← Eesti

2-17-7312/89

Obsah (13)§ 474§ 657§ 654§ 230§ 418§ 445§ 162§ 468§ 174§ 138§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-7312 Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), li

§ 474lg 2 alusel tagastama kostjale viivitamatu sundtäitmisega saadu.

Tagaseljaotsus on ära langenud ja põhihagi rahuldamisel võib teha tasaarvestust, kuid mitte jätta vastuhagi rahuldamata. Seoses sellega leiab kostja, et maakohus kohaldas VÕS § 1028 lg 1 sätestatut vääralt. Tuleb võtta arvesse asjaolu, et kostja nõudis vastuhagis mitte ainult põhihagi alusel sissenõutud summa tagastamist, vaid ka hageja kasuks väljamõistetud menetluskulusid ja viivist, mille hageja sai sundtäitmisel ning samuti viivist tagastamisega viivitamise tõttu. Vastustaja seisukoht 24. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 25. Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata vastuhagi. Vastuhagi kuulub rahuldamisele ja poolte nõuete vahel tuleb teha tasaarvestus. Hagi rahuldamise osas tuleb

§ 657lg 1 p 21 järgi täpsustada maakohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus jaotab otsuses menetluskulud ja määrab kindlaks nende rahalise suuruse. 26. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus rahuldas hagi 43 500 USA dollari ja sellelt summalt viivise 1210,31 eurot saamiseks ja

§ 654lg 6 järgi selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.

Arvestades, et kostja on täitemenetluses hageja nõude 26.07.2017 täitnud, siis edasiulatuvat viivist on võimalik välja mõista perioodi eest 11.05.2017 kuni 26.07.

  2. VÕS § 217 lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Pooled vaidlesid selle üle, kas ostjale üleantud kaup vastas lepingutingimustele, see tähendab sellele, milles pooled lepingut sõlmides kokku leppisid. Hageja väitel lepiti kokku kauba müügis, mille nimetus oli külmutatud lõhe lõiked, mis võis sisaldada kalalihatükke nii luude ja uimedega kui ka ilma. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et poolte vahel oleks 7

(12)kauba ja selle sortimendi osas täpsemad kokkulepped, sh selle kohta, milliseid lõhefilee tootmise jääkprodukte ja kui suures määras võisid külmutatud lõhe lõiked (frozen salmon off-cuts, обрези лосося свежемороженые) sisaldada. Samuti pole tõendatud, et oleks kokku leitud, milline kaubakood on müüdud kaubal. Kauba tootja Salmar 28.10.2016 selgituse kohaselt koosneb toode nimega külmutatud lõhe lõiked erinevatest lõhefilee tootmise jääkidest. Kostja väidetest tulenevalt pidas ta lepingule mittevastavaks CMR-le märgitud tootekoodi algusega 0303 ja ringkonnakohtu istungil väitis ta, et poolte vahel lepiti kokku telefoni teel tootekoodis algusega 0304. Sellist väidet ei ole ta maakohtu menetluses sõnaselgelt esitanud ja lisaks ei ole ta ka esile toonud asjaolusid, millal selline kokkulepe sõlmiti, rääkimata selle tõendamisest, mis oleks olnud

§ 230lg 1 järgi tema kohustus.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega maakohtu poolt tõendite ebaõige hindamise kohta. Hageja juhatuse liikme DD ja kostja töötaja EE 25.10.2016 skype vestlusest ei saa teha kostja poolt soovitud järeldust. Hageja juhatuse liige on konstateerinud, et Salmar on hakanud arvatavasti jällegi pakkima fileed lõigete asemel ja seetõttu tuleb vist õige kood näidata (I kd, tl 209, tõlge II kd 23). Eeltoodust saab pigem järeldada, et kui tootekoodis üldse oli kokku lepitud, siis võis see olla just kood, mis ei olnud kalafilee jaoks. Hageja poolt esitatud 29.12.2016 skype vestlusest EE ja DD vahel tuleneb selgelt, et kostja teadis, et Salmar poolt tarnitud lõhelõigete korral võib kaup olla erinev, s.t võib olla terve koorem kvaliteetset kaupa, kuid võib olla ka vastupidi ja seetõttu nimetab kostja neid „loteriipakkideks”, kuid vaatamata sellele on kostja nõus neid veel ostma (II kd, tl 6, tõlge tl 7). Ka tunnistaja EE ütlustest ei tulene, et pooled oleksid leppinud kokku tootekoodis või selles, et kaup oleks pidanud sisaldama ainult või enamuses selliseid kalatükke, kus olid luud ja uimed. Tunnistaja selgitas, et kauba saatedokumentides olevat kauba nime, lisades sinna, et tegemist on luude ja uimedega kalalõigetega, täiendati seetõttu, et tollile ei meeldi kauba lihtne nimetus. Tunnistaja on selgitanud, et peaaegu alati täpsustavad nad kauba nime, kuna tollimaksu määrad on erinevad. Kusjuures tunnistaja selgitas, et asi ei ole koodis, vaid kauba nimi peab olema täpne ja vaidlusaluse kauba puhul oli Valgevene tolli jaoks oluline see, et kauba nimetus oli ebatäpne. Tollikoodi saab alati muuta ja see ei ole määrava tähtsusega. Parandusdeklaratsiooni ei esitatud seetõttu, et kaup oli juba arestitud. Tunnistaja teadis, et Salmari müüdud kauba hulgas võib olla kalaliha tükke, mis ei sisalda luid ja nahka (II kd, tl 61-63). Eeltoodust saab järeldada, et kostja on oma riisikol lisanud kauba saatedokumentidesse sõnad luude ja uimedega ilma kaupa kontrollimata.
  2. Samuti on õige maakohtu otsuse lõppjäreldus kostjalt hageja kasuks täiendavate kulude 3179 eurot ja sellelt summalt viivise väljamõistmiseks. Hageja esiletoodust nähtuvalt kandis ta täiendavaid kulutusi seoses transporditeenust osutanud äriühingule Valgevene tollis koorma kinnipidamisega tekkinud seisuaja ja konvoeerimise eest tasumisega. Maakohus ei ole otsuses eeltoodud nõude rahuldamist põhjendanud ja selles osas

§ 657lg 1 p 21 järgi kolleegium täiendab otsuse põhjendusi.

Poolte seletustest tulenevalt sõlmis lepingu vedajaga hageja. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei ole tasunud transpordiettevõttele täiendavalt tollis kulunud aja ja sellega seonduva sõidu eest. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et Valgevene tollis kauba deklareerimine oli 8

(12)müügilepingust tulenev kostja kohustus. Kostja väidete kohaselt ei kuulunud eeltoodud kulud hüvitamisele, kuna kostja ei ole rikkunud müügilepingut. Kolleegium leiab, et Valgevenes kauba suhtes tolliprotseduuride läbiviimine oli kostja kohustus, mis oli kostja mõjusfääris ja vastutusalas, ning kostja tegevuse tõttu tekkis tollis viivitus, mis põhjustas hagejale kahju. Nimetatud kahju 3179 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 115 lg 1 järgi. Viivis kuulub väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi perioodi eest 29.11.2016 – 10.05.2017 summas 113,51 eurot ja edasi alates 11.05.2017 kuni hageja poolt raha saamiseni 26.07.
  2. Seega on maakohtu järeldus hagi rahuldamise kohta õige.
  3. Järgnevalt analüüsib kolleegium kostja apellatsioonkaebuse põhjal maakohtu poolt vastuhagi rahuldamata jätmist.
  4. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pärast 12.06.2017 tagaseljaotsuse tegemist hageja nõue täitemenetluses täideti ja hagejale on täituri poolt tasutud 46 097,03 eurot, millest 2603,60 eurot oli menetluskulu. Pooled ei vaidle ka selles, et täitemenetluse peatamise ajaks oli tagaseljaotsus täidetud ja pärast menetluse taastamist lõpetas kohtutäitur täitemenetluse. 33.

§ 418

lg 1 järgi menetluse taastamisel tagaseljaotsus ei jõustu.

§ 474

lg 2 sätestab, et kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist. 34. Kuna käesolevas asjas 12.06.2017 tagaseljaotsus ei jõustunud, siis on

§ 474

lg 2 järgi kostjal õigus nõuda hagejalt sundtäitmisel saadud 46 097,03 euro tagastamist, kuna kohtuotsus, mida oleks saanud täita, ei jõustunud. Maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Kolleegium märgib, et tagaseljaotsuse täitmisel saadu tagastamise alus tuleneb

§ 474

lg-st 2 ja võlaõigusseaduse alusetut rikastumist käsitlevad sätted kohaldamisele ei kuulu (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 474 kommentaar 3.2.2.c). 35.

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Pooled nõustusid ringkonnakohtu istungil, et kogu hageja nõue oli 26.07.2017 täidetud. Seega oli tasutud nii põhivõlg kui ka sellelt arvestatud viivis. Pooled nõustusid, et hagejale tagaseljaotsuse täitmisel tasutud 43 493,43 eurot võrdub hagis nõutud summaga, millest osa nõuti dollarites. Kostja poolt hagejale tasutud menetluskulu, mille tagastamist kostja vastuhagis samuti nõuab, käsitleb ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Kuna poolte nõuded olid võrdsed ja mõlemad nõuded kuulusid rahuldamisele, siis

§ 445lg 1 teise lause järgi tasaarvestab ringkonnakohus poolte nõuded.

Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. Kuna pooled leppisid kokku, et nende nõuded on võrdsed, siis poolte hagis ja vastuhagis esitatud nõuded tuleb kohtuotsuse resolutsioonis tasaarvestada ja kumbki pool ei pea teineteisele midagi tasuma. 36. Ringkonnakohus ei rahulda kostja vastuhagi viivise nõudes. Kuna poolte nõuded kuuluvad tasaarvestamisele ja maakohus tuvastas, et kostja on kohustatud hagejale 9

(12)tasuma summa, mida ta vastuhagis tagasi nõuab, siis on poolte nõuded teineteise vastu lõppenud 26.07.2017 ja hageja ei ole kostjale raha tagastamisega viivituses. 37. Seoses hagi rahuldamisega tuleb maa- ja ringkohtus hagi lahendamisega seotud menetluskulud jätta

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Vastuhagi osas leiab kolleegium, et põhjendatud on vastuhagiga seotud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta

§ 162lg 4 järgi poolte endi kanda.

Ringkonnakohtu arvates oleks vastuhagiga seotud menetluskulude hagejalt väljamõistmine ebamõistlik. Hageja esitas põhjendatud hagi ja vastuhagi esitamise põhjustas ainult see, et maakohtu poolt tehtud tagaseljaotsus, mis on

§ 468

lg 1 p 2 järgi viivitamata täidetav ilma tagatiseta ja hageja taotluseta, täitemenetluses täideti. Seega ei olnud vastuhagi esitamine põhjustatud mitte hageja poolt kostja õiguste rikkumisest, vaid kohtumenetluses tekkinud olukorrast. 38.

§ 174

lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist Kuigi maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, peab ringkonnakohus vajalikuks seda teha põhjusel, et osaliselt on tagaseljaotsuse täitmisel tasutud hagejale ka kostja poolt maakohtu menetluskulusid summas 2603,60 eurot. Ringkonnakohus saab selles osas, arvestades tasutud summat, teha

§ 445lg 1 teise lause järgi ka menetluskulude osas tasaarvestuse.

  1. Järgnevalt määrab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse.
  2. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1100 eurot, mis kuulub kostjalt menetluskuluna väljamõistmisele (

§ 138lg-d 1 ja 2).

41. Hageja lepingulise esindaja kulud kuuluvad hüvitamisele

§ 175järgi vajalikus ja mõistlikus määras.

42. Hageja 26.05.2017 menetluskulude nimekirja (I kd, tl 39) järgi esindas hagejat vandeadvokaat Siiri Malmberg, kelle tunnihind oli 120 eurot, ja kokku kulud olid 986,40 eurot. Lisaks on tõlketeenuste kulu 517,20 eurot. Nimekirja kohaselt on kliendiga kohtumise ja nõupidamise ning tõendite analüüsi ajakulu 3h, Valgevene kohtuotsuse tõlke korraldamine 0,08h, Valgevene kohtuotsusega tutvumine 0,25h, büroosisene nõupidamine ja nõupidamine kliendiga 1,29h, hagiavalduse koostamine 2,5h, tõendite tõlgetega tutvumine 0,5h, hagiavalduse korrigeerimine 0,3h ja tutvumine kliendi parandustega ja viivise ning tsiviilasja hinna ümberarvutus, e-kiri kliendile 0,3h. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud ajakulu saab pidada põhjendatuks. Samuti arvestades tõlgitud dokumentide mahtu on tõlkekulu põhjendatud. Kostja menetluskulude 26.05.2017 nimekirja osas vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kuulub hüvitamisele kogu 26.05.2017 nimekirjas nõutud summa 2603,60 eurot. Kuna kostja on selle summa hagejale tasunud ja vastuhagis nõudis ta selle väljamõistmist hagejalt, siis tuleb selles osas teha kohtuotsuses

§ 445lg 1 teise lause järgi tasaarvestus.

43. 13.11.2017 menetluskulude nimekirja (I kd, tl 99) järgi on vandeadvokaat Siiri Malmberg osutanud perioodil 21.06.2017-06.11.2017 hagejale õigusabi 5,46h hinnaga 120 eurot tund (tutvumine tagaseljaotsusega, kliendi informeerimine 0,2h; kohtuotsuse täitmisega seonduv suhtumine kliendiga 0,17h; suhtlus kliendi ja kohtutäituri bürooga seoses otsuse täitmisega 0,25h; nõupidamine ja kinnistusraamatu kontroll 0,28h; 10

(12)tutvumine kajaga ja kostja avaldusega ning vastuse koostamine 1,25h; kajale vastamine 1,75h; tutvumine kaja rahuldamata jätmise määrusega ja kliendisuhtlus 0,25h; määruskaebusele vastuse koostamine 1,05h; hagist loobumise avalduse koostamine 0,25h. Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole hüvitada tegevusi seonduvalt tagaseljaotsuse täitmisega, kuna see ei ole seostatav maakohtu menetluses teenuse osutamisega, ja hagist loobumise avalduse koostamine, kuna see ei olnud vajalik toiming. Kokku kuulub ajakulu vähendamisele 1,46h võrra. Hüvitamisele kuulub 4h tunni eest 480 eurot. 44. 10.01.2019 esitatud menetluskulude nimekirja (II kd, tl 67) järgi on hagejale osutatud perioodil 09.04.2018 kuni 10.01.2019 õigusabi vandeadvokaat Vahur Kivistiku poolt tunnihinnaga 125 eurot, kokku 41,25 tundi. Nimekirja järgi kuulus tasumisele 5446,65 eurot, millest 290,40 eurot oli tõlketeenuse kulu. Nimekirja kohaselt kulus vastuhagiga tutvumisele ja sellele vastamisele 8h, kliendiga suhtlemiseks ja istungiks valmistamiseks 1h, kliendi tõendite esitamisega seotud toiminguteks kokku 4,25h, 10.09.2018 kohtuistungiks ettevalmistamiseks 2h, istungil osalemiseks 0,83h, kostja tõenditega seotud toiminguteks 2,67h, nõupidamiseks 1,17h, lõpliku seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks 5,75h, nõupidamiseks 0,66h, vastuse koostamiseks ja tõendite esitamiseks 1,33h, kostja seisukoha ja tõenditega tutvumiseks 1,5h, kohtule täiendavate tõendite esitamiseks 0,5h, nõupidamiseks 1,25h, kohtuteeside ettevalmistamiseks 2,5h, menetluskulude taotluse esitamiseks 0,5h, 06.12.2018 istungi ettevalmistamiseks 2h, protokolli analüüsiks 0,67h, nõupidamiseks 0,17h ja lõpliku seisukoha koostamiseks 4,5h. Kostja pidas hageja menetluskulusid põhjendatuks 22,84h ulatuses. Kostja vaidles vastu tõlkekulude hüvitamisele, kuna hageja ei esitanud dokumente, millest nähtuks nende kulude kandmise kohustus. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja esindaja menetluses kulutatud aeg on osaliselt põhjendamatult suur. Kuna vastuhagiga seonduvad menetluskulud jäid poolte endi kanda, siis vastuhagile vastamiseks kulunud aeg 8h ei kuulu hüvitamisele. 10.09.2018 kohtuistungiks valmistumiseks oli piisav 1h, seega tuleb ajakulu vähendada 1h võrra. Kohtule esitatud lõplike seisukohtade pikkust ja keerukust arvestades tuleb selle koostamiseks kulunud vajalikuks ajaks lugeda 3,5h ja vähendada tuleb ajakulu 7,5h tunni võrra. Kolleegium märgib, et lõplike seisukohtade koostamiseks on nimekirja järgi kulunud erineval ajal kokku 11h, mis ei ole valminud dokumentidega kooskõlas. Hüvitamisele ei kuulu menetluskulude nimekirja koostamine 0,5h. Kliendisuhtluse ja nõupidamiste aeg on kolleegiumi arvates ülepaisutatud, mistõttu tuleb seda vähendada 2 tunni võrra. Samuti on tõenditega seonduvad toimingud kolleegiumi arvates nimekirjas toodud tõendite hulka ja keerukust arvestades ülemäärases mahus ja nende osas tuleb ajakulu vähendada 2h võrra. Kokku on seega vajalik ja põhjendatud aeg teenuse osutamiseks 20,25h. Kuna vastuhagiga seonduvaid menetluskulusid, välja arvatud vastuhagile vastamine, ei ole võimalik nimekirja järgi täpselt eristada, aga samas menetluskulude jaotuse järgi need hüvitamisele ei kuulu, siis arvestades vastuhagi väiksemat keerukust, vähendab kolleegium ajakulu, mis kuulub hüvitamisele, ca veerandi ehk 5h võrra. Seega on põhihagiga seotud ajakulu 15,25h ja selle eest kuulub hüvitamisele 1906,25 eurot. Hageja tõlkekulud ei kuulu hüvitamisele, kuna hageja ei ole tõendanud nende kandmise 11
(12)kohustust ja esimese menetluskulude nimekirja järgi on tõlkekulud küllaltki suures määras hüvitatud.
  1. Apellatsiooniastmes on hageja palunud hüvitada kulu õigusabile summas 1592,50 eurot. Teenust osutas vandeadvokaat Vahur Kivistik tunnihinnaga 135 eurot ja kokku oli õigusabi osutatud 12,25h. Nimekirjas loetletud toimingud olid kohtuotsusega tutvumine 0,67h, apellatsioonkaebusega tutvumine 0,83h, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 8,75h, kohtuistungiks valmistamine ja kohtuistung 2h. Apellatsioonile koostatud vastuse mahtu ja keerukust kaaludes tuleb vähendada selle koostamiseks kulunud aega 4h võrra. Dokumendis kordab hageja varem maakohtu menetluses esitatud väiteid. Seega on põhjendatud aeg teenuse osutamisele 8,25h. Kuna vaidlustatud oli nii hagi rahuldamine kui vastuhagi rahuldamata jätmine ja menetluskulude jaotuse kohaselt vastuhagiga seonduvad menetluskulud jäid poolte endi kanda, siis leiab kolleegium, et hageja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele pooles ulatuses. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabile ringkonnakohtus 556,88 eurot.
  2. Hagejale teenust osutanud vandeadvokaatide tunnitasu määr, mis oli vahemikus 120 kuni 135 eurot ilma käibemaksuta tund, on õigusabiturul tavapärane teenuse hind.
  3. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulu 5546,73 eurot.
  4. Kuna tagaseljaotsuse täitmisel oli hagejale tasutud menetluskulu 2603,60 eurot, siis

§ 474

lg 2 järgi tuleb ka menetluskulude väljamõistmisel teha tasaarvestus hagejale tagaseljaotsuse täitmisel tasutud menetluskulu ja kostja vastuhagis sisalduva menetluskulu nõude vahel ja tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskulu 2943,13 eurot (5546,73-2603,60). 49. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 50. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.