ja § 651 lg 1 alusel xxxxxxxxxxx eurot (xxxxxxxxxxx eurot), mis koos lisanduva käibemaksuga xxxxxxxxxxx € välja maksta menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert (a/a XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is). Tsiviilasi nr 2-19-8535 Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 6. Algatada menetlus võlgnik Merike Mändla (isikukood 47706244216) kohustustest vabastamiseks. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. (
7. Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel
järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel
ja 173 järgi : Usaldusisik saab anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust, mis on võrdne v. ületab 4-kordset miinimumpalka (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb Merike Mändlal esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne (blankett lisatud) võlgniku tulust võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne perioodi 18.12.2019-31.12.2020 sissetulekute ja väljamaksete kohta esitada kohtule hiljemalt 30.01.2021.a. Esimese aruandega koos esitada ka võlgniku pangakonto väljavõtted ja tõendid puude kohta, samuti lapse puude kohta.
Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku 124,8 € ( so. 5 kuud ja 6 päeva x 24 €/kuus, sh käibemaks). Kuludest 72 € on kohus kinnitanud 11.11.2019.a. määrusega ning 52,80 € on veel kinnitamata. Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur täiendavate kulude kinnitamist ei taotle. 2.2. Merike Mändla pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid, pandieseme müügist saadud tulu puudub. Aruande koostamise päevaks müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Jaotiste alusel väljamakseid ei ole vahendite puudumisel tehtud ja haldur palub kinnitada 4 võlausaldaja saamata jäävad nõuded kogusummas 11 650,94 eurot. Halduri selgitusel oli ajutise halduri aruande järgi Merike Mändla varade väärtuseks 0,00 € ja kohustuste suuruseks vähemalt 6-e võlausaldaja ees kokku 12 812,58 eurot. Pankrotihaldur edastas
Nõudeavalduse pankrotimenetluses esitas 4 võlausaldajat, kelle nõuded tunnustati vastavalt avaldustele summas 11 650,94 eurot. 2.3. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude osaliseks või täielikuks väljamaksmiseks. Merike Mändla pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole
Kohtukulud puuduvad. 3. Merike Mändla pankrotimenetluse käigus pankrotihaldur vormistas enda nimele võlgniku pangakontode kasutusõiguse, on koostanud ja edastanud pankrotimenetluse teated võlausaldajatele, valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku, valmistanud ette ning viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku, koostanud ja esitanud kohtule
sätestatud aruande ning jaotusettepaneku, suhelnud võlausaldajatega, suhelnud võlgnikuga, kontrollinud võlgniku laekumisi, teinud vajalikud arvutused, andnud üle laekunud mittearestitavad summad ja koostanud menetluse lõpetamise aruande, kogu töömaht 11 tundi. 4. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ebamõistlik laenude võtmine tingimustes, kus tal puudusid vahendid laenude tasumiseks ning ühtede laenude teistega kustutamine. Maksejõuetus tekkis 2018-l aastal, kui võlgnik hakkas ühtesid laene teistega kustutama. Merike Mändla maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. 3
Samas on võlgnik esitanud
lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt
Merike Mändla pankrotimenetluses on pankrotivara müüdud ning sissetulekut ei ole lubatud arestida. Eelnevast lähtuvalt on vahendite pankrotivarasse laekumine ebatõenäoline. Menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. 6. Pankrotihalduril on Merike Mändla pankrotimenetluses oma ülesannete täitmiseks kulunud 11 t. Merike Mändla pankrotimenetluses ei ole pankrotivarasse vahendeid laekunud ja seetõttu ei ole võimalik
alusel halduri tasu arvestada.
lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks 64 € /tunnis (lubatud kuni 96 €/tunnis), on halduril õigus tasule summas 704 €. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu sellises ulatuses maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks kokku xxxxxxxxxxx,00 eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. 7. Merike Mändla on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Pankrotihalduri hinnangul puuduvad asjas
lg 2 nimetatud asjaolud, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ega keegi teine ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku nimetamiseks ega avaldanud soovi usaldusisikuks hakkamiseks. Haldur palub kohtul rakendada
09.12.2019 kohtus toimunud ärakuulamisel võlgnik Merike Mändla kinnitas, et on pankrotihalduri aruandega tuttav ja midagi lisada ei soovi. Jääb oma kohustustest vabastamise avalduse juurde ja on nõus ise usaldusisiku kohustusi täitma. Tal on raske puue, töövõime kaotus on osaline, 60 %. On töötukassas arvel. Veel ei ole sellist tööd pakutud talle, mis sobib - selline töö, mis mõeldud puudega inimestele. Kohtunik selgitas võlgnikule ärakuulamisel kohustustest vabastamise menetlust, töötamise v töö otsimise kohustust ja aruannete esitamise kohustust. Täitemenetluse seadustiku § 131 on loetletud sissetuleku liigid, millest ei saa kinnipidamisi teostada - pensionist, sotsiaaltoetustest ei saa kinnipidamisi teostada, ka miinimumtöötasust + 1/3 iga ülalpeetava kohta ei saa kinnipidamisi teostada. Ülejäänud töötasust saab kinnipidamisi teostada. Ei ole keelatud tasuda makseid ka muudest sissetulekutest vastavalt võimalustele. Tuleb avada eraldi konto, kuhu võlausaldajatele summad kanda ja üks kord aastas vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses toodud jaotise protsendile võlausaldajatele välja maksta. Kohtumääruse põhjendused 8. Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Antud asjas toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 23.09.2019 vastavalt pankrotiseaduse (
) § 100 sätestatud korrale ning § 4
lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 ja
lg 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud avaldaja, so võlgnik Merike Mändla kanda.
lg 1 ja 11 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, kuid kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal pankrotimenetluse vähest keerukust ja halduri tegevuse mahtu arvestades on kohtu hinnangul halduri mõistlik töömaht asjas 11 t. Kohus määrab halduri tasu suuruseks taotletud summas xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €. Kuna halduri tasu nõuet pankrotivara arvel rahuldada ei saa, siis lähtudes
lg 11 ja menetlusabi taotlusest, tuleb määrata asjas võlgnikule menetlusabi andmine haldurile tasu maksmiseks ning mõista TsMS § 183 lg 2 alusel halduri kasuks välja tasu xxxxxxxxxxx eurot (+ käibemaks xxxxxxxxxxx €), mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ja jätta tagastamatu menetlusabina riigi kanda. Summa kanda pankrotihalduri taotlusel tema büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. Pankrotihaldur täiendavate vajalike kulude kinnitamist ei taotle. 10. Kohustustest vabastamine menetlus.
lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 23.09.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekule, mille päevakorras oli usaldusisiku kinnitamine, ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Ükski isik ei ole ka soovinud usaldusisiku ülesandeid enda peale võtta, mistõttu haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud.
lg-st 6 juhindudes jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtul ei ole praegu alust kahelda Merike Mändla suutlikkuses täita enda usaldusisiku ülesandeid. Samuti kohtul ei ole alust kahelda võlgniku usaldusväärsuses, võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku 5
sätestatud kohustusi (eelkõige kohustusi: tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida; mitte varjata oma tulusid ja vara ning oma sissetulekutest seaduses ettenähtud osa hoiustada ja üks kord aastas võlausaldajatele välja maksta), keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.