Obsah (5)

§ 121§ 39§ 43§ 49§ 47

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1895 Määruse tegemise aeg 20. detsember 2019 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võima

§ 121lg 4, § 204 lg 1, § 49 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrus Liivandi (kaebaja) esitas
2. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada Tartu Vangla tegevuse, mis seisnes graafikuvälisel ajal advokaadile helistamise mittevõimaldamises, õigusvastaseks ja kohustada vanglat võimaldada kaebajal helistada advokaadile graafikuvälisel ajal. Samuti palub kaebaja tühistada vangla
3. oktoobri
4. a vaideotsus ning tunnistada vangla
5. septembri
6. a vastus õigusvastaseks. Kaebaja on seisukohal, et vangla piiras alusetult ja põhjendamatult advokaadile helistamist
7. augustil
8. Ühtlasi palub kaebaja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada vanglat võimaldama helistada graafikuvälisel ajal (keelata vangla vastupidine tegevus), samuti kohustada vanglat rakendama tulevikus taotluste lahendamisel selgitamiskohustust.
9. Tartu Halduskohus
10. oktoobri
11. a määrusega vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (määruse p 2) ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (määruse p 3). Kaebuses esitatud nõuete osas kohus seisukohta ei võtnud. 3-19-1895
12. Tartu Halduskohus tagastas
13. novembri
14. a määrusega kaebuse osaliselt, s.o üldises vangla kohustamise nõudes võimaldada helistada advokaadile graafikuvälisel ajal (määruse p 1), jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata ( määruse p 2) ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks (määruse p 3). Tartu Halduskohtu määruse p 2 jõustus Tartu Ringkonnakohtu
15. detsembri
16. a määrusega.
17. A. Liivandi esitas
18. detsembril 2019 Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
19. detsembri
20. a määruse ja Tartu Halduskohtu
21. oktoobri
22. a määruse tühistamiseks. Kaebaja taotleb saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmiseks koos alternatiivse hüvitamisnõudega 1000 eurot ulatuses. KOHTU SEISUKOHT
23. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 6. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ja § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. novembri
2. a määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kohus kohustas kaebuselt tasuma riigilõivu 15 eurot, andes kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest. Tartu Halduskohtu määrus jõustus
3. detsembril 2019 Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtpäev oli seega
4. detsember
5. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuselt riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente kohtule edastanud ega ka tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p-i 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi Riigikohtule esitatud
2. detsembri
3. a määruskaebuse sisaldab ka kaebuse muutmise taotlust. Halduskohus selgitab, et Riigikohus saab määruskaebuse menetluses lahendada üksnes määruskaebuse muutmise taotlust, kuid mitte kaebuse põhinõudele täiendava või alternatiivse nõude lisamise küsimust. Sellise taotluse lahendamise õigus on praegusel juhul halduskohtul, kelle ettevalmistavas menetluses on vangla kohustamisnõue ja vaideotsuse tühistamise nõue, millelt kaebajal tuli tasuda ka riigilõiv. Kuivõrd Riigikohus ei ole kaebaja määruskaebuse osas menetlusse võtmise küsimust lahendanud ja suure tõenäosusega teeb Riigikohus vastava otsuse
4. aasta alguses, peab halduskohus otstarbekaks lahendada kaebaja taotlus kaebusele alternatiivse nõude lisamise kohta käesolevas määruses. 9.

§ 49

lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. 2 3-19-1895

1. Kaebaja soovib Riigikohtule määruskaebusega koos esitatud täiendavas nõudes täiendada kaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Taotlusele lisatud kohtueelse menetluse dokumendist võib järeldada, et kaebaja hinnangul Tartu Vangla alavääristas teda, kui ei võimaldanud tal
2. augustil 2019 taotluse alusel graafikuvälisel ajal helistada advokaadile ja vanaemale. Kaebaja ise ei ole kohtule esitatud taotluses täiendavalt põhjendanud seda, milles talle väidetavalt tekitatud mittevaraline kahju seisneb. Kohus ei pea antud juhul ka vajalikuks seda kaebajalt küsida, kuna leiab, et taotlus lisada kaebusele hüvitamisnõue ei ole praegusel juhul otstarbekas, kuivõrd kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse põhinõude ning täiendava nõude lisamine pikendab oluliselt asja lahendamise menetlusaega. Kaebajal on võimalus esitada eraldiseisev kaebus hüvitamisnõudes. Kohus märgib täiendavalt, et hüvitamiskaebuse esitamisel tuleb kaebajal kahju hüvitamise nõuet põhjendada ning järgida kaebetähtaega. Vangla tegi otsuse kahju hüvitamise nõude kohta
3. detsembril 2019 ning väljatrükk kannab kuupäeva
4. detsember
5. Lähtuvalt

§ 47

lg-st 2 tuleb kaebajal soovi korral esitada nõuetekohane hüvitamiskaebus 30 päeva jooksul eelnimetatud kohtueelse menetlust lõpetava otsuse kättesaamisest. Samuti tuleb kaebuselt tasuda riigilõiv, mis taotluses märgitud hüvitise suurust arvestades oleks 30 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg lg 2). 11. Eelnevast tulenevalt keeldub kohus

§ 49lg 1 alusel kaebuse muutmise vastuvõtmisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3