu leiab võlgnik.

1. Kuigi võlgnik on vaidlustanud maakohtu määruse ka osas, milles kohus kohustas teda täitma usaldusisiku kohustusi ja esitama kohtule selle kohta iga-aastaseid aruandeid, ei nähtu määruskaebusest nendele otsustustele sisulisi etteheiteid. Ringkonnakohtul ei ole seetõttu alust maakohtu määrust ka selles osas tühistada.
2. Seoses maakohtu selgitustega võlgniku kohustuste kohta kohustustest vabastamise menetluses selgitab ringkonnakohus, et kohtumääruse põhjenduste peale ei saa ilma määruse resolutsiooni vaidlustamata määruskaebust esitada. TsMS § 457 lg 1 (koostoimes § 463 lg-ga 2) kohaselt toob menetlusosalisele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes määruse resolutsioon (Riigikohtu 31.10.2007 otsus nr 3-2-1-88-07 p 14). Maakohus juhtis õigesti võlgniku tähelepanu tema

§-st 173 tulenevale kohustustele tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt peab võlgnik tasuma kohustustest vabastamise menetluse kestel 75% tema võlgadest, ei tulene seadusest ja võib seega olla eksitav. Selline selgitus ei mõjuta aga sisuliselt võlgniku seadusest tulenevaid kohustusi, kuna käesolevas menetluses ei otsustata võlgniku kohustuste täitmise üle ega võimalike mõjuvate põhjuste üle, mis takistavad tal mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda. Sisuline hinnang kohustuste täitmisele antakse kohustustest vabastamise otsustamisel.

1. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Võlgnik esitas koos määruskaebusega oma sissetulekute tõendamiseks konto väljavõtte koopia. Kuna käesolevas menetluses ei otsustata võlgniku kohustustest vabastamise üle, ei oma võlgniku esitatud tõend asjas tähtsust. Samal põhjusel jääb rahuldamata võlgniku taotlus nõuda tema perearstilt välja tõend võlgniku haiguste ja kehaliste vigastuste kohta. Lisaks esitas võlgnik koos määruskaebusega maakohtu 12.08.2019, 22.02.2018 ja 20.03.2019 määruste koopiad ning võlgniku 20.03.2018 ja 09.04.2019 kaebuste koopiad. Need menetlusdokumendid on asja materjali juures olemas ja nende uuesti kohtule esitamine ei ole vajalik. Kohus keeldub määruskaebusega esitatud tõendite asja juurde võtmisest ja tagastab need võlgnikule.
2. Määruskaebemenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Gaida Kivinurm Vahur-Peeter Liin Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 4