1-19-3381/23

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2019 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3381 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Prokurör ringkonnaprokurör Liina PIKMA Kaitsja vandeadvokaat Janek VALDMA 08.07.2019 Asja läbivaatamise kuupäevad 09.07.2019 15.07.2019 15.08.2019 Kriminaalasi Süüdistatav Ander SAGADI süüdistus Karistusseadustiku §121 lg.2 p.3 järgi üldmenetluses Ander SAGADI sünd. 25.10.1965, isikukood 36510250309, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxx talu xxx küla xxx alev Harjumaa, käesoleval ajal kannab karistust Varu Vanglas, varem kriminaalkorras karistatud - Harju Maakohtu 03.11.2011 otsusega KarS §184 lg.2-1 p.1 ja §329 lg.2 p.2 järgi vangistusega 9 aastat 4 kuud 12 päeva, millest lõplikult kuulus kandmisele 7 aastat 11 kuud 4 päeva vangistust alates 06.03.2014 Tõkendit ei ole kohaldatud 1 Kannatanud V. K. sünd. 14.12.1981, kodakondsuseta, elukoht xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa, käesoleval ajal kannab karistust Viru Vanglas V. L. sünd. 21.01.1972, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx küla xxx vald Lääne-Virumaa, käesoleval ajal kannab karistust Viru Vanglas Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: Mõista Ander SAGADI süüdistuses Karistusseadustiku §121 lg.2 p.3 järgi õigeks. Rahuldada vandeadvokaat Janek VALDMA taotlus osaliselt, määrata tema poolt Ander SAGADILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 1016 (üks tuhat kuusteist) eurot 26 senti. Kriminaalmenetluse seadustiku §181 lg.1 alusel jätta kaitsjatasu (vandeadvokaat Janek VALDMA) summas 1016 (üks tuhat kuusteist) eurot 26 senti Eesti Vabariigi kanda. Asitõendid – DNA puuteproovid, mis asuvad Viru Ringkonnaprokuratuuris – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – CD-R plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Süüdistus Ander Sagadi on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta ründas 28.03.2018 kell 07.51 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla P hoone P2 osakonna kambris nr.P208 kaaskinnipeetav V. K.it, lüües kannatanut ühel korral parema 2 rusikas käega pea vasakusse piirkonda, mille tagajärjel haaras kannatanu kätega peast. Seejärel lõi Ander Sagadi V. K.le ühel korral parema rusikas käega vastu kukalt ja vasaku põlvest kõverdatud jalaga näkku ning vasaku käega ülakeha piirkonda. Oma sellise käitumisega tekitas Ander Sagadi V. K.le tervisekahjustuse – hematoomi ja ca 5 cm turse parema silma ümber. Ander Sagadi on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud teise isiku tervise kahjustamise, lõi 19.10.2018 kell 19.15 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S hoone S4 osakonna päevaruumis asuva telefoniboksi ukselävel vasaku lahtise käega kaaskinnipeetav V. L.le vastu paremat põske, tekitades V. L.le valu. Sellega pani Ander Sagadi toime KarS §121 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Ander Sagadi end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütlustest nähtub, et 28.03.2018 hommikul valmistusid nad koos kambrikaaslase V. K.ga hommikusöögiks ja jalutama minemiseks. Kambris mängis televiisor, kannatanu V. K. tahtis vene kanalilt vaadata mingit seriaali, kuna see ei olnud veel alanud, tahtis süüdistatav eesti kanalilt vaadata kell 8 uudiseid. Tekkis sõnelus. Süüdistatav istus voodile, kannatanu laua taha, järsku tõusis kannatanu püsti, suundus süüdistatava poole, kes tõusis püsti ja tajus võimalikku rünnakut, mille tõrjumiseks tõstis süüdistatav oma vasaku käe ja tundis toimunud kontakti oma käe ning kannatanu pea vahel. Kannatanu kukkus paremale poole, püüdis tõusta, samal ajal sõimates vene keeles ebatsensuurselt. Süüdistatav kinnitas, et tema lööke ei jätkanud, vaid jätkas kannatanu peatamist, vehkides käte ja jalgadega, ta püüdis kannatanut peatada. Kannatanu V. L.ga süüdistataval mingit konflikti ei olnud, ta pigem ei löönud kannatanut. Süüdistatav kinnitas, et tõstis küll käe ja see läks vastu kannatanut, kuid tegemist ei olnud mitte löögiga, vaid pigem tõukega, kontaktiga. Kannatanu oli pannud oma helistamise ajaks kell 19.05, kuigi väga hästi teadis, et süüdistatava helistamise aeg on kell 19.00 – 19.10, süüdistatavad on ise kehtestanud järjekorra, see on iga päev üks ja sama. Kui on vaja kellaaegu vahetada, tehakse seda konkreetselt selle kinnipeetavaga, kelle kellaaega on vaja vahetada. Kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma leidis maakohtu istungil, et kannatanu V. K.i episoodis oli süüdistatava tegevus ajendatud ründe tõrjumiseks. Kannatanu V. L.a episoodis kinnitas valvur, et kannatanu oli öelnud, et löömine toimus, kuid valu ta ei tundnud. Tegemist oli ilmselgelt ebaeetilise käitumisega süüdistatava poolt, kuid see ei kvalifitseeru kuriteoks. Kannatanu V. K.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat ta tunneb, nad kandsid karistust ühes kambris. Nendevahelised suhted on sõbralikud, mingit vihavaenu nende vahel ei ole. Kannatanu ütluste kohaselt oli märtsis 2018 nende kambris olev televiisor süüdistatava oma, kuid tema võis ka seda vaadata. 28.03.2018 ei olnud tema ja süüdistatava vahel mingit konflikti, vaid ainult mittemõistmine, kes millist kanalit hakkab vaatama. Kannatanu kinnitas, et tema lülitas televiisori vene kanalile, kuid süüdistatav tahtis vaadata eesti kanalit. Sellest tekkis arusaamatus ja 3 kumbki ei tahtnud järele anda. Seepeale tõusis kannatanu laua tagant toolilt ja läks süüdistatava poole ning tahtis viimast rusikaga lüüa, süüdistatav kaitses ennast. Kannatanu kinnitas, et ta jõudis teha ka löögiliigutuse, mis on ka videol näha. Lõpuks sai kannatanu süüdistatavat lüüa, kui nad hakkasid kambrist väljuma. Kannatanu kinnitas, et mingeid süüdistatavapoolseid lööke ja valu ta ei tundnud, mingeid kehavigastusi seoses selle mittemõistmisega tal ei olnud ja neid keegi ei tuvastanud ka. Järgmisel päeval oli tal küll silma ümber hematoom, kuid selle sai ta hommikul, kui kukkus vastu kraanikaussi. Kannatanu seletas, et kui ta vahel järsult tõuseb, kaotab tasakaalu. Sel korral lõi ta end ära vastu kraanikaussi. Kannatanu V. L.a ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat ta tunneb, kuna nad kandsid karistust ühes osakonnas. Nendevahelised suhted olid head ja sõbralikud, mingit vihavaenu nende vahel ei olnud. Kannatanu seletas, et 19.10.2018 konflikti põhjuseks oli arusaamatus tema ja süüdistatava vahel helistamise aegades, nad soovisid helistada samal ajal. Kannatanu kinnitas, et ta pani telefoni juurde lauale sedeli ajaga, mil ta soovis samal õhtul helistada, kuid kellelegi suuliselt midagi ei öelnud. Kui ta läks soovitud ajal helistama, oli helistamas süüdistatav ja kannatanu ootas 10 – 15 minutit, millal süüdistatav lõpetab. Kannatanu ütluste kohaselt lõi süüdistatav teda ühe korra lahtiste sõrmedega vastu põske, see oli lihtsalt hetkeline kontakt, kannatanu ehmatas sellest, mingit valu ta ei tundnud. Kannatanu kinnitas maakohtu istungil, et teab, mis on valu ning teeb valul ja kontaktil vahet, käesoleval ajal oli ainult kontakt, mingit valu ei olnud. Ka arst vaatas kannatanu üle, verd ja tervisekahjustusi ei olnud. Tunnistaja A.Š. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas inspektor-korrapidaja abina ning süüdistatavat ja kannatanut tunneb seoses tööga. Tunnistaja ütluste kohaselt teeb tema fotosid ja fikseerib vigastused, nii vara kui isikute puhul. 28.03.2018 toimunud intsidendi puhul fotografeeris tunnistaja süüdistatavat, kannatanu V. K. loobus sellest. Viimasel oli nägu paistes, kuid kummalt poolt, tunnistaja ei mäletanud. V. K. keeldus vastamast, mis juhtus. Tunnistaja küsis ka süüdistatavalt, mis juhtus, kuid ta ei mäleta, mis süüdistatav vastas. Tunnistaja K. K. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas meditsiiniõena, süüdistatavat ja kannatanut tunneb seoses tööga. Märtsis 2018 kutsuti teda välja V. K.i vigastusi fikseerima P2 osakonda, kuna eelmisel päeval ei lasknud ta vigastusi fikseerida. Enne minekut vaatas tunnistaja, kas eelmisel päeval oli midagi fikseeritud, eelmise päeva meditsiiniõde ei olnud vigastusi fikseerinud. Tunnistaja fikseeris V. K.il vigastused näo piirkonnas – paremal pool oli silma ümber hematoom. See oli värske vigastus, võis olla 1 – 2 päeva vana. Tunnistaja kinnitas, et selline hematoom võib tekkida nii kukkumisest kui ka löögist, hematoom tekib pehmetesse kudedesse. Tunnistaja seletas, et ta ei küsinud V. K.i käest, mis juhtus. Tunnistaja A. K. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas vanemvalvurina ning süüdistatavat ja kannatanut tunneb tööalaselt, mingisuguseid isiklikke suhteid nende vahel ei ole. 28.03.2018 alustas ta tööd kell 07.40 järelevalveosakonnas P

1. Teostati hommikust loendust, kambrist nr.P208 oli kuulda rüseluse hääli, mis on teistsugune sahin tavaliikumisest. Tunnistaja vaatas läbi uksesilma, V. K. istus akna all maas ja süüdistatav seisis tema ees, kui uks avati, oli olukord sama. Süüdistatavale anti korraldus kambrist välja tulla, süüdistatav allus, kannatanule mingit korraldust ei antud. Tunnistaja kinnitas, et mingit füüsilist kontakti või kaklust ta süüdistatava ja kannatanu vahel ei näinud, samuti ei olnud 4 kummalgi näha silmnähtavaid vigastusi. Kui süüdistatav hakkas kambrist korralduse peale väljuma, ründas V. K. teda selja tagant, haaras vasaku käega kõri piirkonnast ja lõi parema käega paremale näo piirkonda. Tunnistaja kinnitas, et süüdistatav on rahulik ja sõbralik kinnipeetav, kellega probleeme ei esinenud. Tunnistaja ei välistanud, et kui kambris asuva kraanikausi ümbrus on märg, võib seal libastuda. Tunnistaja I. P. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas meditsiiniõena, süüdistatavat tunneb ta tööalaselt. Tunnistaja kinnitas, et vaatas süüdistatava üle 28.03.2018 kell 08.03 ning tuvastas kriimustuse teise ja kolmanda sõrme vahel 0,3 cm, verevalumi 0,7 x 0,7 cm ja võimaliku limaskesta marrastuse parema põse sees 0,5 x 0,5 cm, mis oli võimalik, et tekitatud esihammastega. Tunnistaja seletas, et punetus ja paistetus tekivad peale lööki 5 – 10 minuti jooksul, 1 – 3 päeva jooksul läheb koht sinakaks, 3 – 7 päeva jooksul kollaseks. Tunnistaja seletas, et ta ei mäleta, kas üldse tol päeval nägi V. K.it, kuna seisis koridoris ja kambrisse ei sisenenud, sest V. K. keeldus tervisekontrollist. Visuaalselt mingisuguseid vigastusi tol momendil kannatanul näha ei olnud. Samas kinnitas tunnistaja, et kirjutab tavaliselt üles, kui ka kaugelt visuaalselt näeb vigastusi, aga patsient keeldub läbivaatusest, käesoleval juhul V. K.i osas sellist kirjapanekut ei ole. Tunnistaja R. R.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötas varem Viru Vangla teabeosakonnas ja süüdistatavat tunneb tööalaselt. 2018 lõpus toimus intsident süüdistatava ja V. L.a vahel, nad ei suutnud ära jagada telefoni kasutamise aega. Intsident lõppes sellega, et süüdistatav lõi V. L.a, kuid viimane väidetavalt valu ei tundnud ja vigastusi ei saanud. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtuliku menetluse käigus: - Videovaatluse 02.04.2018 protokoll, mille kohaselt oli vaadeldav objekt CD-R plaat, millel on Viru Vangla P hoone P2 osakonna kambri nr.P208 valvekaamera P2LUKKAMP209 ja P2 osakonna valvekaamera P2LUKKKOR1 salvestised 28.03.2018 ajavahemikul kell 07.50.00 – 07.53.01 - Sündmuskoha 28.03.2018 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi Viru Vangla P hoone P2 osakonna kambrit nr.P208 - Viru Vangla 28.03.2018 I. P. poolt väljastatud tõend, mille kohaselt toimus 28.03.2018 kell 08.03 kutse kambrisse tervisekahjustuste fikseerimiseks peale kaklust ja esmaabiks. Välisel vaatlusel tuvastati Ander Sagadil vasaku labakäe teise ja kolmanda sõrme vahel kriimustus pikkusega 0,5 cm ja täppverevalum mõõtmetega 0,7 cm x 0,7 cm, võimalik, et on ülemiste hammastega tekitatud limaskesta marrastus mõõtmetega 0,5 cm x 0,5 cm parema põse piirkonnas. Ülejäänud kehal silmaga nähtavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud, kinnipeetav kaebas seljavalu. Esmaabiks töödeldi kriimustus, pandi plaaster ja anti Ibuprofeni - Viru Vangla 29.03.2018 K. K. poolt väljastatud tõend, mille kohaselt oli V. K. 29.03.2018 kell 11.42 kambris koos korrapidaja abiga peale vestlust nõus vigastuste fikseerimisega. Intsident oli juhtunud 28.03.
2. Visuaalselt oli parema silma ümber sinakas – kollane hematoom ning vähene turse, visuaalselt traumeeritud ala suurus 5 cm. Ülejäänud keha ülevaatamisest kinnipeetav keeldus ja teatas, et seal ei ole midagi, subjektiivsed kaebused puudusid ja meditsiinilist abi kinnipeetav ei vajanud 5 - - - Asitõendi 16.11.2018 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi Viru Vangla S hoone teisel korrusel S4 osakonnas asuva valvekaamera salvestist 19.10.2018 ajavahemikul kell 19.14.00 – 19.16.00 kannatanu V. L.a 22.11.2018 ülekuulamise protokoll, mille kohaselt tundis kannatanu löögi tagajärjel hetkelist valu enda parempoolsel põsel Fototabel, kus on vaade V. K.ile Viru Vangla 22.10.2018 I. G. poolt väljastatud tõend nr.1249, mille kohaselt toodi 22.10.2018 kell 10.40 meditsiiniosakonda võimalike tervisekahjustuste fikseerimiseks V. L., visuaalselt tervisekahjustusi ei tuvastatud, kinnipeetav kaebusi ei esitanud ja meditsiinilist abi ei vajanud Karistusregistri väljavõte Ander Sagadi kohta Viru Vangla andmed Ander Sagadile määratud distsiplinaarkaristuste kohta Harju Maakohtu 03.11.2011 otsus Ander Sagadi kohta Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 otsus Ander Sagadi kohta Riigikohtu 18.02.2013 otsus Ander Sagadi kohta Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2013 otsus Ander Sagadi kohta Riigi õigusabi andmise 28.05.2018 määrus Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 20.06.2018 määrus, mille kohaselt kuulub vandeadvokaat Janek Valdmale hüvitamisele 112,80 € Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 24.01.2019 määrus, mille kohaselt kuulub vandeadvokaat Lembit Nirgile hüvitamisele 138 € Fototabel, kus on vaade Ander Sagadi parema põse limaskestale. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja menetlusosalised, sedastas alljärgneva. materjalidega ja ära kuulanud Ander Sagadile on esitatud süüdistus KarS §121 lg.2 p.3 järgi kahes episoodis – 28.03.2018 kell 07.51 tekitas ta tervisekahjustuse V. K.ile ja 19.10.2018 kell 19.15 tekitas ta valu V. L.ale. KarS §121 lg.2 p.3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas Ander Sagadi tekitas süüdistuses näidatud ajal ja kohas tervisekahjustuse V. K.ile. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Antud kuriteokoosseis kaitseb eelkõige isiku kehalist heaolu – organismi terviklikkust ja häireteta toimet. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, s.o. konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Käesolevas kriminaalasjas nähtub kannatanu V. K.i ütlustest, et televiisori kanaliga seotud arusaamatuse tõttu tekkinud konflikti tagajärjel ei saanud ta süüdistatava poolt mitte mingeid tervisekahjustusi. Intsidendi algatajaks oli kannatanu, süüdistatav vaid kaitses ennast, süüdistatav kannatanut ei löönud, järgmisel päeval tuvastatud hematoom tekkis kukkumisest vastu kambris olevat kraanikaussi. 6 Süüdistatav Ander Sagadi ütlused antud episoodis ühtivad kannatanu ütlustega, neist nähtub, et konflikti tekkides püüdis kannatanu teda lüüa, ta kaitses end ja pareeris korduvalt neid lööke, lõpuks kambrist väljumisel kannatanu ka lõi teda. Tunnistaja A. K. ütlused maakohtu istungil on kooskõlas kannatanu ja süüdistatava ütlustega selles osas, et nende kamber avati sealt kostuva tavatu hääle peale ning et kambrist väljumisel haaras kannatanu süüdistatava selja tagant kõrist ja lõi teda paremale poole näo piirkonda. Seda, mis kambris toimus enne uksesilmast vaatamist ja ukse avamist, tunnistaja ei näinud. Järgnevalt käsitleb maakohus ringkonnaprokuröri poolt antud episoodis esitatud tõendeid. Ringkonnaprokuröri kohtukõnest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatava poolt kannatanu peksmine ja selle viis on näha videosalvestiselt, samas mööndes, et salvestis ei hõlma kogu intsidenti ja ei alga selle algusest. Maakohtule ringkonnaprokuröri poolt tõendina esitatud ja maakohtu istungil vaadeldud videosalvestisest ei saa maakohus teha süüdistuses nimetatud järeldusi. Videosalvestisel on tõepoolest näha nii kannatanu- kui ka süüdistatavapoolne füüsiline liikumine, kuid kuna tegemist ei ole salvestisega konflikti algusest alates, siis ei ole selle salvestisega kuidagi võimalik ümber lükata kannatanu ja süüdistatava tõlgendusi videosalvestisel nähtava osas. Maakohus möönab, et videosalvestisel on näha süüdistatavapoolne füüsiline liikumine, kuid samas on sellelt selgelt näha ka asjaolu, et ajal, mil süüdistatav istus voodi serval, tõusis kannatanu laua tagant ja liikus süüdistatava poole. Kas keegi kedagi lõi ja kes lõi esimesena, videosalvestiselt ei nähtu. Samas on videosalvestiselt selgelt näha, et enne kambrist väljumist haaras kannatanu süüdistatavalt kõrist kinni ja lõi teda. See ühtib ja on kooskõlas nii kannatanu kui tunnistaja ütlustega. Ringkonnaprokuröri kohtukõnest maakohtu istungil nähtub, et kannatanu V. K.i ütlusi peab ta osalt usaldusväärseteks ja osalt ebausaldusväärseteks. Maakohus selle ringkonnaprokuröri seisukohaga ei nõustu. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on selgunud, et kannatanu on antud konflikti kohta andnud kogu aeg ühesuguseid ütlusi ja jäi nende juurde ka maakohtu istungil. Nende ütluste hakkimine ja neist mõningate lausete esiletõstmine hinnanguna nende ebausaldusväärsusele ei ole maakohtu arvates põhjendatud. Maakohus leiab vastupidiselt ringkonnaprokurörile, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ja neid tuleb hinnata tervikuna. Ringkonnaprokuröri kohtukõnest maakohtu istungil nähtub, et tunnistaja A.K. ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, et 28.03.2018 toimunud hommikuse loenduse ajal kostis kannatanu ja süüdistatava kambrist rüselusele sarnaseid hääli ja need ütlused langevad kokku videosalvestusel nähtavaga selles osas. Maakohus selle ringkonnaprokuröri seisukohaga ei nõustu. Õige on ringkonnaprokuröri väide küll selle kohta, et tunnistaja ütlustest nähtub, et ta kuulis koridoris seistes kannatanu ja süüdistatava kambrist rüseluse hääli, kuid kohtu täpsustava küsimuse peale selgitas tunnistaja, et tegemist oli teistsuguse sahinaga tavaliikumisest. Maakohus leiab, et sahina häält ei saa kuidagi pidada selliseks peksmiseks, nagu on kirjas süüdistusaktis. Maakohus peab siinkohal oluliseks ka seda, et tunnistaja kinnitusel seisis ta koos teiste vanglaametnikega sel hetkel kõrvalkambri nr.P206 ukse juures. Maakohus on seisukohal, et juhul, kui kannatanu ja süüdistatava kambris oleks sel 7 ajal toimunud intensiivne ja ühepoolne peksmine, ei oleks tunnistaja kirjeldanud seda sahinana. Süüdistatava poolt kannatanu löömist ei näinud tunnistaja ei läbi uksesilma vaatamisel ega peale kambriukse avamist, vastupidi, tunnistaja kinnitas, et süüdistatava kambrist väljumisel lõi kannatanu hoopis süüdistatavat. Samuti kinnitas tunnistaja, et silmnähtavaid vigastusi ei olnud näha ei kannatanul ega ka süüdistataval. Ringkonnaprokuröri kohtukõnest maakohtu istungil nähtub, et tunnistaja K. K. ütluste kohaselt oli kannatanul tegemist vigastusega, mis oli saadud 1 – 2 päeva enne fikseerimist. Maakohus nõustub selle seisukohaga ja leiab, et antud tunnistaja ütlused on kooskõlas ja toetavad kannatanu- ja süüdistatavapoolset versiooni toimunust. Nimetatud tunnistaja ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kannatanu parema silma ümber oleva hematoomi fikseeris ta järgmisel päeval, see oli värske vigastus, umbes 1 – 2 päeva vana ning see võis olla tekkinud nii löögist kui kukkumisest, vigastuse tekkimise põhjusi ta kannatanu käest ei küsinud. Maakohus leiab, et antud tunnistaja ütlustega ei ole kuidagi ümber lükatud ega kahtluse alla seatud kannatanu ütlused hematoomi tekkimise viisi kohta. Ringkonnaprokuröri kohtukõnest maakohtu istungil nähtub, et tunnistaja A. Š. ütluste kohaselt läks ta 28.03.2018 hommikul P2 osakonda ja fotografeeris süüdistataval nähtavaid kehavigastusi, kannatanu keeldus fotografeerimisest. Tunnistaja küll mäletas, et kannatanu nägu oli paistes, kuid kummalt poolt, ei mäletanud. Maakohus leiab, et antud tunnistaja ütlustega ei ole võimalik ümber lükata kannatanu ütlusi ja tõendada süüdistuse versiooni toimunust. Ringkonnaprokuröri kohtukõnest maakohtu istungil nähtub, et tunnistaja I.P. ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta seetõttu, et need on vastuolulised. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Tunnistaja ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta seisis 28.03.2018 hommikul koridoris ja kuna kannatanu keeldus vigastuste fikseerimisest, siis kambrisse ta sisse ei läinud. Samas ei mäletanud tunnistaja ka seda, kas ta üldse kannatanut koridorist vaadates nägi. Maakohus ei leia, et tegemist on vastuoluliste ütlustega. Vastupidi, antud tunnistaja ütlustega ei ole taaskord ümber lükatud kannatanu ütlused ja need tunnistaja ütlused on kooskõlas tunnistaja A. K. ütlustega. Tunnistaja I. P. ütlustest nähtub, et punetus ja paistetus tekib peale lööki 5 – 10 minuti jooksul, koht läheb 1 – 3 päeva jooksul sinakaks ja 3 – 7 päeva jooksul kollaseks. Seega juhul, kui kannatanu ja süüdistatava kambris toimus intensiivne peksmine, pidid kambrisse sisenenud vanglaametnikud paistetust või punetust kannatanul märkama. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt ei olnud kummalgi kambrisviibijal silmnähtavaid vigastusi. Maakohus leiab, et seega ei lükka tunnistaja I. P. ütlused ümber kannatanu ütluseid järgmisel päeval fikseeritud hematoomi tekkimise viisi osas. Ringkonnaprokuröri kohtukõnest maakohtu istungil nähtub, et sündmuskoha vaatlus kajastab sündmuskoha olustikku peale kuriteosündmust. Samas ei nähtu sellest sedastusest need asjaolud, mille alusel toetab antud tõend süüdistust. Maakohus möönab, et antud vaatlusprotokoll on koostatud peale süüdistusaktis kirjeldatud intsidenti ja seal on kirjeldatud kambri seisukord. Maakohtule jääb antud tõendi esitamise eesmärk täiesti arusaamatuks ning maakohus leiab, et antud tõend ei kinnita kuidagi süüdistuse versiooni toimunust. Antud tõendi olulisusel ja selle tõendusväärtusel ei peatunud ka ringkonnaprokurör oma kohtukõnes. 8 Ülaltoodu alusel asub maakohus seisukohale, et kannatanu V. K.il fikseeriti küll 29.03.2018 hematoom parema silma ümbruses, kuid selle tekkimist ei saa käesolevas kriminaalasjas maakohtule esitatud tõendite alusel kuidagi seostada süüdistatava tegevusega 28.03.
3. Kannatanu versiooni kukkumisest vastu kraanikaussi ei ole ringkonnaprokurör mitte millegagi ümber lükanud. Kuna tervisekahjustuse tekkimine kannatanul ei ole seotav süüdistatava tegevusega ja ei ole tõendatud, ei pea maakohus vajalikuks hinnata kaitsja versiooni hädakaitseseisundist. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatav antud kuriteoepisoodis õigeks mõista. Samuti tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas süüdistuses näidatud ajal ja kohas valu V. L.ale. Ander Sagadi tekitas Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Tegemist on aistinguga. Valu on iseenesest subjektiivne nähtus, mis on erinevatel inimestel erinev ja mis võib muuhulgas sõltuda ka näiteks inimese vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest analoogsetest subjektiivsetest asjaoludest. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus selles, et 19.10.2018 kell 19.15 lõi ta V. L.ale lahtise käega vastu paremat põske, tekitades sellega kannatanule valu. Kannatanu V. L.a ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema ja süüdistatava vahelise konflikti põhjuseks oli üldise telefoni kasutamise kellaaeg. Kannatanu kinnitas, et pani vaid lauale telefoni kõrvale sedeli kellaajaga, mil ta tahtis helistada, kellelegi suuliselt ta sellest ei rääkinud ja kellegagi eraldi kokku ei leppinud. Kui ta enda poolt soovitud ajal helistama tuli, oli telefoni juures ja helistas sellega süüdistatav, kannatanu pidi 10 – 15 minutit ootama. Kui süüdistatav lõpetas, toimus neil konflikt, mis kannatanu sõnul lõppes hetkelise kontaktiga, mis seisnes selles, et süüdistatava sõrmed puudutasid kannatanu põske. Selle peale tõmbus kannatanu oma ütluste kohaselt instinktiivselt tagasi, mingit valu ta ei tundnud ja mingit tervisekahjustust talle ei tekitatud. Nimetatud kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja R. R.i ütlused maakohtu istungil, mille kohaselt ta küsis kannatanult valu kohta ja viimane väitis tunnistajale, et valu ta ei tundnud ja vigastusi ei saanud. Järgnevalt käsitleb maakohus ringkonnaprokuröri poolt antud episoodis esitatud tõendeid. Ringkonnaprokuröri kohtukõnest maakohtu istungil nähtub, et tunnistaja R. R.i ütlused ei saa olla tõendiks käesolevas kriminaalasjas. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Esmalt märgib maakohus, et antud tunnistaja oli kirjas ka maakohtule esitatud süüdistusaktis, seega oli algselt tegemist süüdistusepoolse tõendiga. Asjaolu, et ringkonnaprokurör loobus antud tunnistaja ülekuulamisest ja kaitsja taotles tema ülekuulamist, ei saa olla aluseks antud tunnistaja ütluste mittearvestamisele tõendina. Antud tunnistaja ütlustest maakohtu istungil nähtub üheselt, et tunnistaja küsis 9 kannatanult ülekuulamisel valu kohta ning kannatanu kinnitas, et mingit valu ta ei tundnud ja vigastusi talle ei tekitatud. Seega on antud tunnistaja ütlused kooskõlas kannatanu ütlustega. Ringkonnaprokuröri kohtukõnest maakohtu istungil nähtub, et ainus objektiivne tõend selle kuriteoepisoodi kohta on videosalvestis, kust nähtub, et kannatanu haarab löögist pihta saanud kohast käega ja taganeb süüdistatavast, mis ringkonnaprokuröri hinnangul viitab kannatanu valuaistingule. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistatava sõrmede ja kannatanu põse vahel toimus füüsiline kokkupuude. Kannatanu nimetab seda kontaktiks, ringkonnaprokurör löögiks. Maakohus on seisukohal, et antud juhul ei ole oluline mitte see, kuidas seda puutumust nimetada, vaid kuriteokoosseisu aspektist on oluline tagajärjena valu tekitamine/tundmine. Videosalvestiselt on selgelt näha, et enne puutumust toimus kannatanu ja süüdistatava vahel sõnavahetus, mille käigus kannatanu näitas korduvalt käega lauale telefoni juures. Maakohus leiab, et see on kooskõlas kannatanu ütlustega selle kohta, et neil tekkis arusaamatus telefoni kasutamise kellaaegade suhtes ja nad rääkisid sellel teemal. Valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitletav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Maakohtu istungil kinnitas kannatanu korduvalt, et kuigi toimus füüsiline kontakt süüdistatava sõrmede ja tema põse vahel, ei tundnud ta sellest mingit valu, vaid ehmatuse tõttu haaras põsest ja tõmbus tagasi. Sama on kannatanu kinnitanud ka vahetult peale toimunut tunnistaja R.R.ile. Maakohus möönab, et kannatanu 22.11.2018 ülekuulamise protokollist nähtub, et kannatanu tundis hetkelist valu enda parempoolsel põsel. Samas nähtub kannatanu ütlustest maakohtu istungil, et tegemist oli ebaõige sõnastusega, millele ta peale ülekuulamist tähelepanu ei osutanud ning ta oskab teha vahet füüsilisel kontaktil ja valul. Maakohus leiab, et kannatanu isikuna, kes on 45-aastane, korduvalt kriminaalkorras karistatud ja käesoleval ajal kannab karistust vanglas, on ilmselgelt inimene, kes suudab tajuda valu ja seda eristada teistest aistingutest. Kuigi KarS §121 teksti ülesehitus ei nõua seda otsesõnu, on antud kuriteo koosseisu täitmiseks vajalik löögi teatud intensiivsus. Vastasel korral laieneks selle koosseisu rakendusala lubamatult ja hõlmaks iga kannatanu seisukohast soovimatu kehalise kontakti. Ei ole tõenäoline, et seadusandja on pidanud vajalikuks lugeda löömise alternatiivis kriminaalkorras karistatavaks isegi vähesel määral kannatanu füüsilist puutumatust riivava käitumise. Karistatava teona KarS §121 mõttes ei ole alust käsitleda tegusid, mis seisnevad teise isiku keha vähese intensiivsusega mõjutamises, kui sellega ei kaasne valuaistingut. Kui kannatanu ei kinnita valu tundmist, on valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis tuvastamata. Samas ei või piirsituatsioonides eelviidatud tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt küsida ka seda, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omastatav (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.05.2013 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-50-13 ja 23.10.2017 otsus kohtuasjas nr.1-16-10326). 10 Ülaltoodu alusel asub maakohus seisukohale, et vastavalt videosalvestisele haaras kannatanu V. L. küll tabamuse saanud kohast kinni ja taganes sammu, kuid sellist reaktsiooni ei saa käesolevas kriminaalasjas maakohtule esitatud tõendite alusel kuidagi seostada süüdistatavapoolse valu tekitamisega. Kannatanu versiooni selle kohta, et mingit valu ta süüdistatava sõrmede kontaktist ei tundnud, ei ole ringkonnaprokurör mitte millegagi ümber lükanud. Maakohus on antud episoodis kindlal seisukohal, et valu tekitamist ja selle tundmist saab tõsikindlalt väita ja kinnitada vaid kannatanu ise ning ringkonnaprokuröri seisukoht tulenevalt vaid videosalvestisest ei saa olla selliseks tõendiks käesolevas kriminaalasjas, mis viib vältimatult süüdimõistva kohtuotsuseni. See, et kannatanu tundis tõepoolest valu, tuleb eraldi kindlate tõenditega tuvastada. Maakohus leiab, et antud juhul on tegemist süüdistuses kirjeldatud juhtumiga, mille puhul ei ole karistusõiguslik sekkumine vajalik. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatav antud kuriteoepisoodis õigeks mõista. Kokkuvõttes leiab maakohus, et kohtueelne uurimine on käesolevas kriminaalasjas eelkõige kohtueelsete menetlejate poolt läbi viidud puudulikult, lohakalt ja pinnapealselt, kohtueelses menetluses kogutud tõendid on vastuolus süüdistusaktis tehtud järeldustega. Maakohus möönab, et kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel tuginemine vaid ühele tõendile, käesolevas kriminaalasjas siis kahele videosalvestisele. Samas on sellisel juhul vaja eriti hoolikalt hinnata selle tõendi usaldusväärsust ja juba kohtueelsel menetlusel kõrvaldada kõik vastuolud teiste tõenditega, milleks kohtueelset menetlust läbiviival uurimisasutusel on võimalusi piisavalt. Käesolevas kriminaalasjas ei ole seda tehtud ning neid puudusi ei ole enam kohtuliku menetluse käigus võimalik kõrvaldada. Ükski süüdistusaktis nimetatud ja kohtulikul arutamisel uuritud tõend ei kinnita süüdistust selles osas, et Ander Sagadi tekitas tervisekahjustuse V. K.ile ja valu V. L.ale. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga selles osas, et asitõendid CD-R plaadid tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ja puuteproovid hävitada. Kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma esitas maakohtu istungil taotlused kaitsjatasu hüvitamiseks järgmiselt: - sõidukulud 08.07.2019 - buss 8,25 € ja 8 €, takso 10 €. Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt bussi sõidukulude osas 8,25 € + 8 € = 16,25 €. Takso kasutamise kulud on põhjendamata - sõidukulud 09.07.2019 – 8,25 € (transpordiliigi põhjendus märkimata), rong 7,82 € ja takso 5 €. Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt rongi sõidukulude osas 7,82 €. Summas 8,25 € ja takso kasutamise kulud on põhjendamata - sõidukulud 15.07.2019 – 8,25 € (transpordiliigi põhjendus märkimata), rong 7,82 € ja takso 5 €. Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt rongi sõidukulude osas 7,82 €. Summas 8,25 € ja takso kasutamise kulud on põhjendamata - tasu sõidule kulunud aja eest 08.07.2019, 09.07.2019 ja 15.07.2019 summades 30 €, kokku 90 €. Taotlus kuulub rahuldamisele täielikult 11 - - kohtuistungil osalemine 08.07.2019 kell 10.00 – 12.45 summas 150 €, 09.07.2019 kell 10.00 – 13.30 summas 175 € ja 15.07.2019 kell 10.00 – 14.15 summas 225 €. Taotlus kuulub rahuldamisele täielikult ettevalmistamine 3,7 h summas 175 €. Taotlus kuulub rahuldamisele täielikult. Ülaltoodu alusel kuulub Eesti Vabariigilt väljamõistmisele kaitsjatasu kokku 846,89 € + käibemaks 169,37 €, seega kokku 1016,26 €. Vastavalt KrMS 181 lg.1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2019 kohtuotsusega nr 119-
4. 12