2-17-15140 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-15140 Tsiviilasi V Ta avaldus M väljakuulut

) § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline (

§ 31lg 3).

Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu (

§ 31lg 4).

Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on kohustusi summas 31 915,09 eurot. Sellest ülalpidamisest tuleneva kohustuse pärandaja surmaaja seisuga on summas 721,30 eurot (täitmisel kohtutäituril Andrei Krekil täiteasjas nr 066/2009/1669). Ülejäänud võlgniku kohustused on laenulepingutest nr 06-208403-EL ja 10-030039-VV tulenevad kohustused AS-i Swedbank ees. Kohus tuvastas, et seisuga 20.09.2019 ei ole kohtutäituri menetluses täiteasja nr 066/2009/1669. Kohtule teatatud andmetel täiteasi on arhiveeritud. Seega pankrotivaras jäänud vaid laenukohustused AS-i Swedbank ees. Vastavalt AS-i Swedbank pankrotihaldurile 13.12.2017 esitatud nõudeavaldusele: 1. 08.11.2006 sõlmisid võlausaldaja, võlgnik ja T Na laenulepingu nr 06-208403-EL. Laenulepingu kohaselt andis võlausaldaja laenusaajatele laenu summas 42 209 eurot, aastase intressimääraga 6 kuu Euribor + 1.1% aastas ja laenusumma tagastamise tähtajaks lepiti kokku 10.10.2036. Lepingu tagatiseks olid hüpoteegid korteriomanditel asukohaga x (reg.osa nr

1. x)ja x (reg.osa nr x). 2. 31.08.2007 sõlmisid võlausaldaja, võlgnik ja T Na laenulepingu lisa, millega muudeti maksepäeva iga kuu 25.kp ning laenu tagastamise lõpptähtajaks 25.10.2036. Laenu tagatised jäid samaks. 3. 16.11.2006 sõlmisid võlausaldaja, võlgnik ja T Na notariaalsed kokkulepped ja lepingud, millede tagajärjel olid hüpoteegiga korteriomandil asukohaga x, tagatud kõik Swedbank AS nõuded T Na ja/või M T vastu, mis tulenevad laenulepingust nr 06-208403-EL ja tulevikus sõlmitavatest laenulepingutest ja võlaõiguslikest lepingutest, nende võimalikest lisadest ja muudatustest. 4. 16.11.2006 sõlmisid võlausaldaja ja V R notariaalsed kokkulepped ja lepingud, millede tagajärjel olid tagatud hüpoteegi seadmisega korteriomandile asukohaga x, Narva, kõik võlausaldaja nõuded T Na ja/või M T vastu, mis tulenevad laenulepingust nr 06-208403-EL ja tulevikus sõlmitavatest laenulepingutest ja võlaõiguslikest lepingutest, nende võimalikest lisadest ja muudatustest. Tagatisvara omanikuks on V R . Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva seisuga (kohtu märkus 30.11.2017) on võlausaldaja laenulepingust nr 06-208403-EL ja selle lisast tulenev nõue võlgniku vastu 30 187,55 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 30 162,50 eurot, intressist summas 24,93 eurot ja viivisest summas 0,12 eurot. Kuna laenulepingust tulenevaid kohustusi täidab kaaslaenusaaja T Na, siis tulevikus laenulepingust tulenev kohustus ilmselt väheneb. 5. 22.04.2010 sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik laenulepingu nr 10-030039-VV, mille alusel andis võlausaldaja laenusaajale laenu summas 23 416,87 krooni, intressimääraga 26% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 25.03.2014. Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva seisuga on võlausaldaja nõue kokku 1006,24 eurot. Võlausaldaja nõuded on tagatud korteriomandile asukohaga xxx(registriosa nr
2. x)I jrk seatud hüpoteegiga ja korteriomandile asukohaga xx, Narva (registriosa nr
3. x)I jrk seatud hüpoteegiga. Kohtule ei esitatud täpseid andmeid laenude jäägist seisuga september 2019. Samas puudub alus kahelda, et mõlema laenu kohustused on praegu vähenenud, sest seda maksab kaaslaenusaaja T Na. 6/9 2-17-15140 Maa-ameti tehingute andmebaasist tulenevalt on Narva linnas korteri pindalaga 41-54,99 m2 keskmine ruutmeetri hind on 411,84 eurot. Kaaspärijate poolt päritud korteriomandi pindala on 52,4 m2, on korteriomandi turuväärtus ca 22 404 eurot. Kaaspärijatele kuulub ühiselt ½ mõttelist osa korteriomandist, siis järelikult on kostjate poolt omandatud pärandvara hulka kuuluva korteriomandi osa väärtus ca 11 202 eurot. Lisaks pärisid kostjad ka pensioniosakud, mille väärtus 09.11.2017 on 3320,84 eurot. Peale tulumaksu 20% tasumist jääb 2656,67 eurot. Seega on tõendatud, et kokku moodustab pärandvara väärtus ca 13 858,67 eurot. Pärandvara suuremaks kohustuseks on laenukohustus ca 30 000 eurot, mis on võetud korteriomandi soetamiseks, kus elab pärija D N. Kaaslaenajaks on T Na, seega laenu tagastamise kohustus jagub praegu kolme isiku vahel – M Ti pärijate ja T Na. Et T Nal on kaaslaenusaaja on tema osa solidaarvõlgnevusest pool ehk ca 15 000 eurot. T Na ja D N soovivad korteri säilitada ja on nõus võtta pangalaenu endale teenindama, kui V Ta loovutab oma korteriomandi osa D Nile tasuta. Ringkonnakohus oma 19.04.2018 määruses väljendanud seisukoha, et olukorras, kus pärandvara hulka kuulub laenulepingust tulenev nõue ja korteriomand, mille ostmiseks see võeti, ning muud olulised kohustused puuduvad ja pärandvaras olevaid kohustusi on nõus täitma kolmas isik, tuleb kohtul hinnata sellise lahenduse mõistlikkust pankroti väljakuulutamise kõrval. Vaidlust ei ole, et T Na maksab laenumaksed. Laenu tagastamise tähtajaks on lepingu järgi 25.10.2036. Võttes arvesse ringkonnakohtu seisukohta, tuleb kohus järeldusele, et ei ole antud juhul pankroti väljakuulutamine põhjendatud. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et pärandvara kohustused ületavad küll positiivset vara kuid mitte oluliselt. Pankrotiavalduse esitas üks kaaspärijatest, kes peab pärandvara maksejõuetuks. Teine kaaspärija ei ole sellega nõus. Leiab, et pärandvara ei ole maksejõuetu. Menetluses on tuvastatud, et võlgniku kohustused täidab ja on nõus ka edasi täitma kolmas isik. Seega tuleb kohus järeldusele, et ei ole võlgnik maksejõuetu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgniku kohustused täidab kolmas isik ning võlgniku kohustuste täitmiseks ei pea välja kuulutama pankrotti. Kohus arvestab ka seda, et

§ 31lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Samas

§ 31

lg 2 esimese lause järgi jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb

§ 15lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus.

AS Swedbank on teatanud, et võlausaldaja nõuded on tagatud kahele korteriomandile seatud hüpoteegiga, millest ühe korteriomandi väärtust on praegu 22 404 eurot. Kohus järeldab, et võlausaldaja nõue on hüpoteegiga tagatud ja puudub alus pankroti väljakuulutamiseks. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus pankrotiavalduse rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetluses on tuvastatud, et praeguseks ei ole pärandvara jagatud. Olukorras, kus üks pärijatest ei ole huvitatud korteriomandist ja soovib vabaneda sellega seotud kohustuste täitmisest, teine aga soovib saada korteri enda omandisse ja kanda sellega seotud kohustused, oleks kohtu arvates menetlusosaliste eesmärgid saavutatavad pärandvara jagamise lepingu sõlmimisega. Kohus oli 23.08.2019 määruses selgitanud menetlusosalistele, et perekonnaseaduse (PKS) §-s 187 ja § 188 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 7– 11 loetletud alaealiste nimel tehingute tegemiseks peab eestkostjal olema kohtu nõusolek. Lähtuvalt PKS § 131 lg-st 1 samadeks tehinguteks peab ka vanematel olema kohtu nõusolek. 7/9 2-17-15140 Ajutise halduri tasu ja muud menetluskulud

§ 23

lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 4 teise lause kohaselt, riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele.

§ 23

lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 11 tundi ja nimetas tunnitasu määraks 85 eurot. Kokku on ajutise halduri tasuks 935 eurot. Tasu taotleb ajutine haldur mõista välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 20% 187 eurot. Avaldaja ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulutuste osas. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud. Ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 11 töötunni eest 935 eurot. Ajutise halduri tasu summas koos käibemaksuga 1122 eurot tuleb ajutine halduri taotlusel välja mõista OÜ Advokaadibüroo Lextal arveldusarvele (xxx AS Swedbank). Vastavalt

§ 23

lg 4, jätab kohus ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda seadusega ettenähtud ulatuses - summas 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot). Ülejäänud 645,60 eurot tuleb jätta avaldaja kanda vastavalt TsMS § 172 lg 7. Vastavalt TsMS § 172 lg 7 teise lause järgi, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. 8/9 2-17-15140 Pankrotimenetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ning kohus jättis avalduse rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik esitas menetluskulude nimekirja. Puudutatud isiku menetluskulud on lepingulise esindaja kulud summas 450 eurot (lisandub käibemaks 90 eurot) ja riigilõiv määruskaebuselt summas 50 eurot. Kohus selgitab puudutatud isikule, et määruskaebuse rahuldamisega on tal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. Kohus ei pea põhjendatuks jätta riigilõivu avaldaja kanda. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud: määruskaebuse esitamine 2 tundi, kohtuistung 1,5 tundi ja 10.09.2019 seisukoha koostamine 1 tund põhjendatud osaliselt. Kohtuistungi kestus vastavalt istungi protokollile oli 1 tund. Ülejäänud osas on puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulud, arvestades nimetatud dokumentide mahukust ja sisu, on põhjendatud. Kohus leiab, et puudutatud isiku esindaja töötunnihind vastab keskmisele töötunnihinnale. Arvestades eelnevat tuleb avaldajal hüvitada puudutatud isikule 400 eurot, millele lisandub käibemaks 80 eurot. Avaldajale oli menetluses 31.05.2018 antud riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Viru Maakohus 13.09.2019 määrusega rahuldas esindaja taotluse ja määras vandeadvokaadile Valeriy Gimaevile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 242,40 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 190 lg 7 alusel on põhjendatud jätta avaldaja riigi õigusabi kulud riigi kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 9/9