KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-2389 Haldusasi Vestorin OÜ kaebus Maksu- ja Tollia
§ 51
lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaksu vastavalt
§-dele 48-50.
§ 51
lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulud lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-3-1-67-08, et
§ 51
lg 1 ja lg 2 p 3 eesmärgiks on välistada põhjendamatute kulutuste tegemise kaudu äriühingust raha väljaviimine. Seetõttu maksustatakse tulumaksuga kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Tsiteeritud norme ja nende kohaldamise praktikat tuleb arvestada ka käesoleva asja lahendamisel. Käibemaks tehingult OÜ-ga R.Shup 12. Kohus leiab, et maksuhaldur on maksuotsuses (p 2.1.2.2 ja 2.1.2.4) ja selle lahutamatuks osaks olevas kontrollaktis (p 1.1.2.2 ja 1.1.2.4) ja vaideotsuses piisavalt põhjendanud, et arvel nr 23/12 toodud tehing ei ole toimunud kaebaja ja OÜ R.Shup vahel ning kaebaja teadis sellest. 12.1 Kaebaja märgib õigesti, et maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla arvel nr 23/12 näidatud kauba olemasolu. Vaidluse puudumine kauba olemasolu üle ei ole aga piisav väitmaks, et koos arvega liikus ka kaup arvel näidatud isikult kaebajale, st tehing toimus selliselt, nagu soovitakse arvel näidata. Maksuhaldur on menetluses seadnud kahtluse alla tehingu toimumise arvel näidatud tehingu poolte vahel. See tähendab, et kaebajal tuleks maksuhalduri seisukoha ümber lükkamiseks esitada omapoolne usutav versioon tehingu toimumisest olukorras, kus tehingu teiseks osapooleks oleva OÜ R.Shup esindaja A.H. ei ole tehingu toimumist oma 14.06.2018 ütlustes (MTA vastuse lisa 4) kinnitanud ning ettevõte on esitanud maksuhaldurile 2017 KMD parandusdeklaratsiooni, milles ei kinnita soetust Extracolor OÜ-lt ega edasi müüki kaebajale. A.H. ütlustest nähtub üheselt, et R.Shup OÜ ei ole kaebajale arvel 23/12 näidatud kaupu müünud ning ettevõte osales üksnes arve vahendaja rollis. Tehingus osalemist pakkus A. M., kellelt sai OÜ R.Shup ka Extracolor OÜ arve, millel olevad andmed ta kopeeris ümber OÜ R.Shup müügiarve plangile. M. F. nimi ei öelnud A.H.le midagi. Samuti ei osanud A.H. öelda midagi täpsemat selle kohta, millist kaupa väidetavalt kaebajale müüdi: A.H. väitis, et mingil hetkel olid OÜ R.Shup laos küll mingid kastid, kuid kastide sisse ta ei vaadanud, arvas, et ehk oli tegemist elektrikaablitega; ta ei osanud seletada, mida konkreetselt arve 23/12 alusel müüdi, ehkki teise maksumenetluse raames esitatud Extracolor OÜ arve ja kaebajale esitatud arve 23/12 sisu ei kattunud vaidlusaluses menetluses esitatud arvete sisuga. A.H. väide, et ta ei tea täpselt, vaid arvab, et ehk tehti töid koos materjalidega ning et ta ei osanud midagi konkreetsemalt öelda väidetavalt kaebajale kuuluvate ja tema lattu paigutatud kastides oleva kauba lattu toimetamise ja üleandmise kohta, viitab sellele, et OÜ R.Shup ei osalenud 6
(11)tehingus müüja rollis. Vastupidisel juhul oleks ta teadnud, millist kaupa ta kaebajale müüs ja kuidas kauba üleandmine toimus. Olukorras, kus müüja ei ole tehingus osalemist kinnitanud, on vähetähtis, kas tehingu pooled mäletavad arve edastamise üksikasju. Samas on oluline, et A. M. ei ole registriandmete kohaselt Extracolor OÜ esindajaks, mis tähendab, et ta ei saanud Extracolor OÜ nimel R.Shup OÜ-ga tehingut teha. Maksuhaldur on ka õigesti tuvastanud, et Extracolor OÜ-l puudub majandustegevus. Kohus nõustub maksuhalduri poolt esile toodud asjaoludega ega korda neid üle. Nimetatud tuvastus koosmõjus asjaoluga, et A. M. ei olnud maksuhaldurile kättesaadav, kinnitab järeldust, et ettevõte ei ole OÜ-le R.Shup kaupu müünud. Erinevalt kaebajast on kohus seisukohal, et viidatud asjaolud on olulised, kuivõrd olukorras, kus maksuhaldur on leidnud, et tehingut Extracolor OÜ ja OÜ R.Shup vahel ei toimunud, ei saanud OÜ R.Shup müüa kaebajale ka edasi kaupu, mida ta oli väidetavalt soetanud Extracolor OÜ-lt. Iseenesest ei saa kaebaja tõepoolest vastutada selle eest, kuidas ja millise hoolsusega käitus A.H. väidetavas õigussuhtes Extracolor OÜ-ga, kuid A.H. hooletu käitumine oma tehingupartneri isiku ja esindusõiguse tuvastamisel seab koos teiste tõenditega kahtluse alla tehingu toimumise Extracolor OÜ ja OÜ R.Shup vahel ning kaebaja sellekohased selgitused. Kuna kaebaja väidete kohaselt ostis ta materjale OÜlt R.Shup, kellelt materjalide soetus tuvastamist ei leidnud, siis on maksuhaldur õigesti leidnud, et tegeliku müüja isik ei leidnud tuvastamist. A.H. ütlustest järeldub üheselt, et OÜ R.Shup osales tehingus vaid arvete vahendaja rollis. Kaebaja on oma kaebuses küll kritiseerinud maksuhalduri järelduste õigsust, kuid ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks tehingu tegemist arvel nr 23/12 näidatud poolte vahel ning viisil nagu väidab kaebaja. Kohus märgib, et A.H. ütlustest ei nähtu, et maksuhaldur oleks teda eksitanud või mõjutanud, nagu püüab väita kaebaja. Maksuhaldur on esitanud isikule asjakohaseid küsimusi ning isik on neile vastanud. Asjaolu, et A.H. ei ole andnud maksuhaldurile kaebajale sobivaid ütlusi, ei tähenda, et maksuhaldur oleks isikut mõjutanud. 12.2 Kohus ei nõustu, et maksuhaldur on kaebaja selgituste usaldusväärsuse hindamisel lähtunud ebaolulistest puudustest. Asjaolu, et isik ei mäleta täpselt teise tehingupartneri nime, ei pruugi tõepoolest eraldi võetuna omada määravat tähendust, kuid asjaolu muutub oluliseks olukorras, kus üks isik väidab, et teise isiku esindaja on tema vana tuttav (kaebaja 11.05.2018 ütlused MTA vastuse lisa 5), kellelt ta palus abi talle vajalike materjalide saamiseks ning teine isik väidab, et ei ole tema nime kunagi kuulnudki (A.H. 14.05.2016, MTA vastuse lisa 4). Nimetatu viitab koos teiste vastuoludega asjaolule, et pooled tegelikkuses teineteist ei tunne ning kinnitab maksuhalduri versiooni, mille kohaselt isikud ei pidanudki teineteist tundma, kuivõrd tegu oli arvete vahendusega, mis toimus A. M. kaasabil. Kaebaja ei ole ka oma ütlustes (11.05.2018 seletus, MTA vastuse lisa 5) osanud selgitada, kuidas toimus arve 23/12 tasumine, materjalide üeandmine ega osanud kõrvaldada materjalide üleandmisega seonduvaid vastuolusid iseenda ja A.H. ütlustes ( A.H. ei kinnita kaebaja ütlusi materjalide kaebaja objektile viimisest ja aadressil Mustamäe 4 üle andmisest. Tema väidetel toodi kastid OÜ R.Shup lattu). Asjaolu, et kaebajale meenub väidetavalt materjalid üle andnud isik alles kohtumenetluses, ei ole eluliselt usutav (vt kaebaja 22.04.2019 menetlusdokument). Kohtu hinnangul on maksuhaldur kogunud asjas piisavalt tõendeid selleks, et tuvastada arvel nr 23/12 kajastatud tehingu üksikasju ega ole rajanud oma väiteid üksnes A.H. ütlustele. Kaebaja väited uurimise puudulikkuse osas jäävad paljasõnaliseks ja otsituks olukorras, kus ta ei ole väiteid usutavalt ümber lükanud ega ole kasutanud oma õigust esitada maksumenetluses kontrollakti suhtes eriarvamust. 12.3 Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.1.2.3, 1.1.2.4 ja maksuotsuse punktis 2.1.2.3 veenvalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses, mis seisnes selles, et kaebaja kajastas raamatupidamises fiktiivset arvet, millega tekitas endale õiguse vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu fiktiivsel arvel näidatud sisendkäibemaksu võrra. Kohtu hinnangul ei nähtu praeguses asjas esitatud tõenditest, et kaebaja ei teadnud, et OÜ R.Shup poolt esitatud arve puhul ei olnud kaupade müüjaks OÜ R.Shup. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega ega korda neid üle. Kohtu hinnangul kinnitavad maksuhalduri järeldust, et kaebaja tegutses teadlikult ka asjaolud, mida kohus on juba analüüsinud käesoleva otsuse punktides 12.1 ja 12.2. Kaebaja ei ole kohtume7
(11)netluses esitanud tõendeid, mis maksuhalduri kahtluse ümber lükkaksid. Kaebaja ei saa tõepoolest vastutada Extracolor OÜ tegevuse (tegevuse puudumise) ja A.M. käitumise eest maksumenetluses, kuid kaebaja enda käitumine õigussuhtes kinnitab tema teadmist, et tegemist oli fiktiivse arvega. Tulenevalt eelpool toodud asjaoludest kogumis on usutav kaebaja teadmine, et OÜ R.Shup ei olnud tegelik müüja. Kuivõrd kaebaja teadis, et OÜ R.Shup ei olnud elektritööde materjalide tegelik müüja, kuid kajastas arvet nr 23/12 siiski oma käibemaksuarvestuses, on ta käitunud pahauskselt ja see välistab tema õiguse OÜ R.Shup poolt väljastatud arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Käibemaks tehingult HC Reval OÜ-ga
- Maksuhaldur piiras kaebaja õigust arvestada HC Reval OÜ poolt väljastatud arvete nr 001/18, 002/18, 003/18 alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust põhjusel, et arvetel kajastatud materjalide müüjaks ei olnud HC Reval OÜ ning kaebaja oli sellest teadlik. Samuti leidis maksuhaldur, et arvel nr 004/18 kajastatud renditeenuse tegelik sisu ei ole tuvastatav. Ka nimetatud tehingute puhul (v.a renditeenus) ei sea maksuhaldur kahtluse alla arvetel kajastatud kauba olemasolu, kuid leidis, et viidatud kaupade müüjaks ei olnud HC Reval OÜ. Maksuhalduri põhjendused on toodud kontrollakti punktides 1.3.2.2, 1.3.2.3 ja 1.3.2.4 ja maksuotsuse punktides 2.3.2.2, 2.3.2.3 ja 2.3.2.
- Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega ega korda neid kõiki üle (HKMS 165 lg 2). Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist. 13.1 Kaebaja vaidleb vastu maksuhalduri järeldusele, mille kohaselt puudub HC Reval OÜ-l majandustegevus. Maksuhaldur järeldas HC Reval OÜ tavapärase majandustegevuse puudumist kontrolliperioodil järgmistest asjaoludest (vt kontrollakti p 1.3.2.2 a)): puudub interneti koduleht vms, mille kaudu tegutsevad äriühingud oma teenuseid ja kaupu pakuvad/reklaamivad; ettevõtte tegevusalad ei ole sellised, mis viitaksid tegelemisele arvetel toodud kaupade müügiga; arvete järjestikune numeratsioon viitab, et kaebaja oli perioodil 01.01.2018 kuni 26.03.2018 ettevõtte ainus klient; samal perioodil deklareeriti ostu- ja müügi käivet praktiliselt võrdsetes summades ning soetust üksnes Extracolor OÜ-lt; ettevõte kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 22.06.2018; maksuhalduri poolt kogutud dokumentidest ei nähtu iseseisvale majandustegevusele viitavaid tehinguid (nt töötasude, telefoniarvete jms maksmine jne); kaebaja poolt tasutud raha kanti otse Extracolor OÜ arvele, kust see kanti edasi Leedu makseasutuse ja Paysera Ltd UAB kontole. Kohus märgib, et tänapäeva tingimustes tuleb kodulehe ja pangakonto olemasolu pidada tegutseva ettevõtte puhul pigem tavapäraseks. Samuti ei ole tavapärane, et ettevõte ei edasta arveid ega võta neid vastu e-posti teel, vaid kõik dokumentide üleandmised toimuvad Maardu garaažis (vt HC Reval OÜ esindaja N. S. 15.08.2018 seletus, MTA vastuse lisa 40). Maksuhaldur ei ole ka tuvastanud, et HC Reval OÜ oleks kasutanud oma teenuste reklaamimiseks mingeid teisi kanaleid. Seetõttu jääb sisutuks kaebaja väide, mille kohaselt ei ole kodulehe puudumine oluline, kuna klientide leidmiseks võib kasutada ka muud reklaami. Praegusel juhul ei ole HC Reval OÜ võimalike klientide leidmiseks midagi teinud, mis viitab huvi puudumisele klientide suhtes. Ka ettevõtte seadusjärgne esindaja N.S. ei osanud 15.08.2018 (MTA vastuse lisa 40) maksuhaldurile nimetada ettevõtte kliente ega tarnijaid peale kaebaja ja Extracolor OÜ. Kaebajal on õigus selles, et ettevõte võib tegutseda mistahes tegevusaladel ning äriregistri andmed tegevusalade kohta ei ole määravad. Maksuhaldur ei ole tuginenud aga üksnes tegevusaladega seonduvale. Maksuhaldur viitab mh põhjendatult asjaolule, et arvete järjestikune numeratsioon tähendab, et kaebaja võis vaidlusalusel perioodil olla ainus ettevõtte klient. N. S. seda järeldust ümber ei lükanud. Viidatud asjaolu on oluline, kuivõrd tegutseval ettevõttel on tavaliselt erinevaid kliente ning ta on orienteeritud kasumi teenimisele. Nimetatu tähendab ühtlasi, et tegutsev ettevõte ei müü tavapäraselt edasi kaupa nende soetushinnaga, st ei deklareeri ostu- ja müügitehingud praktiliselt samas määras. Sellises olukorras ei teeni ettevõte kasumit, mis ei ole tavapärane tegutseva ettevõtte puhul. Klientide leidmine võib tõepoolest olla raske, kuid praeguses asjas ei ole tuvastatav HC Reval OÜ soov kliente leida ning usutav on maksuhalduri versioon, mille kohaselt kasutati ettevõtet üksnes fiktiivsete arvete vahendamiseks Extracolor OÜ ja kaebaja vahel. Sellele viitab ka asjaolu, et peale vaidluse objek8
(11)tiks olevate tehingute tegemist kustutati HC Reval OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Registrist kustutamine ei tähenda tõepoolest küll eraldi võetuna maksupettuses osalemist, kuid näitab ettevõttel käibe puudumist maksuhalduri poolt kahtluse alla seatud tehingute järgsel perioodil. Ettevõtlusega tegeleva äriühingu puhul on registreering reeglina oluline, kuna annab tehingupartneritele kindluse, et käibemaksukohustuslaste registrisse kantud isiku arvete alusel saab ostja sisendkäibemaksu maha arvata. Nimetatu koos teiste tõenditega muudab usutavaks maksuhalduri järelduse, mille kohaselt ei olnud HC Reval OÜ tegutsev ettevõte ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väited ei ole seda kahtlust veenvalt ümber lükanud. 13.2 Vastuseks kaebaja väitele, mille kohaselt ei ole maksuhaldur tuvastanud rahade välja võtmist selgitab kohus, et raha kohene välja võtmine selle laekumise järgselt ei ole ainus maksupettusele viitav asjaolu. Praegusel juhul nähtub Extracolor OÜ arvetelt (MTA vastuse lisa 39), et arvete alusel tasumisele kuuluvad summad tuli alates veebruarist kanda Leedu ettevõttele UAB Playsera LT UAB. Tavapäraselt tuleks kanda raha müüja, kontole. Maksumenetluses ei ole esitatud selgitust, miks tuli raha kanda mitte müüjale, vaid Leedu äriühingule. Kuivõrd Extracolor OÜ puhul on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et ettevõttel majandustegevus puudus, siis ei saanud viidatud ettevõte ka HC Reval OÜ-le kaupu müüa, kes ei saanud neid omakorda müüa edasi kaebajale. Kuivõrd tehingute ahelas osales juba kaks äriühingut, kelle puhul majandustegevus puudus, st nad ei saanud kaupu osta ega edasi müüa, siis ei ole oluline, kas raha võeti välja sularahas või kanti üle Leedu äriühingule. Kui arvestada veel, et maksuhaldur tuvastas HC Reval OÜ juhatuse liikme N. S. 15.08.2018 ütluste ( MTA vastuse lisa nr 40) põhjal, et ka viidatud tehingute puhul oli vahendajaks Extracolor OÜ, HC Reval OÜ ja kaebaja vahel A. M., kellega kontakti saada maksuhalduril ei õnnestunud, ei ole asjakohatu maksuhalduri järeldus, mille puhul viitavad asjaolud kogumis maksupettuse ahelale, kus HC Reval OÜ ja Extracolor OÜ on olnud üksnes arvete vahendajateks. Nii kaebaja kui ka HC Reval OÜ juhatuse liige on küll mõlemad kinnitanud, et nad on omavahel tuttavad, kuid asjaolu, et isikute ütlustes esineb vastuolu tuttavaks saamise aja osas ning tuttavaks saamise asjaolude kohta on antud umbisikulisi ütlusi, muudab see ütlused ebausaldusväärseks. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ja N. S. püüaksid maksuhalduri eest varjata niivõrd ebaolulist fakti, nagu isiku nimi, kelle kaudu tuttavaks saadi, kui fakt vastaks tõele. Ilmselt ei ole isikud soovinud, et maksuhaldur pöörduks tutvuse fakti kinnitamiseks vastava isiku poole. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur suhtunud väitesse, mille puhul on M. F. ja N. S. tuttavad, põhjendatud kriitikaga. 13.3 Kaebaja väidete kohaselt on täiesti normaalne, et mitmeid kuid hiljem ei osata meenutada, mitmes osas toimus materjalide üleandmine ning kui tihti toimusid kohtumised. Kohus nõustub, et aja jooksul võivad mõned asjaolud tõepoolest ununeda. Samas oli 05.07.2018 toimunud ütluste andmise ajaks viimasest tehingust möödunud üksnes üle nelja kuu, mis muudab eluliselt ebausutavaks asjaolu, et kaebaja ei mäleta kaupade üleandmist. Nimetatu lubab koos teiste tuvastatud asjaoludega arvata, et tegemist ei olnud unustamisega, vaid ühelt poolt asjaoluga, et kaebajale ei olnud teada, milliseid ütlusi annab N. S. ning teiselt poolt asjaoluga, et kaebaja esindaja ei saanudki tehingute asjaoludega kursis olla, sest tehinguid ei toimunud viisil nagu püüti näidata. 13.4 Eeltoodut arvestades on maksuhaldur õigesti leidnud, et materjalide müüjaks ei olnud HC Reval OÜ ning tegemist oli fiktiivsete arvetega. 13.5 Maksuhaldur on maksumenetluses leidnud, et arvel nr 004/18 kajastatud 20-jalase konteineri renditeenuse saamine ei leidnud menetluses kinnitust. Nimetatust tulenevalt leidis maksuhaldur, et arvel kajastatud teenuse sisu ei ole korrektne ning tegemist ei ole nõuetekohase arvega KMS § 37 lg 7 p 2 ja 5 tähenduses. Seega piiras maksuhaldur teenuse eest tasutud summalt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning maksustas väljamakse tulumaksuga, kui ettevõtlusega mitte seotud kulu. 9
(11)Kohus nõustub, et arvelt nr 004/18 (MTA vastuse lisa 22) ei ole võimalik tuvastada renditeenuse osutamise perioodi. Rendile on antud konteiner 1 tk. Nagu nähtub N. S. 15.08.2018 ütlustest, (MTA vastuse lisa 40) siis oli tegemist väikese plastikkaanega haagisega. Rendiperioodi ta täpselt nimetada ei osanud selgitades, et vist kasutati kolm nädalat, kuid perioodi ei mäleta. Samas mäletas isik täpselt haagise transportimisega seotud üksikasju, kinnitades, et ta ise viis selle Koplisse kaebaja garaaži. Kaebaja seevastu kinnitas oma 08.08.2018 (MTA vastuse lisa 42) ütlustes, et tegemist oli konteineriga, rendi perioodi ta ei mäleta ning samuti ei mäleta ta konteineri transportimisega seotud asjaolusid ega seda, millisele objektile konteiner paigutati. Seega on isikute ütlustes olulisi vastuolusid. Kuivõrd arve nr 004/18 ei avanud teenuse sisu, ning tehingu poolte ütlustes esines vastuolu, siis on põhjendatud maksuhalduri järeldus, mille kohaselt ei ole renditeenuse sisu täpselt tuvastatav ning on õigesti leidnud, et tegemist ei ole nõuetekohase arvega. 13.5 Kaebaja ei ole ka HC Reval OÜ-ga väidetavalt tehtud tehingutega seonduvalt suutnud ümber lükata maksuhalduri tuvastatut, mille kohaselt kaebaja teadis, et HC Reval OÜ puhul ei olnud tegemist tegeliku müüjaga. Ehkki nii M. F. kui ka N. S. on mõlemad kinnitanud tehingute toimumist ning et nad on omavahel tuttavad, on isikute ütlustes erinevad vastuolud. Need annavad aluse väita, et tehingud tegelikkuses ei toimunud selliselt, nagu neid on üritatud näidata arvetel. Teatud tehingute detailide täpne mäletamine ning oluliste detailide mitte mäletamine viitab pigem sellele, et isikud ei ole kirjeldanud tegelikult toimunut. Samuti on kaebaja oma ütlustes igati hoidunud tehingute detailide selgitamisest ega ole soovinud nimetada isikute nimesid, kellega ta lisaks N. S. tehingute tegemisel või nendeni jõudmisel kokku puutus. Nimetatud asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaebaja on soovinud tehingute mitte toimumist varjata, millest järeldub, et ta teadis, et HC Reval OÜ ei olnud tegelik müüja ega rendile andja. 13.6 Seega kokkuvõttes on kaebajale käibemaks määratud õiguspäraselt. Tulumaks 14. Tulumaks on kaebajale OÜ R.Shup ja HC Reval OÜ arvete alusel tasutud väljamaksete käibemaksu osas määratud
§ 51
lg 2 p 3 ja § 54 lg 2 ja 4 alusel põhjusel, et vaidlusaluste tehingute aluseks olevad arved ei vasta nõuetele, sest neil märgitud müüja ei ole tegelik müüja ja kaebaja teadis sellest. Samuti on maksustatud tulumaksuga arve nr 004/18 konteineri rendiga seotud makse käibemaksuta põhjusel, et teenuse sisu ei leidnud tuvastamist.
- Kaebaja vastuväited tulumaksu määramisele seonduvad eelkõige sellega, et tehingud on toimunud arvetel näidatud viisil ja kaebaja teadis, et arvetel näidatud müüja on tegelik müüja. Arvega nr 004/18 seonduvalt väidab kaebaja, et tehingu sisu on tuvastatav. Nimetatud väidetele on kohus eelpool vastanud.
- Tulumaksuseaduse (
) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt
§-dele 48-50.
§ 51
lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohus on selgitanud otsuses nr 3-3-1-83-13, et
§ 51
lg 2 p 3 on kohaldatav muu hulgas juhtudel, kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud või ei ole arvel kajastatud müüja näol tegemist tegeliku müüjaga ning ostja teadis seda või pidi seda teadma. Olukorras, kus algdokument ei vasta nõuetele, puudub vajadus tuvastada, kas kulutus on ettevõtlusega seotud või mitte (p 19). Maksuhaldur on kontrollakti punktides 1.2.2 , 1.2.3 ja 1.4.2 ja 1.4.3 selgitanud, millise metoodika alusel on määratud ettevõtlusega mitte seotud kulude suurus ja kuidas on leitud 20% määraga maksutatav väljamakse. Kohus nõustub, et sellised väljamaksed on käibemaksu osas ettevõtlusega mitte seotud ja kuuluvad maksustamisele. Samuti on põhjendatud maksuhalduri järeldus, mille 10
(11)kohaselt on arve nr 004/18 alusel tasutud konteineri renditasu ettevõtlusega mitteseotud väljamakse.
- Seetõttu ei ole alust tühistada maksuotsust ka tulumaksu puudutavas osas.
- Kuivõrd kaebaja tugineb vaideotsuse tühistamise põhjendusena maksuotsuse õigusvastasusele, siis puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks. MENETLUSKULUD
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 11
(11)