Obsah (10)

§ 657§ 171§ 174§ 177§ 135§ 125§ 132§ 137§ 190§ 179

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2019, Tallinn Tsiviilasja number

§ 657lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

1. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hagejal puudub tuvastushuvi. Kuna on vaidlus küsimuses, kas hageja on kostja kui mittetulundusühingu liige, siis on hagejal õiguslik huvi selle kindlakstegemiseks.
2. Hageja leiab, et ta on kostja liige. Hageja põhjendab seda asjaoluga, et Maleva kolhoos astus kostja õiguseellase liikmeks ning hageja on Maleva kolhoosi õigusjärglane.
3. Asja materjalides on Kalevi ja Maleva kolhoosi volinike 22.12.1972 ühise koosoleku protokoll nr 6, millega otsustati kinnitada mõlema kolhoosi volinike otsused kolhooside ühinemise kohta. Ühtlasi otsustati panna ühinenud kolhoosi nimeks Kaarma (I kd tl 109111). 01.11.1990 vastu võetud Põllumajandusühistu Kaarma põhikirja kohaselt Põllumajandusühistu Kaarma moodustatakse Kaarma kolhoosi õigusjärglasena (I kd tl 112). Põllumajandusühistu Kaarma 11.01.1993 üldkoosolekul otsustati Põllumajandusühistu Kaarma reorganiseerida (I kd tl 112 pöördel). 11.02.1993 asutamisotsusega otsustati asutada Põllumajandusosaühing Kaarma (I kd tl 113). Äriregistri väljatrükist nähtuvalt on Põllumajandusosaühing Kaarma kantud 14.05.1996 äriregistrisse Kaarma Põllumajanduse Osaühingu nime all (I kd tl 98).
4. Samuti on asja materjalides Maleva kolhoosi 12.08.1968 juhatuse koosoleku protokoll nr 7, mille kohaselt otsustas Maleva kolhoosi juhatus astuda Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu juriidiliseks liikmeks (I kd tl 51-53). Kaarma kolhoosi juhatuse koosoleku protokollist (dateerimata) ja Kaarma kolhoosi juhatuse 03.03.1982 koosoleku protokollist nr 4 nähtub, et Kaarma kolhoosis oli moodustatud vabatahtlik tuletõrjesalk (I kd tl 54-58).
5. Kostja põhikirja kohaselt on kostja 28.04.1995 Eesti Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registrikeskuses nr 45820410 all registreeritud Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu õigusjärglane, mis omakorda on Kuressaare Linna Vabatahtlike Tuletõrjeühingu õigusjärglane aastast
7. Kolleegiumi hinnangul nähtub tsiviilasja materjalidest, et Maleva kolhoosi juhatus otsustas 12.08.1968 astuda Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu liikmeks. Tõendamata aga on, et Maleva Kolhoos Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu liikmeks ka võeti. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu nähtuks tõenditest, et kostja liikmeks oli varasemalt Maleva vabatahtlik tuletõrjesalk. Maakohtu viidatud tõend puudutab Kaarma kolhoosi. Kuigi Maleva kolhoosi õigusjärglase Kaarma kolhoosi juhatuse koosoleku protokollidest nähtub, et Kaarma kolhoosis tegutses vabatahtlik tuletõrjesalk, ei järeldu üksnes vabatahtliku tuletõrjesalga olemasolust asjaolu, et Kaarma kolhoos oli Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu liige.
8. Lisaks ei ole tõendatud, et Vabatahtlikul Tuletõrje Ühingul oleks seos 28.04.1995 Eesti Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registrikeskuses nr 45820410 all registreeritud Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühinguga. Tsiviilasjast ei nähtu, et Vabatahtlik Tuletõrje 5 Ühing oleks Eesti Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registrikeskuses registreeritud Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu õiguseellane. Sellist järeldust ei saa teha ka Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu 20.04.1995 avaldusest Saare Maavalitsusele, milles palutakse registreerida Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu põhikiri. Avalduses on märgitud, et Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühing liidab Saare maakonnas vabatahtlikkuse alusel tegutsevaid tuletõrje- ja päästeüksusi. Üksnes sellisest avaldusest ei saa teha järeldust, et Vabatahtlik Tuletõrje Ühing oli 20.04.1995 avalduse esitanud Saaremaa Tuletõrje- ja Päästeühingu õiguseellane. Samuti ei nähtu tsiviilasjast, et Vabatahtlik Tuletõrje Ühing oleks mingil viisil õigusjärgluse kaudu seotud Kuressaare Linna Vabatahtlike Tuletõrjeühinguga. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et Maleva või Kaarma kolhoos oleksid olnud kostja õiguseellase liikmed.
9. Kolleegiumi hinnangul ei tõenda ka kostja 20.01.1999 üldkoosoleku protokoll, et hageja on kostja liige (I kd tl 12-14). Sellest nähtub, et kostja liikmed on füüsilised isikud, kes jagunevad tuletõrje salkadesse. Neli mittetulundusühingu liiget kuuluvad Kaarma vabatahtlikku tuletõrjesalka. Sellest aga ei järeldu, et hageja on kostja liige. Ka kostja 13.06.2015.a kirjast hagejale ei tulene, et hageja on olnud kostja liige (I kd tl 8). Sellest ilmneb, et kostja 09.12.2002 juhatuse koosolekul arvati Kaarma vabatahtliku tuletõrjesalga neli liiget kostja liikmete hulgast välja. Kirjas ei ole juttu hageja väljaarvamisest. Kuigi maakohus on jätnud lahendamata hageja taotluse kostja 09.12.2002 juhatuse koosoleku protokolli väljanõudmiseks, ei saa seda antud juhul pidada menetlusnormi oluliseks rikkumiseks, kuna otsuse sisu nähtub eelviidatud kirjast.
10. Ülaltoodule tuginedes on tõendamata, et hageja on kostja liige ning maakohus jättis hagi lõppjärelduses õigesti rahuldamata. Menetluskulude jaotus
11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Seega tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 3).

1. Kostja esindaja on teinud apellatsiooniastmes menetlustoiminguid 2 tunni 40 minuti ulatuses. Kostja esindaja tunnihind on 125 eurot ja sellele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti palus kostja välja mõista menetluskuludelt viivise.
2. Kolleegium leiab, et kostja esindaja menetlustoimingud 2 tunni 40 minuti ulatuses on vajalikud ja põhjendud. Kostja esindaja tunnihind jääb turuhinna piiridesse. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud 400 eurot (koos käibemaksuga) ja viivis

§ 177lg 4 alusel.

34. Hageja märkis maakohtus tsiviilasja hinnaks

§ 135alusel 350 eurot.

Nimetatud säte võimaldab hagejal nimetada tsiviilasja hinna, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Maakohus otsuses tsiviilasja hinda ei märkinud. Kolleegium leiab, et hageja on ebaõigesti nimetanud tsiviilasja hinnaks maakohtus 350 eurot.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Vastavalt

§ 132

lg-le 1 eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500 eurot, kui 6 käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Seega on hagi hind 3500 eurot.

§ 137

lg 11 sätestab, et kõrgema astme kohus võib asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Eeltoodust lähtudes tuleb tsiviilasja hinda maakohtus muuta ning määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus 3500 eurot. Tsiviilasja hind ringkonnakohtus on samuti 3500 eurot. 35. Hageja on nii hagiavalduselt kui apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu 75 eurot. Tsiviilasjalt hinnaga 3500 eurot tulnuks nii maakohtus kui ringkonnakohtus tasuda riigilõivu 300 eurot.

§ 190

lg 4 sätestab, et vähem tasutud riigilõivu mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb hagejalt riigi tuludesse välja mõista hagiavalduselt vähem tasutud riigilõiv 225 eurot ja apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv 225 eurot (kokku 450 eurot).

§ 179

lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 179

lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 7