Kriminaalasi 1-18-4650 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märtsil 2019 Tallinn Kriminaalasja number 1-18-4650 Kohtukoosseis Kohtun

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi Prokurör Natalja Lebed Süüdistatav Viktor Ivtšenko isikukood: 38411270333, elukoht xxxx, asukoht: xxxx, xxxx, emakeel xxxx, xxx, AS Xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati karistatud Harju Maakohtu 29.08.2016 otsusega

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 2 aastat 1 kuu.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse alguseks loeti 02.02.2016, mil isik peeti kahtlustatavana kinni. Karistus kantud 02.03.2018 Tõkend – vahistamine alates 03.04.2018 Kaitsja Leelo Viil Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Viktor Ivtšenko

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 03.04.2018.a.

Viktor Ivtšenko suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Tsiviilhagi: VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada tsiviilhagid ning välja mõista Viktor Ivtšenkolt kuriteoga tekitatud kahju järgnevalt: 23.03.2018 toimepandud kuriteo episoodis kannatanule A U’le tekitatud varaline kahju summas 540 eurot, mis kanda A U arveldusarvele nr xxxx; 25.03.2018 toimepandud kuriteo episoodis kannatanule K L’ile tekitatud varalise kahju summas 60 eurot, mis kanda K L arveldusarvele nr xxxx; 29.03.2018 toimepandud kuriteo episoodis kannatanule Xxxx OY-le tekitatud varalise kahus summas 1269 eurot, mis kanda Xxxx OY arveldusarvele nr xxxx; - kannatanule T P’ile varaline kahju summas 800 eurot, mis kanda T P arveldusarvele nr xxxx /I kd tl 166/; 31.03.2018 toimepandud kuriteo episoodis varaline kahju summas 270 eurot kannatanule A T T’le, mis kanda A T T arveldusarvele nr xxxx. Asitõendid: - - - 1 CD 23.03.2018 Tallinn, Suur-Sõjamäe 4 asuva Ülemiste kaubanduskeskuse turvakaamerate videosalvestustega jätta kriminaalasja materjalide juurde; 1 CD 24.03.2018 Tallinn, Tartu mnt 87 asuva Sikupilli kaubanduskeskuse turvakaamerate videosalvestustega jätta kriminaalasja materjalide juurde; 1 CD 25.03.2018 Tallinn, Tartu mnt 87 asuva Sikupilli kaubanduskeskuse turvakaamerate videosalvestustega jätta kriminaalasja materjalide juurde; 1 CD 29.03.2018 Tallinn, Ahtri 9 asuva Nautica kaubanduskeskuse turvakaamerate videosalvestustega jätta kriminaalasja materjalide juurde ; 1 CD 29.03.2018 Tallinn, Ahtri 9 asuva EuroPargi turvakaamerate videosalvestustega jätta kriminaalasja materjalide juurde ; 03.04.2018 kahtlustatavana kinnipidamisel Viktor Ivtšenko’lt äravõetud kivipuur ja helepruuni värvi kott „RB TRAVELLER“ on saadetud PPA asitõendite lattu aadressile Tallinn, Rahumäe tee 6 -hävitada; 06.04.2018 tunnistaja S T ülekuulamise käigus, tema poolt vabatahtlikult välja antud roosa värvi ZARA jakk, musta värvi naiste käekott, juuksehari, meigikott Michael Kors, puuder, 2 kulmugeeli Lumene, ripsmetušš Rimmel, ripsmekoolutaja, 3 pintslit, kulmupliiats ja kulmuhari, jumestustoode on saadetud PPA asitõendite lattu aadressile Tallinn, Rahumäe tee 6 –tagastada kannatanule; 06.04.2018 tunnistaja S T ülekuulamise käigus, tema poolt vabatahtlikult välja antud heledat 2 - värvi naiste käekott ja portfell Bugatti on saadetud PPA asitõendite lattu aadressile Tallinn, Rahumäe tee 6 –tagastada kannatanule; 1 CD 31.03.2018 Tallinn, Suur-Sõjamäe 4 asuva Ülemiste kaubanduskeskuse turvakaamerate videosalvestustega jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud: KrMS § 175; § 179 lg 1 p 1; § 180 alusel välja mõista Viktor Ivtšenkolt menetluskuluna: II astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 810 eurot ja määratud kaitsjatasu 1080 eurot. Menetluskulusid kokku 1890 eurot on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 157,50 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Viktor Ivtšenkole kohtuotsusest eraldi Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 02.04.2019. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viktor Ivtšenko’t süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 23.03.2018 kella 18.00-19.00 vahel parempoolse tagumise ukse aknaklaasi lõhkumise teel tungis A U’le kuuluvasse sõiduautosse xxxx registreerimisnumbriga xxxx, mis oli pargitud aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuva Ülemiste kaubanduskeskuse juures olevasse parklasse ning sõiduautost võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis A U’le kuuluvad järgmised asjad: - käekott, hetkeväärtusega 50 eurot, milles olid: - kuldkett, väärtusega 420 eurot, - aluspüksid, väärtusega 20 eurot, - verekaart (doonori kaart), ilma väärtuseta, - pulkdeodorant Rexona, ilma väärtuseta ehk asju kokku summas 490 eurot. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 24.03.2018 kella 19.00-19.30 vahel parempoolse esiukse aknaklaasi lõhkumise teel tungis C-G E F’le 3 kuuluvasse sõiduautosse xxxx registreerimisnumbriga xxxx, mis oli pargitud aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuva Sikupilli kaubanduskeskuse juures olevasse parklasse ning sõiduautost võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis K N’le kuuluvad järgmised asjad: - käekott, väärtusega 80 eurot, milles olid: - rahakott, väärtusega 50 eurot, - sularaha kokku summas 150 eurot, - 3 pangakaarti, ilma väärtuseta, - H&M kinkekaart, väärtusega 80 eurot, - Stockmann kinkekaart, väärtusega 50 eurot, - C-G E F nimele xxxx pass, ilma väärtuseta, - L S F nimele xxxx pass, ilma väärtuseta, - S M M F nimele xxxx pass, ilma väärtuseta, - K N nimele xxxx pass, ilma väärtuseta, - K N nimele juhiluba, ilma väärtuseta, - K N nimele Euroopa tervisekindlustuse kaart, ilma väärtuseta, - koduvõtmed, ilma väärtuseta, - võtmerõngas töökoha võtmega, ilma väärtuseta, - rahakott ilma väärtuseta, milles oli sularaha kokku summas 40 eurot, - matkadokumendid 5 päevaks reisiks Eestisse ja laevapiletid ilma väärtuseta, - hõbe kõrvarõngad, väärtusega 25 eurot, - raamat, kosmeetika ja muud segakaubad ilma väärtuseta ning - C G E F`ile kuuluvad päikeseprillid Oakley väärtusega 150 eurot ehk asju kokku summas 625 eurot. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 25.03.2018 kella 17.00-20.00 vahel parempoolse tagumise ukse aknaklaasi lõhkumise teel tungis K L’ile kuuluvasse sõiduautosse xxxx registreerimisnumbriga xxxx, mis oli pargitud aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuva Sikupilli kaubanduskeskuse juures olevasse parklasse ning sõiduautost võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis K L’ile kuuluvad järgmised asjad: - musta värvi väike üleõlakott, hetkeväärtusega 30 eurot, milles oli: - 0,5 l Bonaqua veepudel (poolik), ilma väärtuseta, - 0,75 l VitaMineral Water veepudel (poolik), ilma väärtuseta, - ühiskaart, mis on ilma väärtuseta, kuid ühiskaardil oli laaditud raha summas 10 eurot ehk asju kokku summas 40 eurot. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 29.03.2018 kella 18.36-20.00 vahel kõrvalistuja ukse aknaklaasi lõhkumise teel tungis firma Xxxx OY, mille omanik on T P, vastutavas kasutuses olevasse sõiduautosse xxxx registreerimisnumbriga xxxx, mis oli pargitud aadressil Ahtri tn 9, Tallinn asuva Nautica kaubanduskeskuse juures olevasse parklasse ning sõiduautost võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Xxxx OY’le kuuluvad järgmised asjad: - mobiiltelefon xxxx väärtusega 399 eurot, - xxxx mobiiltelefoni laadija väärtusega 20 eurot, - mobiiltelefon xxxx väärtusega 600 eurot ning - T P’ile kuuluva tahvelarvuti xxxx väärtusega 800 eurot ehk asju kokku summas 1819 eurot. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 31.03.2018 kella 11.00-14.00 vahel parempoolse tagumise ukse aknaklaasi lõhkumise teel tungis A T T’le 4 kuuluvasse sõiduautosse xxxx registreerimisnumbriga xxxx, mis oli pargitud aadressil SuurSõjamäe 4, Tallinn asuva Ülemiste kaubanduskeskuse juures olevasse parklasse ning sõiduautost võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis A K T’le kuuluvad järgmised asjad: - käekott Michael Kors väärtusega 160 eurot, mille sees olid: - meigikott Michael Kors väärtusega 60 eurot, - meigitooted (puuder, päikesepuuder, valgust peegeldav highlight toode, 2 ripsmetušši Maybelline, ripsmetušš Rimmel, jumestuskreem, 2 kulmupliiatsi, ripsmekoolutaja, - 2 kulmugeeli Luminen, 3 pintslit, peitepliiats) koguväärtusega 80 eurot, - mobiiltelefoni Iphone 6 laadija väärtusega 20 eurot, - kuiv šampoon väärtusega 5 eurot, - käsipeegel väärtusega 6 eurot, - bussi kuukaart väärtusega 30 eurot, - roosa värvi Zara jakk väärtusega 29,95 eurot, - halli värvi kõrgekaelaga pusa väärtusega 15 eurot, - halli värvi akupank väärtusega 20 eurot ehk asju kokku summas 425,95 eurot. Seega Viktor Ivtšenko pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II MENETLUS KOHTUS 04.03.2019 toimunud kohtuistungil otsustati muuta menetlusliiki ning otsustati, et asja arutatakse edasi lühimenetluse korras. Süüdistatav Viktor Ivtšenko tegi taotluse asja arutamiseks lühimenetluses, millega prokurör nõustus. Prokurör avaldas süüdistuse sisu ja andis ülevaate tõenditest. Viktor Ivtšenko ei tunnistanud ennast üheski episoodis süüdi ning taotles enda ülekuulamist kohtus. Kaitsja toetas kaitsealust ja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud ning tõendid osaliselt lubamatud. Kaitsja küsitles süüdistatavat seoses süüdistuses esitatud varguse episoodidega ning vastavalt ajalises järjestuses leidis süüdistatav, et ta ei mäleta, et oleks viibinud 23.03.2018 aadressil SuurSõjamäe 4 asuvas Ülemiste kaubanduskeskuse parklas. Ülemiste keskuses käib süüdistatav oma ütluste kohaselt ainult läätsesid ostmas ning kui ta seal viibib, ei käi ta parklas, kuna tal ei ole sõidukit. Keskusesse läheb ta tavalisalt bussiga nr 58 ning ütluste kohaselt siseneb ta kaubanduskeskusesse küljeuksest ja satub kaubanduskeskuse ees olevasse parklasse väga harva ainult juhul kui väljub esiuksest ja suundub paremale poole bussipeatuse suunas. Ütluste kohaselt süüdistatav seda vargust, sel kuupäeval (23.02.18) toime pannud ei ole ja ta ei tea kes oleks võinud seda teha. Kui kaitsja küsis kohtuvälise menetleja M V kohta, kes on menetluses olnud nii tunnistaja kui ka menetleja rollis teatas süüdistatav, et ta tunneb M Vt hästi, kuna tema oli see, kes viis läbi menetlust selles kriminaalmenetluses, pidas ta kahtlustatavana kinni ja võttis ära süüdistatavale kuuluvaid esemeid – koti koos seal sees olnud asjadega, pildistas seda ja koostas sellekohase akti. Ütluste kohaselt ei olnud süüdistataval selles kotis esemeid, mis ei oleks talle kuulunud või oleks seostanud teda kuidagi kuritegevusega või selle varguse episoodiga. Süüdistatava ütluste kohaselt on menetleja M V see inimene, kes on süüdistatavaga ka varasemalt tegelenud seoses teiste menetlustega. Süüdistav selgitab, et tema suhted M Vga ei ole head põhjusel, et M V on politseinik ja selle osakonnaga kus ta töötab on süüdistataval olnud varasemalt mitmeid probleeme. Probleemide all peab süüdistatav silmas seda, et teda on varasemalt süüdistatud vargustes, mida ta toime ei ole pannud sama osakonna poolt. 5 Kaitsja küsis süüdistatavalt episoodi kohata järgmisel päeval, teises asukohas, aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuva Sikupilli keskuse parklas. Süüdistatav selgitas, et see on kaubanduskeksus, kus ta tavaliselt käib koos oma ema või vanaemaga asju ostmas kuid päeva mis oli 24.03.2018 süüdistatav ei mäleta kuid rõhutab, et vargust ta kindlasti toime ei pannud kuna tal ei olnud vajadust vargusi toime panna. Sel hetkel käis ta tööl puutööstuses, pere toetas teda. Süüdistatav selgitas, et elas tol ajal koos oma vanaema ja vanaisaga aadressil xxxx. Tööle läks süüdistatav kohe järgmisel päeval peale vanglast vabanemist, märtsi keskpaigas umbes vormistati ta ametlikult tööle. Töö sisaldas puidust toodete ümbertöötlemist mida süüdistatav ise oma omal käel õppinud ning tööle võeti ta eelnevate kogemuste pinnalt. Ütluste kohaselt oli tööandja temaga rahul ja konflikte ei esinenud. Järgmise episoodi kohta Sikupilli kaubanduskeskuse parkalas 25.03 selgitab süüdistatav, et ei mäleta täpselt mis päeval ta vanaemaga seal keskuses käis, ühel päeval käis aga kas see võis olla 24 või 25 märts, seda täpsemalt ei mäleta. Küll aga mäletab süüdistatav, et ta ei käinud parklas kindlasti sest tuli bussiga ja liikus kaubanduskeskuse juurde tagant poolt, kust kaudu ei ole võimalik parklas viibida. Lisaks märkis süüdistatav, et kui käib poes siis parklasse ei lähe, kuna vajalik on käia ainult poes. 29.03.2018 Ahtri 9 asuva Nautica kaubanduskeskuses väidab süüdistatav, et ta ei ole seal ei käi kuna kunagi oli tal seal turvatöötajaga tüli ja kindlasti teda süüdistuses nimetatud kuupäeval seal kaubanduskeskuses ega seal parklas ei käinud kuna ta ei käi selles keskuses. Õlakoti kohta selgitas süüdistatav, et tal on 2 sarnast õlakotti, üks võeti talt M V poolt ära ja selle sees oli toit, mis oli mõeldud tööle kaasa võtmiseks. Ütluste kohaselt nähtub, nagu oleks süüdistatavalt võetud ära veel üks kott (dokumentide jaoks), milles oli tööandjalt laenatud üks kivipuuridest. Kivipuuride osas selgitab süüdistatav, et ta laenas tööandjalt 2 suurusega puuri kodus isiklikuks otstarbeks, ühe puuri võttis politsei ära ja teine on alles. Mingil põhjusel võttis politsei temalt ainult ühe puuri. Ütluste kohaselt politsei ei uurinud ega küsinud puuride kohta midagi, kuigi süüdistatav möönab, et ei mäleta detailselt kõike. 31.03.2018 aadressil Suur-Sõjamäe 4 asuva Ülemiste kaubanduskeskuse parklas toimunud episoodi kohta ei tea süüdistatav midagi. Ütluste kohaselt ei ole tema vargust seal toime pannud. Kaitsja viitab S T ütlustele ja palub lähemalt rääkida tunnistajast. Süüdistatava ütluste kohaselt tunneb ta S Tt vanglas viibimise ajast, nad kandsid karistust ühes osakonnas. Küsimusele, kas süüdistatav on Tle mingeid asju kunagi andnud või mingisuguseid tehinguid temaga teinud või midagi ostnud tema käest vastas süüdistatav eitavalt. Süüdistatav selgitas, et T on narkomaan, kes varastab ja tarvitab narkootikume. Väidetavalt on süüdistatav näinud Tt süstimas. Süüdistatav ise eitab igasuguste narkootiliste ainete tarbimist ning samuti eitab teisi sõltuvusprobleeme. Enda tervise osas selgitab oma tervise osas, et tal esineb osaline töövõimetus, tal on olnud selja ja käte trauma mistõttu täitis ta ka töö juures kergemaid tööülesandeid. Lisaks nimetab haigustena süüdistatav veel kroonilisi haigusi nagu diabeet ja astma. Tervise kohta vanglas selgitab süüdistatav ütluste andmise hetkeseisuga, et tal on stabiilne tervis, vanglasse minnes oli kehv. Vanglas olles süüdistatav töötab ja õpib, ei ole esinenud konflikte suhetes kaasvangide või ametnikega. Kokkuvõttes väidab süüdistatav, et ta ei ole mitte ühtegi kuritegu peale viimase karistuse kandmise lõppu toime pannud. Prokurör küsis süüdistatavalt menetluskulude ning tsiviilhagide tasumise kohta eelmise 2016 a tehtud kohtuotsuse määratu kohta ning süüdisttaav selgitas et ta on osaliselt tasunud kuid hetkeseisuga on tal veel jäänud tasuda umbkaudu 4000 eurot. 6 Peale kohtuliku uurimise lõppu esitas prokurör kohtulike vaidluste käigus lühida analüüsi kogutud tõendite kohta igas episoodis. Kõikide episoodide osas, kuna vargused olid toime pandud erinevates parklates, on analüüsitud turvakaamerate videosalvestusi, mille kohta prokurör on viidanud, et esimesena vaatab neid tavaliselt turvameeskond ja seejärel juba politsei. Selgitades olukorda praktikast tulenevalt toob prokurör välja, et kui aastate jooksul üks konkreetne isik varastab sõidukitest just kesklinna piirkonnas ja enamasti parklatest, kus asuvad autod, mis kuuluvad välismaalastele ja kui seda sama isikut on korduvalt ka karistatud selle eest, et nad varastasid sõidukitest just kesklinna piirkonnas, siis on loomulik, et nii politseiametnikud kui ka turvaülemad, turvamehed tööalaselt kokku puutuvad konkreetse isikuga. Prokurör toob loogilise järelduse, et vaadates ja analüüsides videosalvestusi esitatakse neid ka prokurörile ja see kas tõend esitatakse kohtule või mitte otsustab prokuratuur mitte politseiametnik. Prokuröri seisukoha kohaselt kui videosalvestuse kvaliteet sobib selleks, et ära tunda konkreetne isik tema kehaehituse, kõnnaku, käitumise, riietuse järgi ja kui politseiametnikud, turvateenistuse ülem ja sealhulgas ka menetlust juhtiv prokurör on tööalaselt kokku puutunud konkreetse isikuga ja on aru saada, et need järeldused, mida tehakse menetluse käigus, nad on süüdistuse esitamise aluseks. Prokurör selgitab, et samad menetlejad puutuvad tihtilugu kokku samade kahtlustatavatega ning peab kõikide episoodide kohta koosatatud videode vaatlusprotokolle, turvateenistuse ülema ja kriminaalpolitseiniku poolt antud ütlusi usaldusväärseks. Samuti selgitab prokurör, et videosalvestustelt on just eelpool nimetatud tunnuste alusel võimalik ära tunda süüdistavana kahtlustatav isik. 23.03.2018.a fikseeritud protokollis on vaadeldud videosalvestust, kust on näha isik, kelle riietus on sama, mis oli Ivtšenkol kinnipidamisel. Isik seisab auto kõrval, lööb kõrvalistuja poolset tagumise ukseklaasi, paneb parema käe taskusse ning sirutab parema käe aknast sisse. See on kõik fikseeritud videosalvestusel. Ja selles osas on ka üle kuulatud tunnistaja M V. 24.03.2018.a Tartu mnt 87 toimunud kuriteoepisoodi tõendab tunnistaja E L. Tunnistaja viibis parklasse pargitud sõiduautos oodates oma poodi läinud abikaasat. Tunnistaja märkas Ivtšenkot, kelle ta tundis äratundmiseks esitamisel ära fototabeli järgi. Tunnistaja sõnade kohaselt süüdistatav seisis, käis autode kõrval, siis läks tagasi. Tunnistaja nägi Ivtšenko nägu. Tunnistaja kinnitas, et mees vaatas kaubanduskeskuse poole ja jälgis inimesi. Ütluste kohaselt tunnistaja nägi liigutust, nagu lööks midagi. See toimus musta värvi auto kõrval. Samuti nägi tunnistaja, et süüdistatav võttis midagi, hoidis jope all ühte kätt ja kadus kiiresti. Videosalvestis oli suurendatult vaadeldud ja pildid on ka suurendatud formaadis. Videosalvestisel on näha, et süüdistataval oli kapuuts peas, ta liikus sõidukite vahel, kummardab sõiduki tagant. Sealt väljudes oli tal käes heledam kott. Tunnistaja M V tundis süüdistatava ära kehaehituse, kõnnaku, käitumise, riietuse järgi videolindilt. M V selgitas, et tal on hea visuaalne mälu ja ta on tegelenud pikalt politseiametnikuna varguste uurimisega. M V kinnitas, et sõidukitest varguste toimepanemise avastamisega tegeles ta ka 2-3 aastat tagasi, kui sarnaste kuritegude toimepanemise eest Ivtšenko oli ka kinni peetud, kohtu alla antud ja sai karistuseks 2 aastat ja 1 kuu vangistust. See oli 2016. a. 25.03.2018.a toimunud episoodi kohta märkis prokurör, et selle kohta on esitatud kvaliteetne videosalvestus, kus on fikseeritud, kuidas Ivtšenko liigub sõidukite poole, vaatab sõidukit ja samal ajal vaatab kaamera poole, kummardab sõiduautode juures ja liigub eemale. Kui ta liigub juba autodest eemale, siis see kott, mis on tema käes, on juba suurem, kui enne, kui ta tuli esialgu autode juurde. 29.03.2018.a Ahtri 9 aadressil asuvas autoparklas toimunud episoodi kohta on üle kuulatud tunnistajana turvaülem K V, kes on tööalaselt viimase 6 aasta jooksul kokku puutunud Ivtšenkoga. Prokurör selgitab, et Tallinna kesklinna piirkonna reisisadama läheduses asuvates parklates, kus pidevalt pannakse toime vargusi sõidukitest, tegutsevad peamiselt konkreetsed inimesed, kes 7 lähevad vangi, siis vabanevad, siis uuesti lähevad sinna. Seepärast turvamehed ja politseiametnikud neid väga hästi tunnevad. K Vi ütlustest nähtub, et Ivtšenko purustab käega ukseklaasi, lööb ukseklaasi keskossa, tõstab parema käe, lööb veel, kummardab, võtab mingi eseme, jälgib ümbrust, üritab mitte sattuda kaamera vaatevälja. Kui oli kohale kutsutud politseipatrull, jõudis kohale abipolitseinik S, kes kohe vahetult suhtles kannatanuga, kes nägi kuidas oli lõhutud mikrobussi kõrvalistuja ukseklaas. Sama abipolitseinik suhtles ka turvaülem Viga ja rääkis kannatanuga, kes edastas talle andmed auto sissetungimisest ja asjadest, mis olid kadunud. Tunnistaja S ka tundis ära videosalvestiselt, mida ta vaatas koos turvaülemaga Ivtšenko. Prokurör rõhutab, et kõik videosalvestused olid vaadeldud suurendatud formaadis, sellepärast oli väga selgelt näha, kuidas ja mis kellaajal Ivtšenko viibis xxxx kõrval, eemaldub autost, siis jälle läheb tagasi. Prokurör viitab, et kahjuks on tõepoolest salvestiselt väga halvasti nähtav, mida ta täpselt teeb seal auto kõrval, aga vähemasti nähtub, et süüdistatav kiire sammuga läheb ära Ahtri tn poole ja tema käes on suur kilekott. Prokurör toob välja asjaolu, et nägu oli süüdistataval varjatud, kui ta kõndi auto juurest ära, nägi varjas salli taolise ese kuid samal ajal oli näha, et süüdistatav vaatab kaamera poole. 31.03.2018.a Suur-Sõjamäe 4 parklas toimunud episoodi kohta tõi prokurör välja asjaolu, et selle kohta on samuti olemas videosalvestus, kus on fikseeritud süüdistatava tegevus enne ja pärast vargust. Kannatanu varastatud asjadest olid roosa jakk, must kott, meigikott. Politseil õnnestus tuvastada isik, kelle käest olid need esemed ära võetud selle isiku nõusolekul. Selleks isikuks osutus tunnistaja T. Tuvastati, et roosa jakk, must kott, meigikott olid varastatud kannatanu A K T autost. Ta oli koos oma abikaasaga selles autos ja autos olid nii abikaasale kuuluvad asjad kui ka A K T kuuluvad asjad, mis tagastati talle. Prokurör selgitas, et tunnistaja T on isikuks, kes on varem karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Ülekuulamisel T väitis, et need asjad, mis märtsi lõpus Ivtšenko talle tõi, võisid olla varastatud. Samuti nähtub ütlustest, et see ei olnud esimene kord, kui Ivtsenko käis tema juures ja pakkus erinevaid asju. T andis veel teisi asju välja, kuid need ei olnud mitte ühegi selle asja raames kontrollitud vargustega sõidukitest, mille kohta olid esitatud süüdistused Ivtšenkole. Prokurör selgitab, et politsei ei ole tuvastanud nende asjade omanikke ja need on praegu Rahumäe tee 6 prefektuuri hoidlas. Prokuröri hinnangu kohaselt videosalvestusest parklast 31.03.2018 nähtub, et peale Ivtšenko ei viibinud parklas teisi isikuid, et oleks alus esitada sõidukist varguse toimepanemine grupis. 03.04.2018.a Ivtšenko kinnipidamisel kell 15.00 aadressil xxxx oli tal kaasas oli kivipuur, seljas samad riided, mis olid videosalvestustel, kui ta kõndis parklas autode vahel ja õlakott. Prokuröri selgitab, et riided ja õlakott olid visuaalselt sarnased asjadega, mis olid süüdistataval seljas nähtuvalt fikseeritud videosalvestusel 29.03.2018.a. Prokurör tõi välja, et Ivtšenko andis 2 korda lühidalt selgitusi, 23.03.18 kohta, kus Ivtšenko rääkis, et ta ei mäleta, kus ta oli ja 29.03.2018 osas. Ülejäänud episoodide osas keeldus süüdistatav ütluste andmisest. Prokurör viitab sellele kui vastuolule, et kui kaitsja küsis süüdistatavalt, kas temalt midagi küsiti kuriteo toimepanemiste kohta siis süüdistatav ütles, et ei küsitud. Prokurör leiab, et kõik kogutud ja esitatud tõendid kohtule on piisavad selleks, et tunnistada Ivtšenko süüdi

§ 199lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista talle karistus.

Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies mahus. Süü suuruse kohta leiab prokurör, et Ivtšenko süü ei ole suurem kui keskmine. Prokuröri seisukoht on, et süüdistatav jätkas kuritegude toimepanemist vahetult peale vabaduskaotusliku karistuse kandmist. Prokuröri hinnangul ei taga töökoha olemasolu antud juhul süüdistatava kuritegude mitte toimepanemist, arvestades siinjuures ka asjaolu, et süüdistataval on tasuda märkimisväärne hulk tsiviilhagisid ja menetluskulusid. Prokurör, arvestades varasemat karistatust, leiab, et karistus peab olema seotud vangistusega ja karistuse pikkus peab olema suurem, kui viimase otsuse alusel 8 määratud karistus, ehk suurem kui 2 aastat ja 1 kuu. Prokurör leiab, et karistuse suurus võiks olla 2 aastat ja 6 kuud, millest lühimenetluse raames tuleb maha arvestada 1/

1. Karistuse alguseks tuleks lugeda 03.04.
2. Süüdistatava kaitsja esitas omapoolse seisukoha ja kinnitas, et Ivtšenko ei ole nõus üheski süüdistusepisoodis sellega, et ta on toime pannud vargusi erinevatest sõidukitest parklatest. Kaitsja selgitas, et ütluste andmine on isiku õigus mitte kohustus ja praegusel juhul Ivtšenko käitumine on kindlasti arusaadav, kuivõrd tal kohtueelses menetluses ja ka ütlusi andes kohtuistungil tegelikult midagi väga konkreetselt nendes episoodides öelda ei olnudki võimalik. Kaitsja selgitab, et kui teda kohtueelses menetluses üle kuulati, siis ei olnud tal ühegi kuriteoepisoodi kohta praktiliselt mitte mingisugust informatsiooni. Kohtuistungil siiski soovis süüdistatav ütlusi anda, kuna ta on tutvunud toimiku materjalidega, prokuröri poolt koostatud süüdistusaktiga ja sellega seoses on tal informatsiooni nende kuritegude kohta, mis talle süüks arvatakse kindlasti märksa rohkem kui oli kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel. Kaitsja hinnangul peamised tõendid, millele prokurör on tuginenud, ei ole lubatavad. Nimelt on süüdistus sisuliselt kõigis episoodides koostatud suhteliselt sarnasel viisil, sarnastele tõenditele tuginedes. Nimelt on olemas mingisugused turvasalvestused erinevate kaubanduskeskuste parklatest, Ülemiste keskuse parklast, Sikupilli parklast, Nautica keskuse parklast ja nende videosalvestiste põhjal leitakse, et salvestistelt on äratuntav Viktor Ivtšenko ja sellega seoses on talle ka kuriteod süüks arvatavad. Kaitsja leiab, et tegemist ei ole lubatavate tõenditega. Nendele salvestisetele, asitõendi vaatlusprotokollidele on kõigis episoodides vahetult pärast asitõendi vaatlust tunnistajana üle kuulatud politseiametnik M V, kes sisuliselt kirjeldab asjaolusid ja arvestades seda, et M V ilmselt ei ole sündmuskohal ju Ivtšenkot jälginud, leiab kaitsja, et ta on oma teabe saanud videosalvestiste põhjal, tehes oma järeldusi. Muuhulgas annab M V tunnistajana ütlusi selle kohta, mida Ivtšenko temale teadaolevalt varasemalt on teinud, kuivõrd siis Ivtšenko väidetavalt on talle tuttav isik. Kaitsja, arvestades nii Ivtšenko ja M V varasemaid kokkupuuteid, kui ka neid turvasalvestisi, on M V kõigis episoodides kokku pannud sellise versiooni, millest nähtub Ivtšenko poolt varguste toimepanemine. Kaitsja rõhutab, et kohtupraktikas on tegelikult mitte esmakordselt tegemist olukorraga, kus toimikud saabuvad kohtusse sellisel viisil, et menetleja on teinud teatavaid menetlustoiminguid ja pärast seda või ka enne seda mõnikord on see sama menetleja üle kuulatud tunnistajana. Kaitsja viitas oma kolleegi D Š’ile, kes on korduvalt joobes juhtimise asju sellisel viisil edukalt vaidlustanud viidates, et ka käesoleval juhul kohaldub KrMS § 66 lg 2, mille kohaselt menetleja ei saa samaaegselt olla tunnistaja ja tõendiallikas. Kaitsja rõhutab, et M V on kõigis neis viies episoodis olnud peamine menetlust läbi viiv isik. M V on teinud mitte üksikuid menetlustoiminguid, vaid praktiliselt läbivalt seda menetlust sisuliselt teostanud. Pidanud kinni Ivtšenko, koostanud asitõendite vaatlusprotokollid, teinud ka muid asitõendi vaatlusi, võetusi ja kõike muud sellist, millele tegelikult Ivtšenko oma ütlustes viitas. Need tõendid on kõik toimikus olemas ja kaitsja selgitab, et ta ei hakka konkreetselt lehekülgede kaupa neid uuesti nimetama. Sisuliselt on M V kui menetleja allkiri enamustel tähtsatel menetlusdokumentidel. Samas siis on M V tõendiallikana kirjeldanud seda, kuidas Ivtšenko temale teadaolevalt kuritegusid toime pani. Kaitsja hinnangul kuna see tunnistajana ülekuulamine on kõigis episoodides aset leidnud, ei saa lugeda ka asitõendite vaatlusprotokolle seaduslikeks ja lubatavateks tõenditeks viidates Riigikohtu seisukohale selles osas millistel asjaoludel on lubatud menetleja üle kuulata. Kaitsja märgib, et menetleja kuulatakse üle enamasti kohtuistungil, kui tekivad küsimused menetluse käigu kohta selliste asjaoludega seonduvalt, mis otseselt ei puuduta siis konkreetset menetlust, mida isik läbi viib asjaolude osas, mis on näiteks enne või hiljem aset leidnud. Kaitsja leiab, et praegu on tegemist vahetult samaaegselt aset leidnud sündmustega ja sisuliselt samade asjaoludega, mis nähtuvad nii tunnistajate ütlustest kui ka asitõendi vaatlusprotokollidest ja seetõttu ei tohiks kohus selliseid tõendeid kindlasti lühimenetluses isiku süüditunnistamisel arvestada. 9 Kaitsja seadis kahtluse alla videosalvestuste kvaliteedi. Salvestistelt tehtud fotode põhjal on kaitsja kõigis episoodides jõudnud järeldusele, et neist Ivtšenko isikusamasus ühelgi juhul tuvastatav ei ole. Kaitsa viitab, et tegemist on äärmiselt kehva kvaliteediga salvestustega, kaamerad on olnud väga kaugelt põhjendades, et Ivtšenko on nagu üks väike udukogu, sageli ei ole üleüldse aru saada, kas tegemist meesterahvaga, kui vana see meesterahvas on, on ta pikk, lühike, blond, brünett, laps, pensionär. Kaitsja hinnangul mingisuguseid järeldusi selle kohta, kas tegemist on süüdistatavaga ja kas süüdistatav midagi autodest varastab, kindlasti teha ei ole võimalik. Samas kaitsja möönab, et paaris episoodis on lisaks videosalvestistele ka veel muid tõendeid viidates turvatöötajatele Nautica keskuss ja Sikupilli parklas viibinud tunnistajale, kes süüdistatava ära tundis. Kaitsja toob välja, et 24.03.2018 episoodis tunnistaja E L ütluste kogumisel pole menetlusnorme rikutud, samas seab ütlused kahtluse alla selles osas, et tunnistaja ei ole andnud konkreetseid ütlusi selle kohta, et nägi kuidas Ivtšenko varastas. Ta ütles, et Ivtsenko tegevus oli talle kahtlane ja ta tegi selliseid liigutusi, mis võivad põhimõtteliselt ka ühtida süüdistuses kirjeldatud viisil varguse toimepanemisega. Kuid siiski konkreetselt ei mingisugust luku lõhkumist, aknaklaasi lõhkumist, midagi taolist tunnistaja näinud ei ole ja samuti ei ole näinud konkreetselt eseme väljavõtmist autost. Ta nägi üksnes liigutusi, mis võisid olla sellisele tegevusele sarnased. Ja E nägi Ivtšenkot küllaltki kaugelt läbi auto aknaklaasi hämaral ajal. Nii et see kindlasti ei välista võimalust, et E võis eksida nii Ivtšenko isiku osas kui ka tegevuse osas. Ja igasugused eksimise võimalused, igasugused kahtlused, juhul kui nad on kõrvaldamata muude tõenditega, tuleb alati tõlgendada süüdistatava kasuks. Nautica keskuse Ahtri tn 9 toimunud episoodi kohta rõhutab kaitsja, et kõigepealt Ivtsenko kinnitas seda sama, mida ka tunnistaja K V. Nimelt, et Ivtšenkol on olnud tõesti probleeme, konflikte Nautica keskuse turvatöötajaga, sellepärast ta eelistab selles kaubanduskeskuses mitte käia. Millistel asjaoludel need konfliktid on tekkinud loomulikult käesolevas asjas ei ole oluline. Küll aga peab oluliseks pidada neid konflikte arvestades tunnistaja K Vi ütlusi ebausaldusväärseteks.Kaitsja leiab, et siin võib tegemist olla teataval määral ebaobjektiivse suhtumisega, ja K V olles turvatöötaja omab kokkupuuteid väga erinevati. Kaitsja leiab, et sellega seoses võib K V olla negatiivselt meelestatud. Kaitsja seab tunnistaja ütlused kahtluse alla kuna leiab, et tunnistaja võis need inimesed keda ta elu jooksul kohanud on segi ajanud olla. Kaitsja põhjendab oma seisukohta sellega, et nähtuvalt Ivtšenko karistusandmetest kandis viimane karistust vanglas ajal kui sama tunnistaja K V aga on märkinud, et Ivtšenkot teab ta seetõttu, et aastal 2015 oli temal tööalaselt Ivtšenkoga kokkupuude. Ta isegi mäletas väga täpselt seda kuupäeva, kuupäev oli K Vi sõnade kohaselt tema ülekuulamise protokollis märgitud 02.02.
3. Sellisel kuupäeval kindlasti Viktor Ivtšenkoga K Vil kuskil vabaduses mingisuguseid kokkupuuteid olla ei saanud, rääkimata konfliktidest, tööalastest kokkupuudetest, kuivõrd Viktor Ivtšenko viibis absoluutselt kindlalt sel ajal vanglas. See tähendab seda, et K V väga suure tõenäosusega mitte lihtsalt ajab segi kuupäeva, vaid ta võib väga kergesti ajada segi isikud. Kaitsja rõhutab, et Viktor Ivtšenko ei ole selles mõttes väga koloriitne isik, et ta peaks olema mingite eritunnuste või käitumisaktide järgi menetlejatele, turvatöötajatele jääma aastateks väga koloriitselt meelde. Kaitsja viitab, et süüdistatav on samasugune isik, kes on aegajalt toime pannud vargusi, on olnud vanglas nagu paljud teised temasugused, lisaks süüdistatava näojooned on ka suhteliselt tavapärased, mingeid suuri eritunnuseid tal ei ole. Sellega seoses seab kaitsja kahtluse alla need inimesed, kes väidavad, et tunnevad süüdistatava kindlasti kuskil salvestustel või kaubanduskeskustes parklas ära kuna nad võivad ka lihtsalt inimlikult eksida viidates tunnistaja K Vile. 10 31.03.2018 toimunud episoodi kohta on kaitsja hinnangul asitõendite vaatlusprotokollidele, salvestistele ja M V ütlustele lisaks olemas veel ühe tunnistaja ütlused ja esemete äravõtmised S T käest. S T on ilmselt ka kohtule teada isik, kuivõrd töötades kaua aega ühel ametikohal ja kaitsjale endale on paljud tunnistajad ja kahtlustatavad jäänud erinevatest menetlustest meelde. Kaitsja toob välja, et S T puhul on tõepoolest tegemist isikuga, kes ei ole kõige õiguskuulekama käitumisega. Tema käes olid siis tõepoolest esemed, mis osutusid hiljem olevad varastatuks. Kaitsjale jääb arusaamatuks, mis põhjusel peaks uskuma rohkem S Tt, kes ütleb, et esemed varastas Viktor Ivtšenko, kui nüüd siis Viktor Ivtšenkot, kes ütleb, et temal ei ole nende vargustega mitte mingisugust seost. Esemed konkreetselt olid S T käes ja on täiesti mõistetav, et T selleks, et ise süüst vabaneda tuleb välja mingisuguse põhjuse, kuidas need esemed tema kätte sattusid. Kaitsja hinnangul selleks, et olla usutav peab ta osutama ka konkreetsele vargale. Kaitsja leiab, et arvestades nüüd nii S T kui Viktor Ivtšenko tausta, võib öelda, et tegemist on suhteliselt võrdsel määral võimalike varastega. Kaitsja leiab, et Tt on alust rohkem kahtlustada kuivõrd asjad olid tema käes. S T ütlused selle kohta, et Viktor Ivtšenko asjad tema kätte tõi ei ole mitte mingite muude tõenditega kinnitust leidnud. Kaitsja hinnangul Ivtšenkolt ära võetud puur ei oma mingisugust tähtsust. Selle kohta on Ivtšenko antud oma ütlused, et millise puuriga on tegemist, kus ta selle sai. Kokkuvõttes eab kaitsja kahtluse alla kogutud tõendid ning tunnistajate ütlused. Kaitsja hinnangul piisavaid ümberlükkamatuid tõendeid, tõendi kogumit ja väga üksikuid tõendeid ei ole mistõttu tuleks Viktor Ivtšenko õigeks mõista ja sellest tulenevalt tsiviilhagid läbi vaatamata jätta. Kaitsja hinnangul tuleb menetluskulud jätta KrMS § 181 kohaselt riigi kanda. Alternatiivselt võimalikul karistuse küsimusel kui kohus ei nõustu kaitsja seisukohatdega juhib tähelepanu, et on vaja arvestada kindlasti süüdistatava isikuandmeid, tema perspektiive asuda paranemise teele. Kaitsja hinnangul Ivtšenko on käitumisega ka näidanud, et ta on paranemis teele asunud viidates kiirele töökoha leidmisele peale vangistust ja et süüdistatav ei ole narkomaan, ei ole sõltuvusprobleemides. Kaitsja hinnangul soodustegureid, mis võiksid vabaduses teda tõugata uute varguste toimepanemisele ei ole. Samuti rõhutab kaitsja, et süüdistus on esitatud II astme kuritegudes, tegemist ei ole mitte selliste vargustega, mida menetluskohtupraktikas loetakse sellisteks prioriteetseteks, eiti süüd raskendavate, suurendavatel asjaoludel toimepanduteks nimetades süüdistuses esitatud vargusi tavalisteks autodest vargustest. Kaitsja leiab, kui kohus kasvõi mõneski episoodis peaks Ivtšenko süüdi tunnistama, siis karistus ei peaks kindlasti olema sanktsiooni keskmine määr, nagu taotles prokurör kuna kaitsja selleks aluseid ei näe ja süü suurusele vastav karistus ei tohiks kaitsja hinnangul kindlasti olla suurem kui see vangistus, mille Ivtšenko on juba ära kandnud. Kaitsja rõhutab, et selleks ajaks, kui kohtuotsus jõustub on Ivtsenko juba peaaegu aasta viibinud kinnipidamiskohas. III Kohtu põhjendused
4. KURITEOKOOSSEIS, ÕIGUSVASTASUS JA SÜÜ 1.1 23.03.2018 a varguse episood aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn Objektiivne koosseis 29.04.2018 koostatud kannatanu A U ütlustest nähtuvad kuriteo tehiolud, nähtub varguse toimepanemise aeg, koht ja viis, samuti kannatanule tekitatud varalise kahju olemus ja suurus. 11 Ütlustest nähtub, et 23.03.2018 kella 18:00-19:00 vahel tungiti sõiduki tagumise ukse aknaklaasi lõhkumise teel tema sõidukisse xxxx reg nr xxxx mis oli pargitud Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuva Ülemiste kaubanduskeskuse parklasse. Sõidukist varastati temale kuuluvad musta värvi kunstnahast käekott väärtusega 50 eurot, milles olid kuldkett väärtusega 420 eurot, uued aluspüksid väärtusega 20 eurot, väärtusetu verekaart ja väärtusetu deodorant Rexona. Akna lõhkumisega tekitati varalist kahju 50 eurot kuna kannatanu sai aknaklaasi vahetatud omal jõul ja ostis klaasi lammutusest. Vargusega tekitatud kogukahju on seega 540 eurot. Kannatanu A U ütlustega on tõendamist leidnud, et 23.03.
5. a Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuva Ülemiste kaubanduskeskuse parklas toime pandud varguse objektiks olid eelpool nimetatud esemed ja tegemist oli süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub vaadeldud sündmuskoht aadressil SuurSõjamäe 4, Tallinn, Ülemiste keskuse parklas, kuhu on pargitud sõiduauto xxxx reg-nr xxxx, millel on lõhutud tagumine parempoolne aknaklaas. Protokollist nähtub sündmuskoha olustik, kuriteo toimepanemise koht ja viis mille õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu ütlusi ja turvakaamerate videosalvestustest, mis on suunaga parkla poole, fikseeritu. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuva Ülemiste keskuse turvakaamerate videosalvestused, kus on näha süüdistatava tegevus süüdistuses nimetatud ajal ja kohas. Kokku on vaadeldud Ülemiste keskuse 8 erineva turvakaamera salvestust, millest nähtub kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis. Kohus on tutvunud nii videosalvestuse vaatlusprotokollidega kui ka videosalvestistega ning kinnitab, et videosalvestuste vaatlusprotokollides olev informatsioon vastab tõele ja on kirjeldatud korrektselt. Videosalvestistest tulenevalt on näha, kuidas süüdistatav isik liigub Ülemiste kaubanduskeskusesse 23.03.2018 kella 18:06 ajal, süüdistatava isiku identifitseerimiseks vajalikud tundemärgid: meesterahvas, musta värvi jopes, peas halli värvi kapuuts, tumedate pükstega, vasakus käes roheline valgega kilekott millel kirje „Prisma“. Videosalvestistelt on tuvastatav mis teekonda süüdistatav kaubanduskeskuses jätkab, kella 18:39-st nähtub, et sama mees on väljunud kaubanduskeskuse ruumidest ning on sõidukite parkla vahetus läheduses, vaatab suunaga sõidukite poole ja liigub edasi-tagasi. Kohtul ei teki kahtlust, et tegemist on sama sikuga, kes kaubanduskeskuses ringi liikus, väliselt on sarnased riided, peas kapuuts ning kaasas Prisma kilekott. On tuvastatav, et süüdistatav isik käitub ärevalt ning jälgib enda ümber ümbrust, liikudes lõpuks sõidukite vahele, sõiduki xxxx reg nr xxxx juurde. Videosalvestiselt on näha, et kella 18:42 kuidas süüdistatav seisab eelpool nimetatud sõiduki xxxx kõrval ja parema käega lööb kõrvalistuja poolset tagumist ukseklaasi, peale mida aken puruneb. Süüdistatav isik paneb käe korraks paremal pool asuvasse taskusse ja seejärel sirutab parema käe sõiduauto purustatud aknast sisse, kummardab sõiduki poole, nagu sooviks ulatada endale midagi ja tõmbab sõidukist välja kotitaolise eseme, peale mida süüdistatav isik liigub kiirel sammul teiste tagapool asuvate sõidukite vahele ning väljub kaamera vaateväljast. Asitõendi vaatlusprotokolli on koostanud PPA uurija M V, kes samas vaatlusprotokollis tuvastab isiku kui Viktor Ivtšenko ik 38411270333 salvestiselt nähtuva meesterahva väliste tunnuste järgi - kõnnaku ja riietuse järgi kuna politseiametnikuna pidas M V kahtlustatavana kinni isiku 03.04.2018 (kuus päeva varem) mil isik kandis väga sarnaseid riideid. 30.04.2018 on politseiametnik M V tunnistajana üle kuulatud ja tema ütlustest nähtub, et tema täitis tööülesandeid, mille raames vaatles 23.03.2018, 24.03.2018, 25.03.2018, 29.03.2018 ja 31.03.2018 turvakaamerate videosalvestusi, millel on fikseeritud nendel kuupäevadel toime pandud vargused. Vaatlust tehes tundis tunnistaja ära salvestistel Viktor Ivtšenko ik 38411270333, kellega ta on tööalaselt varasemalt kokkupuutunud ning ütluste kohaselt identifitseeris ta süüdistatava soo – meesterahvas, väliste tunnuste - kehaehituse, kõnnaku, käitumise ja riietuse järgi. Tunnistaja on 12 politseinikuna Viktor Ivtšenko’ga kokku puutunud aastast 2008 ning omab oma ütluste kohaselt väga head visuaalset mälu. Tunnistaja kinnitas oma ütlustes, et ka kaks-kolm aastat tagasi kui ta Viktor Ivtšenko töökohustusi täites kinni pidas, olid toona seljas sama must jope ja samasugune õlakott, mis nüüd 03.04.2018 viidates ka kuriteo toimepannud isiku varasemale sarnasele käitumismustrile, mille kohaselt varastas sama isik samas kohas sarnaselt sõidukist. Kohtu hinnangul on M V tunnistajana ülekuulamine lubatav tõend ning siinkohal ei kohaldu kaitsja poolt viidatud KrMS § 66 lg 2, mille kohaselt kriminaalasjas ei või osaleda tunnistajana uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi. Käesoleval juhul ei tuvastanud kohus, et kriminaalasja menetlejaks oleks olnud tunnistaja M V. Küll aga tuvastas kohus, et asitõendi vaatlusprotokolli koostanud ametnikuks oli M V, kuna tema vaatles neid videosalvestusi, mille pinnalt sattus ta ka tunnistaja rolli. Kohus selgitab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus uurimisasutuse ametnikku on vajadus üle kuulata tunnistajana, kuna tunnistaja isikuliselt tundis vaatlust tehes ära süüdistatava isiku ja on selles kindel. Kohus leiab, et menetlusnorme ei ole käesoleval hetkel rikutud ning tunnistaja M V ütlustes ei ole põhjust kahelda. Kohtu hinnangul on M V ütlused usaldusväärsed. Prokuröri selgitus selle kohta, et kuna vargused olid toime pandud erinevates parklates, on analüüsitud turvakaamerate videosalvestusi, mille kohta prokurör on viidanud, et esimesena vaatab neid tavaliselt turvameeskond ja seejärel juba politsei. Kohus nõustub käesoleval hetkel prokuröri selgitustega mis tulenevad praktikast ning süstemaatiliste varaste meelejäämisest menetlejale. Tõepoolest, kui aastate jooksul üks konkreetne isik varastab sõidukitest just kesklinna piirkonnas ja enamasti parklatest, kus asuvad autod, mis kuuluvad välismaalastele ja kui seda sama isikut on korduvalt ka karistatud selle eest, et nad varastasid sõidukitest just kesklinna piirkonnas, siis on loomulik, et nii politseiametnikud kui ka turvaülemad, turvamehed tööalaselt kokku puutuvad konkreetse isikuga ning teatud põhjustel jäävad vargusi toimepannud isikud mällu. Kohus nõustub prokuröri loogilise järeldusega, et vaadates ja analüüsides videosalvestusi esitatakse neid ka prokurörile ja otsustus, kas tõend esitatakse kohtule või mitte otsustatakse prokuratuuri mitte politseiametniku poolt. Seega ei ole käesoleval hetkel kohtu hinnangul kaitsja väited vaatlusprotokolli ja tunnistaja ülekuulamise lubamatuse kohta asjakohased. Kahtlustatava Viktor Ivtšenko eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et ta ei tunnista ennast kuriteo toimepanemises süüdi. Kohtuistungil jäi süüdistatav oma seisukoha juurde ning selgitas, et Ülemiste keskuses käib ta ainult läätsesid ostmas ning kui ta seal viibib, ei käi ta parklas, kuna tal ei ole sõidukit. Kohus tutvus kõigi tõenditega ning tulenevalt turvavideo salvestistest, kus on süüdistatava isik tuvastatud on sunnitud märkima, et süüdistatava ütlused on vastuolulised. Süüdistatav viibis parklas, liikus autode vahel ning samuti nähtub, et ta purustab võõra sõiduki klaasi ja võtab temale võõrad vallasasjad, peale mida lahkub kaamera vaateväljast. Kohtule ei jäta see väga palju tõlgendamisruumi, kuna kohus veendus ise salvestisi vaadates, et tegemist on ühe isikuga, keda on tuvastatud kui süüdistatava isikut. Seega on kohus sunnitud lugema süüdistatava ütlused selle episoodi osas ebausaldusväärseks. Arvestades asjaolu, et süüdistatav püüdis võõrast sõidukist akna lõhkumise teel võtta tema jaoks võõraid vallaasaju ,on kohus veendunud, et süüdistatav pidi seda tegema ebaseadusliku omastamise eesmärgiga. Eelpool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleva episoodi objektiivsed asjaolud on täidetud. Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Viktor Ivtšenko pani 23.03.
6. a ajavahemikul kell 18:00-19:00 toimunud varguse episoodi toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Viktor Ivtšenko, nähtuvalt videosalvestustest jälgis sõiduki, millest ta soovis varastada, ümbrust ning kohtu hinnangul pidi süüdistatav sel hetkel mõistma, mida ta soovib toime panna. Arvestades, et süüdistataval oli kaasas toimepanemise vahend 13 (on videosalvestiselt näha, et ta paneb midagi taskusse ja kuna käega ta sõiduki klaasi niisama lihtsalt katki ei lööks teeb kohus järelduse, et tegemist on vahendiga, mis oli kaasas selleks, et sõiduki klaasi purustada), millega sõiduki klaasi lõhkuda on kohus seisukohal, et süüdistatav pidi teadma, et kui ta lööb katki võõra sõiduki klaasi, võtab sealt võõrad esemed ja lahkub sündmuskohalt on tegemist varguse koosseisulise teoga. Seega leiab kohus, et Viktor Ivtšenko pani talle etteheidetava teo toime kavatsetult. 1.2 24.03.2018 varguse episood aadressil Tartu mnt 87, Tallinn Objektiivne koosseis 24.03.2018 koostatud kannatanu C-G E F’i ütlustest nähtuvad kuriteo tehiolud, nähtub varguse toimepanemise aeg, koht ja viis, samuti kannatanule tekitatud varalise kahju olemus ja suurus. Ütlustest nähtub, et 24.03.2018 kella 19:00-19:30 vahel tungiti sõiduki parempoolse esiukse aknaklaasi lõhkumise teel tema sõidukisse xxxx registreerimisnumbriga xxxx, mis oli pargitud aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuva Sikupilli kaubanduskeskuse juures olevasse parklasse. Sõidukist varastati K N’le kuuluvad esemed ja C-G E F’ile kuuluvad esemed koguväärtusega 625 eurot, mille täpsed nimetused ja maksumused on loetletud süüdistuses. Kannatanu C-G E F’i ütlustega on tõendamist leidnud, et 24.03.

1. a Tartu mnt 87, Tallinn asuva Sikupilli kaubanduskeskuse parklas toime pandud varguse objektiks olid süüdistuses nimetatud esemed ja tegemist oli süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega kuna need olid kannatanu valduses. Kannatanu ütlusi kinnitab 24.03.18 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Vaatlusprotokollis on vaadeldud sündmuskohta aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuva Sikupilli kaubanduskeskuse parklas, kuhu on pargitud sõiduauto xxxx registreerimisnumbriga xxxx, millel on lõhutud parempoolse esiukse aknaklaas. Protokollist nähtub sündmuskoha olustik, kuriteo toimepanemise koht ja viis, mille õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu CG E F’i ja tunnistaja L E ütlusi ja turvakaamerate videosalvestustes, mis on suunaga parkla poole, fikseeritut. Tunnistaja L E on 25.04.18 andnud ütlusi selle kohta, et 24.03.18 kella 19:00 paiku tuli ta koos oma abikaasaga Sikupilli kaubanduskeskusesse ja jäi sõidukisse meest ootama, kuna laps magas autos. Ütluste kohaselt märkas tunnistaja enda auto vahetus läheduses kahtlase käitumisega meesterahvast (umbes 1,5 kuni 22 m kaugusel temast), kes seisis ja käis kummaliselt ühe sõiduki juures, mis oli pargitud tunnistaja autost vasakule poole. Tunnistaja kirjelduse järgi see mees jälgis liikuvaid inimesi, kui keegi oli lähedal siis ta lihtsalt seisis ühe koha peal ja kui kedagi silmapiiril ei olnud siis ta läks vaatama nende auto kõrval olevat sõidukit. Tunnistaja nägi selle mehe nägu ning kirjeldas süüdistatavat kui umbes 30 aastast meesterahvast, kõhna kehaehitusega, umbes 180 cm pikk, pikliku ninaga. Riietusest kirjeldab tunnistaja musta värvi nahataolisest materjalist jopet, peas heledat värvi pusa kapuuts ning jalas tumedad püksid. Tunnistaja väitis oma ütlustes, et tunneks nähtud mehe kindlasti fotodelt ära. Seejärel tunnistaja nägi, kuidas süüdistatav seisis musta värvi sõiduki juures, mida süüdistatav seal olles jälgis ja tegi käega liigutust nagu ta võtaks midagi autost. Tunnistaja ei näinud täpselt mida ta autost võttis või kumma käega süüdistatav seda tegi kuid peale millegi võtmist ütluste järgi kiirustas kahtlane meesterahvas kesklinna suunas. Tunnistaja nägi kuidas süüdistatav hoiab oma ühte kätt jope all, nagu ta oleks sinna midagi pannud ja ütluste kohaselt süüdistatav isik kadus väga kiiresti vaateväljast. Tunnistaja ütluste kohaselt sai tunnistaja koheselt aru, et see kahtlane meesterahvas võttis idagi sellest musta värvi sõidukist, mis seisis tunnistaja autost vasakul pool ja autode vahel oli veel 2 sõidukit. Tunnistaja väljus seejärel oma autost, läks musta värvi auto juurde ja nägi, et see sõiduki klaas, kus kahtlane meesterahvas seisis ja midagi võttis on purustatud. Alles siis tunnistaja nägi, et tegemist on xxxx numbrimärkidega xxxx. Seejärel 14 tunnistaja rääkis oma abikaasaga, kes tuli kaubanduskeskusest välja ning teatasid kaubanduskeskuse infolauda juhtunust. Tunnistajale L E’le koostati äratundmiseks esitamine 25.04.2018 kus ta viitas süüdistatavale isikule Viktor Ivtšenko’le kui teo toimepanijale. Tunnistajale esitati kolm erinevat kuid sarnase välimusega fotot, millest ta tundis ära ühe isiku näojoonte järgi ning selleks isikuks osutas süüdistatav isik Viktor Ivtšenko. Kohus on seisukohal, et tunnistaja L E ütlused on usaldusväärsed ning eluliselt usutavad. Ütlustest nähtub selgelt kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis. Äratundmiseks esitamine kinnitab, et süüdistus on esitatud teo toimepanijale Viktor Ivtšenko’le ning ka selles ei ole kohtul põhjust kahelda kuna tunnistaja selgitas oma ütlustes, et nägi süüdistatavat isikut sündmuskohal üsna lähedalt ning tunneks ta fotodelt kindlasti ära. Kaitsja toob välja, et tunnistaja E L ütluste kogumisel pole menetlusnorme rikutud, samas seab ütlused kahtluse alla selles osas, et tunnistaja ei ole andnud konkreetseid ütlusi selle kohta, et nägi kuidas Ivtšenko varastas vaid selgitas kahtlast tegevust sõiduki ümber mis võivad põhimõtteliselt ka ühtida süüdistuses kirjeldatud viisil varguse toimepanemisega. Kohus selgitab, et käesoleval juhul tõlgendab kohus tunnistaja ütlusi usaldusväärseks ning alust arvata, et tunnistaja ei pruukinud näha detailselt kuidas süüdistatav akna lõhkus ja võõrast sõidukist varguse toime pani. Kohtu hinnangul, tajudes vahetult nähtut, sai tunnistaja aru, et süüdistatav isik ei pruugi käituda õiguspäraselt, milles tunnistaja veendus, kui süüdistatav oli sündmuskohalt lahkunud ning tunnistaja nägi lõhutud akent ja suhtles sõiduki tegeliku valdajaga. Kaitsja viide tunnistaja eksimuse kohta on kohtu hinnangul käesoleval hetkel asjakohatu kuivõrd ka teised kogutud tõendid viitavad just süüdistatava isikule teo toimepanemisel ning tunnistaja L E on täiesti erapooletu isik, kes nägi vahetult pealt sündmuse toimumist ning äratundmiseks esitamisel tundis ära just süüdistatava Viktor Ivtšenko. Lisaks peab kohus vajalikuks siinkohal välja tuua, et tunnistaja viibis kahe auto kaugusel süüdistatavast, seega ei saa väita, et tegemist oli küllatki kauge vahemaaga, millelt inimest ära ei tunneks. Kuivõrd kohus tugineb toimikumaterjalidele, ei ole võimalik tunnistaja silmanägemist kontrollida, kuid kohus leiab, et praeguses situatsioonis ei ole mingit põhjust tunnistaja silmanägemises kahelda. Kuivõrd tunnistaja tundis äratundmiseks esitamisel ära just süüdistatava isiku ei ole kohtul põhjust kahelda, et tunnistaja võis eksida, mistõttu ei ole antud juhul tegemist igasuguse kahtlusega nagu kaitsja nimetab, mille tõttu peaks selle tõendi süüdistatava kasuks lugema. 09.04.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud Sikupilli parkla turvakaamera videofailis sisalduvat, kus on näha, et üks meesterahvas, musta värvi jope, halli värvi kapuutsi ja tumedate pükstega jälgib parklasse pargitud sõidukeid. Videosalvestuselt on näha kuidas varguse toimepannud isik liigub sõidukite vahele ja kella 19:08 ajal kummardab. Mida ta täpselt seal teeb videosalvestiselt näha ei ole. Vahetult peale seda (7 sekundit peale kummardamist) eemaldub isik sõidukist ja liigub kiirel sammul sõidukist eemale ja lahkub kaamera vaateväljast. Videosalvestiselt on näha, et isiku käes on hele ese. Vaatlusprotokolli kohaselt on vaatlusläbiviija videosalvestisel ära tundnud meesterahva kui Viktor Ivtšenko ik 38411270333, mistõttu teostati tema suhtes tunnistaja ülekuulamise protokoll, kus ta tuvastab varguse toimepannud isiku. Kohus on seisukohal, et vaadeldud videosalvestist saab kasutada tõendina käesolevas kriminaalasjas ning see on lubatav. Tunnistajana käsitletud M V selgitab oma ütlustes, et Viktor Ivtšenko on isikuks, kellega ta on tööalaselt varasemalt kokkupuutunud ning ütluste kohaselt identifitseeris ta süüdistatava 24.03.2018 toimepandud varguse episoodi videosalvestuse vaatlust tehes peamiselt soo – meesterahvas, väliste 15 tunnuste - kehaehituse, kõnnaku, käitumise ja riietuse järgi. Tunnistaja on politseinikuna Viktor Ivtšenko’ga kokku puutunud aastast 2008 ning omab oma ütluste kohaselt väga head visuaalset mälu. Tunnistaja kinnitas oma ütlustes, et ka kaks-kolm aastat tagasi kui ta Viktor Ivtšenko töökohustusi täites kinni pidas, olid toona seljas sama must jope ja samasugune õlakott, mis 03.04.2018, viidates ka kuriteo toimepannud isiku varasemale sarnasele käitumismustrile, mille kohaselt varastas sama isik sarnaselt sõidukitest mis olid pargitud kaubanduskeskuste parklatesse. Kohtu hinnangul on M V tunnistajana ülekuulamine lubatav tõend ning siinkohal ei kohaldu kaitsja poolt viidatud KrMS § 66 lg 2, mille kohaselt kriminaalasjas ei või osaleda tunnistajana uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi. Kohus selgitab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus uurimisasutuse ametnikku on vajadus üle kuulata tunnistajana, kuna tunnistaja isikuliselt tundis vaatlust tehes ära süüdistatava isiku ja on selles kindel. Kohus leiab, et menetlusnorme ei ole käesoleval hetkel rikutud ning tunnistaja M V ütlustes ei ole põhjust kahelda. Kohtu hinnangul on M V ütlused usaldusväärsed. Kaitsja seadis kahtluse alla videosalvestuste kvaliteedi. Salvestistelt tehtud fotode põhjal on kaitsja jõudnud järeldusele, et neist Ivtšenko isikusamasus ühelgi juhul tuvastatav ei ole. Kaitsa viitab, et tegemist on äärmiselt kehva kvaliteediga salvestustega, kaamerad on olnud väga kaugelt põhjendades, et Ivtšenko on nagu üks väike udukogu ja ei ole üleüldse aru saada, kas tegemist meesterahvaga, kui vana see meesterahvas on, on ta pikk, lühike, blond, brünett, laps või pensionär. Kaitsja hinnangul mingisuguseid järeldusi selle kohta, kas tegemist on süüdistatavaga ja kas süüdistatav midagi autodest varastab, kindlasti teha ei ole võimalik. Kohtu hinnangul on kaitsja järeldused liialt ennatlikud ning kuivõrd kaitsja ise viitab muuhulgas käesoleva kriminaalasja kõigi episoodise osas menetleja veale, et viimane meenutas varasemaid toimepandud kuritegusid, siis käesoleval juhul on kaitsja ise ilma videolinte nägemata teinud järelduse, et neist ei ole midagi tuvastada. Kohus on tutvunud videosalvestistega, neid korduvalt vaadanud ja jõudud järeldusele, et turvasalvestistelt on võimalik identifitseerida Viktor Ivtšenko väliste tunnuste abil – sugu, kehaehitus, riiete kirjeldus, kõnnak ja ka käitumine, mille järgi vaatluse läbiviija isiku ära tundis. Kohus peab vajalikuks märkida, et videosalvestisi vaadates isikuna, kes on varasemalt süüdistatavaga kokku puutunud ja temaga suhelnud silmast silma, ei ole keeruline tuvastada, et tegemist on ühe ja sama isikuga just eelpool viidatud tunnuste abil, seega arvestades asjaolu, et M V on politseiametnikuna varasemalt süüdistatavaga kokku puutunud saab järeldada, et nii süüdistatav kui ka tunnistaja tunnevad üksteist teatud väliste tunnuste pinnalt. Kohus juhib tähelepanu, et videosalvestiseset tehtud fragmendid toimikus oli suurendatult vaadeldud ja tehtud pildid on ka suurendatud formaadis mis ongi kehvema kvaliteediga kui videosalvestis ise. Süüdistatav selgitas, et Sikupilli kaubanduskeskus on kaubanduskeksus, kus ta tavaliselt käib koos oma ema või vanaemaga asju ostmas, kuid päeva mis oli 24.03.2018 süüdistatav ei mäleta kuid rõhutab, et vargust ta kindlasti toime ei pannud kuna tal ei olnud vajadust vargusi toime panna. Kohtu hinnangul on vajadused äärmiselt individuaalsed ning siinkohal ei saa selles osas hinnangut anda. Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi süüdistatav väidab, et tal polnud vajadust vargust sel päeval toime panna siis kogutud tõendid kohtueelses menetluses viitavad üheselt temale kui teo toimepanijale. Seega tõlgendab käesoleval juhul kohus süüdistatava ütlusi selles osas pigem ennast õigustavaks ning kuivõrd väide, et süüdistatav seda tegu toime sel päeval ei pannud on ümber lükatud teiste kogutud tõenditega siis loeb kohus süüdistatava ütlused selles osas ebausaldusväärseks. Objektiivse koosseisu tuvastamise üks element on asja äravõtmine, see tähendab kohtu hinnangul valduse murdmist ja oma valduse kehtestamist. Võõra sõiduki aknaklaasi lõhkumist, sealt võõraste esemete võtmist saab käsitleda tegevusena, mida saab vaadelda asja äravõtmisena. Kogu võõras 16 sõidukis olev vara on sellest hoolimata, et sõiduk on pargitud parklasse sõiduki omaniku valduses, seega leiab kohus, et käesoleval juhul on täidetud teo objektiivsed tunnused. Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Viktor Ivtšenko pani 24.03.
2. a ajavahemikul kell 19:00-19:30 toimunud varguse episoodi toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Viktor Ivtšenko, nähtuvalt videosalvestustest jälgis sõiduki, millest ta soovis varastada, ümbrust ning kohtu hinnangul pidi süüdistatav sel hetkel mõistma, mida ta soovib toime panna. Süüdistatav pidi teadma, et kui ta lööb katki võõra sõiduki klaasi, võtab sealt võõrad esemed ja lahkub sündmuskohalt on tegemist varguse koosseisulise teoga. Seega leiab kohus, et Viktor Ivtšenko pani talle etteheidetava teo toime kavatsetult. 1.3 25.03.2018 varguse episood aadressil Tartu mnt 87, Tallinn Objektiivne koosseis Kannatanu K L’i poolt antud 12.04.18 antud ütlused tõendavad kuriteo tehiolusid, nähtub varguse toimepanemise aeg, koht ja viis, samuti kannatanule tekitatud varalise kahju olemus ja suurus. Ütlustest nähtuvalt parkis kannatanu oma sõiduki kella 17:00 paiku Sikupilli kaubanduskeskuse parklasse ja kui ta kell 20:00 tuli tagasi avastas ta, et tema sõiduki xxxx reg-nr xxxx tagumine parempoolne ukseklaas on katki ja salongist on kadunud naiste käekott, mille sees oli 2 veepudelit ja ühiskaart, millele oli laetud raha. Tsiviilhagist nähtuvalt tekitati sõiduki akna lõhkumisega varalist kahju 20 eurot. Vargusega tekitatud kogukahju on seega 60 eurot. Kuivõrd kahjusumma oli alla 200 euro, esinesid teos väärteo tunnused. Kriminaaltoimikusse on lisatud väärteomenetluse lõpetamise määrus, millest nähtub väärteoasja nr 2315,18,001429 lõpetamine seoses kuriteotunnuste ilmnemisega Viktor Ivtšenko teos 25.03.2018 ajavahemikul 17.00-20.

1. Kohus on seisukohal, et K L’i ütlustega on tõendamist leidnud, et 25.03.
2. a Tartu mnt 87, Tallinn asuva Sikupilli kaubanduskeskuse parklas toime pandud varguse objektiks olid süüdistuses nimetatud esemed ja tegemist oli süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega kuna need olid kannatanu valduses. Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud sündmuskohta aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuva Sikupilli keskuse parklat, kuhu on pargitud sõiduauto xxxx reg-nr xxxx, millel on lõhutud tagumine parempoolne aknaklaas – nähtub sündmuskoha olustik, kuriteo toimepanemise koht ja viis. Asitõendi vaatlusprotokollist fototabeliga nähtub süüdistatava tegevus süüdistuses nimetatud ajal ja kohas, mis tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi. Videosalvestusest nähtub, et meesterahvas, tumeda jope ja pükstega, halli värvi kapuuts peas ja valget värvi kilekott käes liigub parklasse pargitud sõidukite poole, sõidukite vahele, jälgides sõidukeid ja kaubanduskeskuse kaameraid alates kell 18:37 kuni videosalvestiselt on näha, et kella 19:41 ajal (salvestusel oleva kellaaja järgi) suundub kahtlustatav isik sõidukite vahele, on näha, et sinakat tooni sõiduki tagumise ukse aken muutub heledaks. Mida täpselt meesterahvas seal teeb ei ole näha, kuid on näha, et mees kummardub sõiduki poole. Kohtu hinnangul on igati loogiline järeldada, et see isik purustas sõiduki aknaklaasi ja võttis sealt midagi. Vaatlusprotokolli kohaselt on videosalvestiselt tuvastatav, et kilekott, mis enne oli isiku käes on lahkudes sündmuskohalt suurem. Vaatluse teostaja M V tundis videosalvestisel ära isiku Viktor Ivtšenko, mida ta kinnitab ka tunnistaja ülekuulamise protokollis. Ütluste kohaselt täitis ta oma tööülesandeid ja teostas toimunud varguste videosalvestuste vaatlusi 17 kus tundis ära süüdistatava isiku. Kohus ei hakka käesolevalt kordama eelmistes episoodides kirjeldatut tunnistaja M V ütluste usaldusväärsuse osas ja kaitsja kahtlusi tõendi lubatavuse osas. Kohus on seisukohal, et tunnistaja M V ütlused on usaldusväärsed ka selles episoodis ning kaitsja kahtlused tõendi lubatavuse osas on kohtu hinnangul ka selles episoodis asjakohatu. Sama kehtib videosalvestuse kvaliteedi kohta, mida kohus analüüsis eelmises episoodis ning millele kaitsja on osutanud kui ebakvaliteetsele tõendile, millest ei saa midagi tuvastada. Viidates eelmises episoodis analüüsitule (24.03.18 episood Sikupilli parklas, objektiivne koosseis) rõhutab kohus siinkohal jätkuvalt, et kohus on tutvunud videosalvestistega, neid korduvalt vaadanud ja jõudud järeldusele, et turvasalvestistelt on võimalik identifitseerida Viktor Ivtšenko väliste tunnuste abil – sugu, kehaehitus, riiete kirjeldus, kõnnak ja ka käitumine, mille järgi vaatluse läbiviija isiku ära tundis siinkohal arvestades asjaolu, et süüdistatav ja vaatluse läbiviija on omavahel varasemalt kokku puutunud. Süüdistatav ise ei mäleta, mis ajal ta vanaemaga Sikupilli kaubanduskeskuses käis kuid mäletab, et ta ei käinud kindlasti parklas kuna tuli bussiga ja liikus kaubanduskeskuse juurde tagant poolt, kust kaudu ei ole võimalik parklas viibida. Kohtu hinnangul ei ole ka selle episoodi kohta kirjeldatud süüdistatava ütlused kuigi usutavad kuna videosalvestuselt on selgelt näha, kuidas ta seal parklas viibib. Arvestades asjaolu, et kogutud tõenditest nähtuvalt viibis süüdistatav seal parklas peaaegu tund aega on kohtu hinnangul parklas viibimise fakt tõsikindlat tuvastatud. Eelpooltoodust tulenevalt hindab kohus süüdistatava ütlusi selles osas ebausaldusväärseks. Ka selles episoodis on kohus seisukohal, et võõra sõiduki aknaklaasi lõhkumist, sealt võõraste esemete võtmist saab käsitleda tegevusena, mida saab vaadelda asja äravõtmisena ja valduse murdmisena, millest tulenevalt on käesoleval juhul täidetud teo objektiivsed tunnused. Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Viktor Ivtšenko pani 25.03.
3. a ajavahemikul kell 17:00-20:00 toimunud varguse episoodi toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Viktor Ivtšenko, nähtuvalt videosalvestustest jälgis sõiduki, millest ta soovis varastada, ümbrust ning kohtu hinnangul pidi süüdistatav sel hetkel mõistma, mida ta soovib toime panna. Süüdistatav pidi teadma, et kui ta lööb katki võõra sõiduki klaasi, võtab sealt võõrad esemed ja lahkub sündmuskohalt on tegemist varguse koosseisulise teoga. Seega leiab kohus, et Viktor Ivtšenko pani talle etteheidetava teo toime kavatsetult. 1.4 29.03.2018 varguse episood aadressil Ahtri tn 9, Tallinn Objektiivne koosseis Kannatanu T P poolt antud 29.03.18 antud ütlused tõendavad kuriteo tehiolusid, nähtub varguse toimepanemise aeg, koht ja viis, samuti kannatanule tekitatud varalise kahju olemus ja suurus. Ütlustest nähtuvalt parkis kannatanu oma sõiduki kella 19:00 ajal Ahtri tn 9, Tallinn asuva Nautica keskuse parklasse ja kui ta kell 20:00 tuli tagasi avastas ta, et tema vastutavas kasutuses olevasse sõiduautosse kuid ettevõttele Xxxxx OY kuuluv sõidukisse xxxx registreerimisnumbriga xxxx on sisse tungitud ja varastatud sealt nii temale kui ka ettevõttele kuuluvaid esemeid. Kohus on seisukohal, et T P’i ütlustega on tõendamist leidnud, et 29.03.

1. a Ahtri tn 9, Tallinn asuva Nautica kaubanduskeskuse parklas toime pandud varguse objektiks olid süüdistuses nimetatud esemed ja tegemist oli süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega kuna need olid kannatanu valduses. Kannatanuks tunnistamise määrusega on 26.04.18 tunnistatud kannatanuks ka Xxxx OY 18 reg kood xxxx. Nähtuvalt kannatanu T P ütlustest ja ettevõtte kannatanuks tunnistamise määrusest ja nende poolt esitatud tsiviilhagidest, tekitati vargusega kahjusid ettevõttele Xxxx OY 1269 eurot ja T Pile 800 eurot. Tunnistajana on üle kuulatud J S, kes abipolitseinikuna täitis teenistuskohustusi kui kella 20:20 ajal said nad väljakutse Nautica keskuse parklasse, kus mikrobussist varastati isiklikke esemeid. Sündmuskohale jõudes selgus, et sõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx kõrvalistujapoolne aknaklaas on lõhutud ja salongist on varastatud kannatanutele kuulunud esemeid. Tunnistaja ütluste kohaselt kannatanu T P viibis sündmuskohal. Kuna kannatanu oli käinud sõiduki salongis selle aja jooksul mil politsei saabus ja sündmuskoha rikkunud ei teostanud ametnikud sündmuskoha vaatlust. Sõiduk fotografeeriti. Tunnistaja sõnul vestles ta koos teise kaasas olnud ametnikuga Nautica keskuses Xxxx OÜ turvatöötajaga K V, kes teatas, et vaatas keskuse turvasalvestisi, kus oli näha et kella 19:13-19:18 ajal viibis sündmuskohal meesterahvas, kelle ta tundis ära kui Viktor Ivtšenko, keda ta tunneb, kuna on temaga tööalaselt kokku puutunud. Tunnistaja ise ei tea mis videosalvestusel näha on kuna tema salvestusi ei vaadanud. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed ja tõendavad süüdistuses esitatud kuriteoepisoodi toimumise aega, kohta ja viisi. Kaudselt saab arvestada ka tunnistaja ütlusi isiku äratundmise osas kui kuuldut vahetult tunnistajalt, kes nägi videosalvestusi ja koheselt tundis ära tuttava isiku süüdistatava näol. Tunnistajana on üle kuulatud turvaülem K V, kes on tööalaselt viimase 6 aasta jooksul kokku puutunud süüdistatava Viktor Ivtšenkoga. Tunnistaja ütluste kohasel saades teada, et toime on pandud vargus kaubanduskeskuse parkalas asus vaatama turvakaamerate salvestusi. Salvestuselt nägi ta kuidas mees, kes mikrobussi juures toimetas (mida täpselt tegi ei olnud näha) on väga sarnane Viktor Ivtšenkoga, kellega ta on kokku puutunud. Kui tunnistaja vaatas salvestust korduvalt, jälgides seda kahtlustatavat meest nägi ta kuidas see isik liikus kaubanduskeskuse juures oleva Euroopa hotelli poolt ja oli näha tema nägu. Suurendades seda hetke tuvastas tunnistaja kahtlustatava isiku oma sõnade kohaselt kindlalt ära ja tegemist oli süüdistatava Viktor Ivtšenko’ga. Tunnistaja selgitab, et tundis ära isiku soengu, kõnnaku, näojoonte, hoiaku järgi ja tunnistajale tundus, et süüdistataval oli seljas sama nahkne tagi, mis tal oli seljas viimati kui tunnistaja ta kinni pidas 2015 aastal sarnase kuriteo toimepanemiselt. Tunnistaja sõnade kohaselt oli viimasel korral kui ta Ivtšenko kinni pidas süüdistataval akende lõhkumiseks kaasas kivipuur. Tunnistaja selgitas, et seekordsetelt videosalvestuselt tuvastas ta süüdistatava enne kui viimane mikrobussi juurde läks piilumas sisse teiste parklas pargitud sõidukite akendest. Kaitsja leiab, et tunnistaja K Vi ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks ja seda peamiselt põhjusel, et selle tunnistaja ja süüdistatava vahel on olnud eelnevalt konflikte ja tunnistaja ei ole objektiivne oma ütlustes ja on meelestatud negatiivselt. Millistel asjaoludel need konfliktid on tekkinud ei kaitsja hinnangul loomulikult käesolevas asjas olulised. Kaitsja seab tunnistaja ütlused kahtluse alla kuna leiab, et tunnistaja võis need inimesed keda ta elu jooksul kohanud on segi ajanud olla põhjendades seda sellega, et tunnistaja on eksinud aastaarvuga, mil ta süüdistatavaga viimati kohtus. Tunnistaja ei saanud süüdistatavaga kohtuda aastal 2015 veebruari kuus kuna süüdistatav kandis siis vanglakaristust ja kaitsja hinnangul tähendab see seda, et K V väga suure tõenäosusega mitte lihtsalt ei aja segi kuupäeva, vaid ta võib väga kergesti ajada segi isikud. Kaitsja hinnangul ei ole süüdistatav isikuks, kes peaks kuidagi meelde jääma, viidates süüdistatavale kui samasugusele isikule, kes on aegajalt toime pannud vargusi, on olnud vanglas nagu paljud teised temasugused, lisaks süüdistatava näojooned on ka suhteliselt tavapärased, mingeid suuri eritunnuseid tal ei ole. Sellega seoses seab kaitsja kahtluse alla need inimesed, kes väidavad, et tunnevad süüdistatava kindlasti kuskil salvestustel või kaubanduskeskustes parklas ära kuna nad võivad ka lihtsalt inimlikult eksida viidates tunnistaja K Vile. 19 Kohtu hinnangul kaitsja märkused tunnistaja võimaliku kuupäeva segamini ajamise kohta on antud juhul asjakohane kuid sama ei saa väita isikute segamini ajamise kohta. Kohus selgitab, et kuupäevi, eriti kui need on toimunud minevikus ei pruugi mäletada üksikasjalikult, on lihtsam eksida. Mis puudutab aga isikute välimust, ning seotust isiku nimega on unustamine märksa keerulisem ning antud hetkel ei näe kohus siinkohal ebakõla, et peaks kahtlema tunnistaja K V ütlustes. Mis puudutab eritunnuseid, siis kohus on seisukohal, et teatud tunnustega isikud jäävad meelde eredamalt kui teised. Inimeste tunnetus on individuaalne ning ei saa ette heita kellelegi, miks üks või teine inimene talle meelde on jäänud, liiatigi selle eest veel ütlused ebausaldusväärseks lugeda. Samamoodi võib kohus kaitsja väljendi aegajalt toime pannud vargusi lugeda väga individuaalseks kuna Viktor Ivtšenkole heidetakse ette ajavahemikul 23.03.18 kuni 31.03.2018 5 varguse episoodi toimepanemist - üheksa päeva jooksul viie episoodi toimepanemine ei ole kohtu hinnangul aegajalt toime pandud vargus vaid süstemaatiline ja pidev varguste toimepanemine. Seega kaitsja viide inimlikule eksimusele käesolevas olukorras ei veena kohut arvamaks, et kõik tunnistajad, kes Viktor Ivtšenko ära tundsid on eksinud. Kohus nõustub käesoleval hetkel prokuröri selgitusega, et Tallinna kesklinna piirkonna reisisadama läheduses asuvates parklates, kus pidevalt pannakse toime vargusi sõidukitest, tegutsevad peamiselt konkreetsed inimesed, kes aeg-ajalt kannavad vanglakaristust varguste eest. Kuna turvamehed ja politseiametnikud puutuvad nende isikutega kõige tihedamini kokku siis see võibki kohtu hinnangul olla põhjus kuidas nad neid väga hästi tunnevad. Nagu ka eelnevates episoodides kohus kirjeldas siis äratundmine on äärmiselt individuaalne ja erinevad inimesed jäävad meelde erinevalt ning antud hetkel ei näe kohus, et seda võiks negatiivseks pidada vaid vastupidi. Seega selgitab kohus, et loeb tunnistajate K V ja J S ütlused usaldusväärseks. Süüdistatava selgitused selle episoodi toimepanemise osas ei ole kohtu hinnanul eluliselt usutavad. Süüdistatav väidab, et ta ei käi selles keskuses turvamehega kunagi toimunud konflikti tõttu. Kohus leiab, et turvamehe tõttu kaubanduskeskuse mittekülastamine on paljasõnaline, kuna loogiliselt mõeldes ei saanud süüdistatav teada, et just see turvamees sel päeval seal töötab. Samuti kas see turvamees seal üldse enam töötab. Kohtu hinnangul ei ole isikult, kes käitub õiguskuulekalt vajalik vältida avalikke piirkondi või kohti ühelgi moel ning süüdistatava põhjendused ei ole kohut veenvad, mistõttu kohus loeb selle episoodi kohta antud süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks. Asitõendite vaatlusprotokollidest koos fototabeliga nähtub süüdistatava tegevus süüdistuses nimetatul ajal ja kohas. Vaadeldud on kahe turvakaamera salvestusi – Nautica keskuse salvestusi ja Europark’i turvakaamera salvestusi. Vaatlusprotokollist nähtub, et kella 19:17 ajal on näha kidas süüdistatav paneb käe taskusse ja liigub xxxx reg nr xxxx kõrvalistuja poolse akna juurde. Salvestiseltt nähtub, et süüdistatav purustab käega sõidukii aknaklaasi, kummardab aknast sisse, võtab mingi eseme ja kiirel sammul lahkub parklast. Vaatluse teostas M V, kus ta tundis ära teo teoimepanija isiku kui süüdistatava isiku. Prokurör rõhutas, et kõik videosalvestused olid vaadeldud suurendatud formaadis, sellepärast oli väga selgelt näha, kuidas ja mis kellaajal Ivtšenko viibis xxxx kõrval, eemaldub autost, siis jälle läheb tagasi. Kohtu hinnangul on piisavalt hästi tuvastatav videosalvestiselt isiku tegevus ning kaitsja väited videosalvestuse kehva kvaliteedi osas tuleb jätta tähelepanuta. Tunnistaja M V ütlused loeb kohus lubatavaks tõendiks samadel põhjustel, mis eelnevates episoodides kirjeldatud. Tunnistaja ütlustes M V tuvastab, et videosalvestuses 29.03.18 on süüdistataval seljas samasugused riided nagu kinnipidamisel 03.04.
2. Tunnistaja ütlustes kinnitab M V, et tundis 29.03.18 oleva videosalvestisest ära süüdistatava isiku Viktor Ivtšenko. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. 20 03.04.2018 koostatud kahtlustatava kinnipidamise ja isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et kinnipidamisel oli Viktor Ivtšenko’l sarnased riided, mis tal olid seljas 29.03.2019, kui tema liikumine parklas aadressil Ahtri 9 oli fikseeritud Nautica keskuse turvakaamera videosalvestusel. Mis puudutab äravõetud õlakotti ja kivipuuri, on kohus seisukohal, et kivipuuri näol võib olla tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga kuid käesoleval hetkel ei saa seda kinnitada ühegi tõendiga. Kohtu hinnangul on igati õigustatud, et kivipuuri võib käesoleval hetkel asitõendina kuna ei ole usutav, et süüdistatav purustas sõidukite klaase hõlpsasti käelabaga. Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Viktor Ivtšenko pani 29.03.
3. a ajavahemikul kell 18:36-20:00 toimunud varguse episoodi toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Süüdistatav pidi teadma, et kui ta lööb katki võõra sõiduki klaasi, võtab sealt võõrad esemed ja lahkub sündmuskohalt on tegemist varguse koosseisulise teoga. Seega leiab kohus, et Viktor Ivtšenko pani talle etteheidetava teo toime kavatsetult. 1.5 31.03.2018 varguse episood aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn Objektiivne koosseis Kannatanu A T T ütlustest koos lisaga nähtuvad kuriteo tehiolud, nähtub varguse toimepanemise aeg, koht ja viis, samuti kannatanule tekitatud varalise kahju olemus ja suurus. Kannatanu ütluste kohaselt tuli ta 31.03.18 tütre A K T ja naisega xxxx Eesti oma sõiduautoga xxxx reg nr xxxx. Nad läksid Ülemiste keskusesse, parkisid sõiduki ja tütar jättis oma koti lukustatud sõiduki tagaistmele. Kui nad ostukeskusest sõiduki juurde tulid, oli sõiduki juures turvamees, kelle sõnade kohaselt keegi keskuse külastajatest teatas, et kuidas keegi kahtlane isik toimetas nende auto juures. Tütar avastas, et tema kott on varastatud, sõiduki aken oli lõhutud. Kokku varastati asju 425,95 eurot eest. Kannatanu poolt on edastatud e-kirja teel saadetud fotod ja täpsustused, mis kinnitavad kannatanule tekitatud varalise kahju olemust ja suurust. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 270 euro väljamõistmiseks. Kannatanu A T T ütlusi kinnitavad kannatanu A K T ütlused millest samuti nähtuvad kuriteo tehiolud, nähtub varguse toimepanemise aeg, koht ja viis, samuti kannatanule tekitatud varalise kahju olemus ja suurus. Kannatanu ütluste kohaselt tuli ta koos isa ja emaga Eestisse, läksid Ülemiste kaubanduskeskusesse ja samal ajal kui nemad olid kaubanduskeskuses, keegi lõhkus isa sõiduki aknaklaasi ja varastas tagaistmelt temale kuuluva käekoti koos asjadega. Kohus on seisukohal, et A T T ütlustega on tõendamist leidnud, et 31.03.

1. a Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuva Ülemiste kaubanduskeskuse parklas toime pandud varguse objektiks olid süüdistuses nimetatud esemed ja tegemist oli süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega kuna need olid kannatanu valduses. Sündmuskoha vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud sündmuskohta aadressil SuurSõjamäe 4, Tallinn, Ülemiste keskuse parklat, kuhu on pargitud sõiduauto xxxx reg-nr xxxx, millel on lõhutud kõrvalistuja tagumine aknaklaas – nähtub sündmuskoha olustik, kuriteo toimepanemise koht ja viis. 21 Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud 06.04.2018 Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuva Ülemiste keskuse turvakaamera videosalvestusi ning sellest nähtub süüdistatava tegevus süüdistuses nimetatud ajal ja kohas. Vaatlusprotokolli kohaselt on salvestisel oleva kellaaja järgi näha, et kella 12:30 ajal on Ülemiste keskuse parklas näha meesterahvast musta värvi jopega, halli värvi kapuuts peas ja jalas halli värvi püksid liikumas sõidukite vahel. Vaatlusprotokollis on fikseeritud, et vaatlus läbi viiv ametnik on tundnud salvestisel ära süüdistatava isiku Viktor Ivtšenko kõnnaku ja riietuse järgi, kuna vaatlust tegev isik pidas süüdistatava kinni 03.04.18 ja süüdistataval olid seljas samasugused riided. Vaatlusprotokollist nähtub, et kahtlustatav meesterahvas läheneb kannatanu sõidukile tagant poolt, sirutab välja vasaku käe sõiduki poole seistes näoga Tartu Mnt poole. On näha et kahtlustatav meesisik kummardub kannatanu sõiduki poole, võtab sõidukist mingi eseme ja liigub sellega Tartu mnt poole sõidukite vahele. Vaatlusprotokolli järgi on näha kahtlustatava isiku vasakus käes mingit suuremat valget eset kui ta väljub kaamera vaateväljast. Kohus on vaadanud videosalvestist ning vaatluses kirjeldatu on kohtu hinnangul usaldusväärne. Mis puudutab isiku äratundmist videolt, siis kohtu hinnangul on salvestiselt nähtud isik hinnanguliselt päris kaugel, küll aga on riietus äratuntav nii, nagu seda vaatluse läbiviija on kirjeldanud. Asjaolu, et kinnipidamisel kandis isik samu riideid suurendab tõenäosust, et tegemist on süüdistatava isikuga kuid kohus ei saa seda tõsikindlalt väita. Küll aga on kohus hinnanud vaatluse läbiviija M V ütlused usaldusväärseks eelmistes punktides kirjeldatud asjaoludel, mistõttu ka selles episoodis ei kahtle kohus tunnistaja M V ütlustes. Tunnistaja ütluste kohaselt tundis ta süüdistatava isiku ära kõnnaku, kehaehituse, käitumise ja riietuse järgi. Prokurör tõi välja asjaolu, et videosalvestusest nähtub süüdistatava tegevus enne ja pärast vargust. Kannatanu varastatud asjadest olid roosa jakk, must kott, meigikott. Politseil õnnestus tuvastada isik, kelle käest olid need esemed ära võetud selle isiku nõusolekul. Selleks isikuks osutus tunnistaja T. Tuvastati, et roosa jakk, must kott, meigikott olid varastatud kannatanu A K T autost. Ta oli koos oma abikaasaga selles autos ja autos olid nii abikaasale kuuluvad asjad kui ka A K Tle kuuluvad asjad, mis tagastati talle. Tunnistajana on 06.04.2018 üle kuulatud S T, kelle ütlustest nähtub, et Viktor Ivtšenko pakkus talle erinevaid naiste käekotte, riideesemeid ja kosmeetikatarbeid. Ütluste kohaselt tunneb tunnistaja süüdistatavat aastast 2010 ja nad on tuttavad, kes suhtlevad aeg-ajalt. 2018 märtsi alguses kohtus tunnistaja süüdistatavaga pärast mitmeid aastaid mittekohtumist, ning tunnistaja sõnul rääkis süüdistatav talle, kuidas ta käib tööl ja elab vanaema juures. Nad leppisid kokku, et suhtlevad omavahel vahetades telefoni numbreid, peale mida nad hakkasid tihedamalt suhtlema ja süüdistatav käis tunnistajal ka külas. Märtsi teises pooles tõi süüdistatav tunnistajale naiste käekoti, siis hiljem meeste portfelli, siis taas naiste käekoti koos jakiga. Siis küsis kust süüdistatav need asjad võtab ja viimane vastas, et läks tüdruksõbraga lahku ja korrastab nüüd korterit. Pakub asju sõbrale enne kui ära viskab väitega, et kui tunnistaja või tema naine ei taha midagi siis võivad need ära visata. Tunnistaja andis need asjad politseile välja, mis süüdistatav isik talle oli toonud. Asjadest klappis osa eelpool analüüsitud kannatanute asjadega, mis sai kannatanutele tagastatud. Osa mille omanikku tuvastatud ei ole on asitõendina hoidlas. Tunnistaja selgitab ütlustes ka oma liikumise trajektoore varguste toimepanemise ajal, kus keskustes tema ja tema pere käib jne. Tunnistaja selgitas, et 29.03 helistas talle Viktor ja pakkus talle tahvelarvutit, tunnistaja keeldus. Seejärel küsis Viktor kus saab parandada tahvelarvutit, mille peale suunas tunnistaja Mustakivi keskuse II korrusele, andis tel nri. Tunnistaja selgitas missuguseid riideid ta õues kannab ning lubas end fotografeerida. Süüdistatava ütluste kohaselt tunneb ta S Tt vanglas viibimise ajast, kui nad kandsid karistust ühes osakonnas. Süüdistatava selgituste kohaselt on T narkomaan, kes varastab ja tarvitab narkootikume. Kaitsja hinnangul on S T puhul tegemist isikuga, kes ei ole kõige õiguskuulekama käitumisega, tuues välja asjaolu, et tema käes olid tõepoolest esemed, mis osutusid varastatuks. Kaitsja hinnangul on S T ütlused ebausaldusväärsed kuna ei ole põhjusi, miks peaks neid usaldusväärseks pidama viidates asjaolule, et kuna esemed olid S T käes on täiesti mõistetav, et T selleks, et ise süüst 22 vabaneda tuleb välja mingisuguse põhjusega, kuidas need esemed tema kätte sattusid. Kaitsja hinnangul selleks, et olla usutav peab ta osutama ka konkreetsele vargale. Kaitsja leiab, et arvestades nii S T kui Viktor Ivtšenko tausta, võib öelda, et tegemist on suhteliselt võrdsel määral võimalike varastega. Kaitsja leiab, et Tt on alust rohkem kahtlustada kuivõrd asjad olid tema käes ja seda peamiselt põhjusel, et S T ütlused selle kohta, et Viktor Ivtšenko asjad tema kätte tõi ei ole mitte muude tõenditega kinnitust leidnud. Prokurör selgitas, et tunnistaja T on isikuks, kes on varem karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Prokurör viitas T ütlustele, et ei olnud esimene kord, kui Ivtsenko käis tema juures ja pakkus talle erinevaid asju. T andis veel teisi asju välja, kuid need ei olnud mitte ühegi selle asja raames kontrollitud vargustega sõidukitest, mille kohta olid esitatud süüdistused Ivtšenkole. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust arvata, et tunnistaja S T ütlused võiksid olla ebausaldusväärsed. Kuivõrd isik oli valmis andma välja esemed, mille talle oli toonud Viktor Ivtšenko, leiab kohus, et käeoleval hetkel on kohtu hinnangul S T selgitused eluliselt usutavad. Kohtu hinnangul ei saa ega tohigi ainuüksi inimese tausta tõttu ja sel põhjusel, et varastatud esemed andis ta ise enda valdusest välja, lugeda ütlusi ebausaldusväärseks nii nagu seda kaitsja taotleb. Kaitsja mõõnab, et nii tema kaitsealuse kui ka tunnistaja puhul on tegemist üsna võrdsel määral võimalike varastega, kuid asub seisukohale, et kuna asjad leiti tunnistaja juurest on alust kahtlustada hoopis tunnistajat. Antud hetkel kohus ei kinnita ega lükka ümber kaitsja väidet võrdsel määral olevate varaste kohta vaid hinnanguliselt annab seisukohta süüdistatavale esitatud süüdistuse osas, kus ühe episoodi suhtes on kaasatud tunnistaja S T. Videosalvestuste vaatlustest ei nähtu kohtu hinnangul parklas viibivaid teisi isikuid, kes sarnaneksid S Tle, millele viitas ka prokurör. Lisaks leiab kohus, et tunnistaja S T ei saanud kuidagi teada tunnistust andes, et varguse episoodis kahtlustatakse Viktor Ivtšenkot, mistõttu on tunnistaja viited just süüdistatava isiku suhtes pigem kinnitavad kui ümberlükkavad. Samuti tunnistaja M V ütlused on kohus lugenud usaldusväärseks ja nende ütluste kohaselt on varguse toimepanijana tuvastatud just süüdistav Viktor Ivtšenko. Seega kohus on seisukohal, et kogutud tõendite kohaselt on piisavalt alust kahtlustada just Viktor Ivtšenkot varguse toimepanemises. T tunnistajana antud ütlused kinnitavad seda kahtlust ning nagu kohus eelnevalt hindas T ütluste usaldusväärsust ei ole kohtul ühtegi tõsiselt võetavat argumenti, mis viitaksid tunnistaja ütluste ebausaldusväärsusele antud olukorras. 30.04.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga on vaadeldud S T poolt 06.04.2018 ülekuulamisel välja antud naiste jakki, käe- ja meigikotti ning kosmeetikatarbeid, mis sarnanevad kannatanu A K T poolt antud ütlustes kirjeldatud varastatud esemetele. 30.04.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga on vaadeldud S T poolt 06.04.2018 ülekuulamisel välja antud heledat värvi naiste käekotti ja pruuni värvi portfelli Bugatti. Süüdistatava ütlused selle kohta, et 31.03.2018 aadressil Suur-Sõjamäe 4 asuva Ülemiste kaubanduskeskuse parklas toimunud episoodi kohta ei tea ta midagi ja tema seal varastanud ei ole, on kohtu hinnangul paljasõnaline ning mitte usutav. Videosalvestiselt on tunnistaja süüdistatava ära tundnud, samuti on varastatud esemed sattunud S T kätte just Viktor Ivtšenko käest. Samuti arvestab siinkohal kohus prokuröri viitega, et parklas ei nähtu olevaid teisi isikuid peale süüdistatava on fikseeritud videosalvestusel. Seega ei ole alust arvata, et sõidukist varguse toimepanemine toimus grupis. Eelpool nimetatud tõendite pinnal on kohus seisukohal, et on piisavalt alust arvata, et 31.03.2018 ajavahemikul kell 11.00-14.00 parempoolse tagumise ukse aknaklaasi lõhkumise teel tungis süüdistatav A T T’le kuuluvasse sõiduautosse xxxx registreerimisnumbriga xxxx, mis oli pargitud 23 aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuva Ülemiste kaubanduskeskuse juures olevasse parklasse ning sõiduautost võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis A K T’le kuuluvad asjad. Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Viktor Ivtšenko pani 31.03.
2. a ajavahemikul kell 11:00-14:00 toimunud varguse episoodi toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Süüdistatav pidi teadma, et kui ta lööb katki võõra sõiduki klaasi, võtab sealt võõrad esemed ja lahkub sündmuskohalt on tegemist varguse koosseisulise teoga. Seega leiab kohus, et Viktor Ivtšenko pani talle etteheidetava teo toime kavatsetult. 1.6 Episoodide kokkuvõte ja modus operandi Kohus leiab, et kõigis süüdistuses toodud episoodides on tegemist selliste episoodidega, mille toimepanemise viis on sarnane – isik varastab erinevate kaubanduskeskuse parklatesse pargitud sõidukite salongist sõiduki akna lõhkumise teel. Kohus on seisukohal, et kõikide varguste episoodide puhul on märgata kuritegude toimepanemise sarnast mustrit ehk süüdistatava väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi. Kohus ei saa vähetähtsaks pidada ka asjaolu, et kriminaalasja toimikust nähtub, et sarnane teguviis kajastub ka süüdistatava varasemalt süüdi mõistnud kohtuotsusest 1-16-5629. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-8-10 p-s 11-12 leidnud, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. /…/ Modus operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Seega saab väita, et kõikide viie vaidlusaluse episoodi puhul on tuvastatud episoodide vahetu toimepanemise sarnasus, mis tõendab modus operandi usaldusväärsust. 1.7 Varguste süstemaatilisus Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. /…/ Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. 24 Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et varasemalt on Viktor Ivtšenko’t karistatud kriminaalkorras viiel korral, seejuures süstemaatiliste varguste eest, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kõik Viktor Ivtšenko poolt toime pandud kuriteod on olnud varavastased ning see nähtub süüdistatava karistusregistri väljatrükist. Vastavalt karistusregistri andmetele karistati Viktor Ivtšenko’t viimati Harju Maakohtu 29.08.2016 a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-5629, mille kohaselt pani Viktor Ivtšenko toime

§ 199lg 2 p 8, 9 kvalifikatsioonile vastava teo 8 episoodis.

Nimetatud varguse eest mõisteti Viktor Ivtšenko’le reaalne vangistus 2 aastat ja 1 kuu, millest arvati maha eEngistuses viibitud aeg ning karistuse rakendamise alguspäevaks oli Viktor Ivtšenko kinnipidamine, s.o 02.02.2016. a. Kuivõrd käesolevas menetluses käsitletavad episoodid on ta toime pannud vähem kui 1 kuu peale eelmise süstemaatilise varguse eest mõistetud vangistusliku karistuse ärakandmist, on piisavalt põhjust järeldamaks, et varguste toimepanemine on kujunenud tema elustiiliks. Käesoleval hetkel nõustub kohus süüdistusaktis kvalifitseerib tegude kvalifikatsiooniga ning loeb teod lõpuleviiduks. 1.8 Õigusvastasus ja süü Kohus on seisukohal, et Viktor Ivtšenko tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Viktor Ivtšenko oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, kriminaalasja toimikust ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid. Samuti puuduvad Viktor Ivtšenko puhul süüd välistavad asjaolud. Kokkuvõte Eeltoodust tulenevalt on Viktor Ivtšenko teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Seega pani Viktor Ivtšenko toime

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk süstemaatilise varguse.

2. KARISTUS Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei või käesoleval juhul isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Viktor Ivtšenko suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus aga ka süü suurus. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et Viktor Ivtšenko karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 29.08.2016 a otsusega nr 1-16-5629

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest reaalse vangistusega 2 aastat ja 1 kuu. Viktor Ivtšenko kandis kogu karistuse ära ning vabanes 02.03.2018. a. Käesolevas kriminaalasjas tuvastas kohus, et Viktor Ivtšenko pani viis uut varguse episoodi toime 23.03.2018, 24.03.2018, 25.03.2018, 29.03.2018, 31.03.2018, seega vaid loetud nädalad pärast reaalse vangistuse ärakandmiselt vabanemist. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu otseselt, miks Viktor Ivtšenko nimetatud vargused toime pani, kuid arvestades asjaolu, et Viktor Ivtšenko’l on rahalisi kohustusi, mida ta peab täitma, 25 võib varguste ajendiks pidada eelkõige raha saamise eesmärki. Kuigi oma ütlustes Viktor Ivtšenko selgitab, et tal ei olnud põhjust vargusi toime panna, kuna tal on olemas töö ja elamiskoht siis leiab kohus, et töö olemasolu ei pruugi tagada kõikide vajaduste täitmist. Kuigi kaitsja nimetab positiivse asjaoluna süüdistatu töökoha kiire leidmise leiab kohus, et käesoleval hetkel ei saa pidada töökoha olemasolu nii kaalukaks kui seda on väga lühikese aja jooksul toime pandud varguste episoodid sisuliselt vahetult peale vabaduskaotusliku karistuse kandmist. Süüdistatava ütluste kohaselt alustas ta töö tegemist märtsi keskpaigast, seega ei olnud kohtu hinnangul veel ka olnud esimest palgapäeva enne kui tuvastati juba esimene varguse episood. Arvestades, et süüdistatav pani toime 9 päeva jooksul 5 tuvastatud kuriteoepisoodi näitab see ka süüdistava suhtumist õiguskorda ning ei anna kohtule piisavalt palju tõlgendamisruumi süüdistatava suhtumise osas. Kui isik vabaneb vabaduskaotusliku karistuse kandmiselt ja asub sisuliselt kohe uusi samasuguseid tegusid toime panema leiab kohus, et ainus võimalus on karistusliigina võimalik kohaldada ühiskonnast isoleerimist. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Viktor Ivtšenko puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2

§ 199

lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Viktor Ivtšenko süü suurust mõjutab varastatu väärtus. Viktor Ivtšenko vastu on esitatud varalised nõuded tulenevalt tsiviilhagidest esitatud nõuetest kogusummas 2939 eurot. Eelnevalt on kohus selgitanud, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate kuritegude eest süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Viktor Ivtšenko on varavastaste süütegude, eelkõige varguste eest kriminaalkorras karistatud viiel korral, mistõttu on Viktor Ivtšenko täitnud süstemaatilisuse kriteeriumi. Süstemaatiliselt toime pandud vargus on eraldi varguse kvalifitseerivaks tunnuseks

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Samuti on kõik episoodid toime pandud sissetungimisega,

§ 199lg 2 p 8 mõttes.

Sõidukite aknaklaasi lõhkumist saab nimetada sissetungimiseks sõidukisse. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et Viktor Ivtšenko süü on keskmisest suurem. Kohus arvestab karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Viktor Ivtšenko’l on viis kehtivat kriminaalkaristust, millest kõik on määratud süstemaatiliselt toime pandud varguste eest. Kohus on seisukohal, et eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Viimati karistati Viktor Ivtšenko’t Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, mis sisaldas kaheksat episoodi 2 aasta ja 1 kuu pikkuse reaalse vangistusega. Selline karistus mõisteti Viktor Ivtšenko’le kokkuleppemenetluse raames. Samuti mõisteti sama otsusega süüdistatavalt kannatanutele välja tsiviilhagid. Praegusel juhul on Viktor Ivtšenko pannud toime viis varguse episoodi väga lühikese aja jooksul. Seega näitab Viktor Ivtšenko pikk karistusregister varavastaste süütegude toimepanemises, et vargused on saanud tavapäraseks käitumismustriks ning ei nähtu, et Viktor Ivtšenko oleks teinud järeldusi enda varasemast karistamisest. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et praegusel juhul on prokuröri poolt küsitud karistuse suurus 2 aastat ja 6 kuud vangistust keskmises määras ning käesoleval juhul kohtu hinnangul proportsionaalne. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

1. TSIVIILHAGID - Kannatanu A U on 29.04.
2. a esitanud tsiviilhagi summas 540 eurot. 29.04.2018 koostatud kannatanu A U ülekuulamise protokollis täpsustab A U, et 23.03.2018 kella 18:00-19:00 vahel 26 tungiti sõiduki tagumise ukse aknaklaasi lõhkumise teel tema sõidukisse xxxx reg nr xxxx mis oli pargitud Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuva Ülemiste kaubanduskeskuse parklasse. Sõidukist varastati temale kuuluvad musta värvi kunstnahast käekott väärtusega 50 eurot, milles olid kuldkett väärtusega 420 eurot, uued aluspüksid väärtusega 20 eurot, väärtusetu verekaart ja väärtusetu deodorant Rexona. Akna lõhkumisega tekitati varalist kahju 50 eurot kuna kannatanu sai aknaklaasi vahetatud omal jõul ja ostis klaasi lammutusest. Vargusega tekitatud kogukahju on seega 540 eurot. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 540 eurot on tõendatud kannatanu ütluste ning kohtueelses menetluses kohutud tõenditega. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tõendatud süüdistatava poolt toime pandud vargus ning kannatanule A Ule on tekitatud varaline kahju, tuleb VÕS § 1043 alusel kannatanu A U poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses mis tuleb kanda A U arveldusarvele nr xxxx. - 24.03.2018 toimepandud kuriteoga tekitati varalist kahju kannatanutele C G E F’ile ja K N’le, kes tsiviilhagi ei esitanud. - Kannatanu K L on esitanud 12.04.2018 tsiviilhagi summas 60 eurot. 12.04.2018 koostatud kannatanu K L ülekuulamise protokollis täpsustab K L, et 25.03.2018 kella 17:00-20:00 vahel tungiti sõiduki tagumise ukse aknaklaasi lõhkumise teel tema sõidukisse xxxx reg nr xxxx mis oli pargitud Tartu mnt 87, Tallinn asuva Sikupilli kaubanduskeskuse parklasse. Sõidukist varastati temale kuuluvad musta värvi väike üleõlakott, hetkeväärtusega 30 eurot, milles oli väärtuseta 0,5 l Bonaqua veepudel (poolik), väärtuseta 0,75 l VitaMineral Water veepudel (poolik) ja ühiskaart, mis on ilma väärtuseta, kuid ühiskaardil oli laaditud raha summas 10 eurot. Sõiduki akna lõhkumisega tekitati varalist kahju 20 eurot. Vargusega tekitatud kogukahju on seega 60 eurot. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 60 eurot on tõendatud kannatanu ütluste ning kohtueelses menetluses kohutud tõenditega. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tõendatud süüdistatava poolt toime pandud vargus ning kannatanule K L on tekitatud varaline kahju, tuleb VÕS § 1043 alusel kannatanu K L’i poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses mis tuleb kanda K L arveldusarvele nr xxxx. - Kannatanu Xxxx OY-le, kannatanu seaduslik esindaja, juhatuse liige T P on esitanud 29.03.2018 tsiviilhagi summas 1269 eurot. 26.04.2018 on kohtuväline menetleja tunnistanud kannatanuks Xxxx OY, keda esindab seaduslik esindaja, juhatuse liige T P. Kannatanuks tunnistamise määrusest nähtub, et 29.03.2018 kella 18:36-20:00 vahel tungiti sõiduki kõrvalistuja ukse aknaklaasi lõhkumise teel tema sõidukisse xxxx reg nr xxxx, mis oli pargitud Ahtri tn 9, Tallinn asuva Nautica kaubanduskeskuse parklasse. Sõidukist varastati Xxxx OY-le kuuluvad mobiiltelefon xxxx väärtusega 399 eurot, xxxx mobiiltelefoni laadija väärtusega 20 eurot, mobiiltelefon xxxx väärtusega 600 eurot ning T P’ile kuuluva tahvelarvuti xxxx väärtusega 800 eurot. Varasatu väärtusi ning esemeid on kirjeldatud ka kannatanu T P ülekuulamise protokollis mis on koostatud 29.03.
3. Sõiduki aknaklaasi lõhkumisega tekitati varalist kahju 250 eurot. Kohus leiab, et kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on tõendatud kannatanu ütluste ning kohtueelses menetluses kohutud tõenditega. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tõendatud süüdistatava poolt toime pandud vargus ning kannatanule Xxxx OY-le on tekitatud varaline kahju summas 1269 eurot, tuleb VÕS § 1043 alusel kannatanu Xxxxx OY poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses mis tuleb kanda Xxxxx OY arveldusarvele nr xxxx. Kuivõrd T P’ile on tekitatud varaline kahju summas 800 eurot, tuleb VÕS § 1043 alusel kannatanu T P poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses mis tuleb kanda J T P arveldusarvele nr xxxx. 27 - 31.03.2018 toimepandud kuriteoga tekitati varalist kahju kannatanule A T T’le, kes esitas 31.03.2018 hagiavalduse varalise kahju hüvitamiseks summas 270 eurot. Kannatanu ütlustest nähtub, et 31.03.2018 kella 11:00-14:00 vahel tungiti sõiduki tagumise ukse aknaklaasi lõhkumise teel tema sõidukisse xxxx reg nr xxxx, mis oli pargitud Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuva Ülemiste kaubanduskeskuse parklasse. Sõidukist varastati temale tütrele kuuluvad käekott Michael Kors väärtusega 160 eurot, mille sees olid: meigikott Michael Kors väärtusega 60 eurot, meigitooted (puuder, päikesepuuder, valgust peegeldav highlight toode, 2 ripsmetušši Maybelline, ripsmetušš Rimmel, jumestuskreem, 2 kulmupliiatsi, ripsmekoolutaja, 2 kulmugeeli Luminen, 3 pintslit, peitepliiats) koguväärtusega 80 eurot, mobiiltelefoni Iphone 6 laadija väärtusega 20 eurot, kuiv šampoon väärtusega 5 eurot, käsipeegel väärtusega 6 eurot, bussi kuukaart väärtusega 30 eurot, roosa värvi Zara jakk väärtusega 29,95 eurot, halli värvi kõrgekaelaga pusa väärtusega 15 eurot, halli värvi akupank väärtusega 20 eurot ehk asju kokku summas 425,95 eurot. Sõiduki akna lõhkumisega tekitati varalist kahju 900 eurot. Tsiviilhagi kohaselt on kannatanu esitanud tsiviilhagi kogusummas 270 eurot. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 270 eurot on tõendatud kannatanu ütluste ning kohtueelses menetluses kohutud tõenditega. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tõendatud süüdistatava poolt toime pandud vargus ning kannatanule A T T’le on tekitatud varaline kahju, tuleb VÕS § 1043 alusel kannatanu A T T’i poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses mis tuleb kanda A T T arveldusarvele nr xxx.
4. TÕKEND Kohtueelses menetluses on Viktor Ivtšenko kahtlustatavana kinni peetud 03.04.
5. a kell 15:
6. Seejärel on Viktor Ivtšenko Harju Maakohtu 05.04.
7. a kohtumäärusega vahistatud kuni 03.06.
8. a. Harju Maakohus pikendas Viktor Ivtšenko suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine kuni 03.07.
9. Kriminaalasja arutav kohus jättis Viktor Ivtšenko suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtulahendini. Seega on käesolevas kriminaalasjas Viktor Ivtšenko eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 03.04.
10. a. Kohus mõistis Viktor Ivtšenko’le lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse Viktor Ivtšenko’le karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg alates 03.04.2018. a, mil ta peeti kahtlustavana kinni. Kuivõrd kohus mõistis Viktor Ivtšenko’le reaalse vabadusekaotusliku karistuse, millest ta on otsuse tegemise ajaks kandud ära 11 kuud ja 8 päeva, siis on otstarbekas, et Viktor Ivtšenko kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus Viktor Ivtšenko suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena. Kohus juhindub KrMS § 238; § 313; § 315 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11.03.2019 kohtuotsus jõustus 13.01.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. 28