← Eesti

2-15-10453/69

Obsah (10)§ 633§ 187§ 450§ 436§ 230§ 231§ 232§ 173§ 162§ 174

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-15-10453 5. juuli 2019, Narva Kohtuasi OÜ BEST BUILDING (pankrotis) pank

§ 633

lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et

§ 187

lg-ga 6 kooskõlas peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka Tsiviilasi nr 2-15-10453 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE EELNEV KÄIK SA Narva Linnaelamu esitas

  1. juulil 2015 kohtule hagi OÜ Best Building vastu poolte vahel
  2. juulil 2014 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust nr 5 tuleneva leppetrahvi summas 1199,64 eurot väljamõistmiseks. Viru Maakohus
  3. juuli
  4. a määrusega (kd 1, toimiku lk 28-29) võttis hagi menetlusse. OÜ Best Building esitas
  5. märtsil 2016 kohtule vastuhagi SA Narva Linnaelamu vastu põhivõlgnevuse summas 8440,12 eurot ja viivise väljamõistmiseks (kd 1, toimiku lk 103-106). Viru Maakohus
  6. septembri
  7. a määrusega (kd 1, toimiku lk 125-126) võttis OÜ BestBuilding vastuhagi menetlusse. Viru Maakohus
  8. novembri
  9. a osaotsusega (kd 2, toimiku lk 40-45), mis on jõustunud
  10. detsembril 2017 (kd 2, toimiku lk 57), rahuldas täies ulatuses SA Narva Linnaelamu hagi OÜ BEST BUILDINGi vastu leppetrahvi väljamõistmise nõudes ning mõistis OÜ-lt Best Building välja SA Narva Linnaelamu kasuks leppetrahv 1199,64 eurot. OÜ BEST BUILDINGi vastuhagis SA Narva Linnaelamu vastu võlgnevuse nõudes tsiviilasja menetlus jätkub. Osaotsuses tõi kohus esile, et osaotsust võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (

§ 450lg 2).

Osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus (

§ 450lg 3).

Kohus selgitas pooltele ülalmainitud osaotsuses, et

§ 450

lg-st 4 tuleneb, et kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda.

§ 450

lg 5 kohaselt peab hageja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul hüvitama kostjale otsuse sundtäitmise või sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud abinõudega tekitatud kahju. Pärnu Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-16879, mis on jõustunud
  3. veebruaril 2018, tunnistati Best Building OÜ maksujõuetuks ja kuulutati Best Building OÜ (registrikood registrikood 11675238) pankrot välja. Best Building OÜ pankrotimenetluse pankrotihalduriks määrati Saima Laumets. Viru Maakohus
  4. mai
  5. a määrusega (kd 2, toimiku lk 66) lubas OÜ Best Building (pankrotis) pankrotihaldur Saima Laumetsal astuda OÜ Best Building (pankrotis) asemel tsiviilasja menetlusse. Pankrotihaldur esitas
  6. oktoobril 2018 kohtule vastuhagi avalduse täienduse muudatuse avalduse (kd 2, toimiku lk 95-96), milles on muutunud hagi põhi- ja viivise nõude summat. Kohus jättis
  7. novembri
  8. a määrusega (kd 2, toimiku lk 111-112) avalduse käiguta. Pankrotihaldur esitas
  9. novembri 2018 vastuhagiavalduse uue tervikteksti (kd 2, toimiku lk 116-118). Kohus
  10. detsembri
  11. a määrusega (kd 2, toimiku lk 134) võttis
  12. novembril 2018 esitatud hagi muutmiseavalduse menetlusse. 2

(9)Tsiviilasi nr 2-15-10453
  1. mai 2019 kohtuistungil (kd 2, toimiku lk 165-170) esitas hageja vastuhagi täienduse (kd 2, toimiku lk 171). Kohus protokollilise määrusega võttis vastuhagi täienduse menetlusse (kd 2, toimiku lk 165 pöördel). ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED OÜ Best Building (pankrotis) pankrotihalduri Saima Laumetsa lõplikuks nõudeks on:
  2. Välja mõista kostjalt SA Narva Linnaelamu hageja OÜ Best Building (pankrotis) kasuks põhivõlgnevus 11 276,62 eurot;
  3. Välja mõista kostjalt SA Narva Linnaelamu hageja OÜ Best Building kasuks kohtuotsuse jõustumisest alates viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (11 276,62 eurot) kuni põhinõude täitmiseni;
  4. Välja mõista kostjalt SA Narva Linnaelamu hageja OÜ Best Building (pankrotis) kasuks sissenõutav viivis 3382,99 eurot;
  5. Välja mõista kostjalt SA Narva Linnaelamu hageja OÜ Best Building (pankrotis) kasuks menetluskulud 4325 eurot ning määrata, et kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni kohustada SA Narva Linnaelamu tasuma OÜ Best Building (pankrotis) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastuhagiavalduse ja selle täiendamise-muutmise asjaolude kohaselt sõlmisid kostja SA Narva Linnaelamu ja hageja OÜ Best Building
  6. juulil 2014 ehitustööde töövõtulepingu nr 5, mille kohaselt kohustus hageja (Töövõtja) OÜ Best Building vahetama 189 akent Narvas, Kreenholmi 32 asuvas ühiselamus ja teostama vastava siseviimistluse. Kostja (Tellija) SA Narva Linnaelamu kohustus teostatud tööde eest tasuma kokku 59 982 eurot (koos käibemaksuga). Ehitustööd lõppesid
  7. veebruaril
  8. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr. 5 punkt 7.1 kohaselt toimus ehitustööde eest tasumine faktipõhiselt vastavalt akteeritud töödele ja esitatud arvetele. Lepingu punkti 7.2 kohaselt kohustus OÜ Best Building 1 kord kalendrikuu lõpus esitama SA-le Narva Linnaelamu teostatud tööde aktid, SA Narva Linnaelamu aga kohustus tasuma maksed aktsepteeritud aktide alusel koostatud ja esitatud arvete alusel 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul, arvates arvete kättesaamisest (lepingu punkt 7.3). Poolte vahel puudub vaidlus, et Töövõtja OÜ Best Building koostas ja esitas Tellijale SA Narva Linnaelamu teostatud tööde aktid ja aktide alusel koostatud arved maksete tasumiseks järgmiselt: - 01.12.
  9. a. teostatud tööde akti nr 1 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 10 818 eurot ja esitati Töövõtja OÜ Best Building poolt Tellijale SA Narva Linnaelamu tasumiseks 01.12.2014.a. arve nr. 01/12-2014 summas 10 818 eurot; - 15.12.
  10. a. teostatud tööde akti nr 2 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 10 764 eurot ja esitati Töövõtja OÜ Best Building poolt Tellijale SA Narva Linnaelamu tasumiseks 15.12.2014.a. arve nr. 15/12-2014 summas 10 764 eurot; - 09.02.
  11. a. teostatud tööde akti nr 3 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 9879,60 eurot ja esitati Töövõtja OÜ Best Building poolt Telijale SA Narva Linnaelamu tasumiseks 09.02.2015.a. arve nr. 09/02-15 summas 9879,60 eurot; - 11.02.
  12. a. teostatud tööde akti nr 4 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 12 428,40 eurot ja esitati Töövõtja OÜ Best Buildin poolt Tellijale SA Narva Linnaelamu tasumiseks 11.02.2015.a. arve nr. 10/02-15 summas 12 428,40 eurot; - 20.02.
  13. a. teostatud tööde akti nr 5 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 12 516 eurot ja esitati Töövõtja OÜ Best Building poolt Tellijale SA Narva Linnaelamu tasumiseks 20.02.2015.a. arve nr. 20/2-15 summas 12 516 eurot; - 27.02.2015.a. teostatud tööde akti nr 6 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 324 eurot ja esitati Töövõtja OÜ Best Building poolt Tellijale SA Narva Linnaelamu tasumiseks 27.02.2015.a. arve nr. 27/02-15 summas 324 eurot. 3
(9)Tsiviilasi nr 2-15-10453 Tellija poolt aktsepteeritud ja vastuvõetud teostatud tööde aktide alusel koostas ja esitas Töövõtja OÜ Best Building Tellijale SA Narva Linnaelamu tasumiseks arveid kokku summas 56 730 eurot, mille osas puudub poolte vahel vaidlus. Poolte vahel puudub vaidlus, et Tellija SA Narva Linnaelamu esitas Töövõtjale OÜ Best Building leppetrahvide tasumiseks arved alljärgnevalt: - 17.12.
  1. a arve nr 216 summas 1199, 64 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest 06.12.2014 - 15.12.2014, kokku 10 päeva; -12.02.
  2. a arve nr 30 summas 6837,95 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest 16.12.2015 - 10.02.2015, kokku 57 päeva; -25.02.
  3. a arve nr 35 summas 1199,64 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest; -25.02.
  4. a arve nr. 36 summas 1199,64 eurot ehitusaegse tagatise esitamata jätmise eest; -11.02.2015 - 20.02.2015, kokku 10 päeva; -03.03.
  5. a arve nr 41 summas 839,75 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest 21.02.2015 - 27.02.2015, kokku 7 päeva. Kokku esitas Tellija SA Narva Linnaelamu Töövõtjale OÜ Best Building leppetrahvi nõudeid arvete alusel kokku summas 11 276,62 eurot. Hageja OÜ Best Building (pankrotis) põhinõue kostja SA Narva Linnaelamu vastu on 11 276,62 eurot. Hageja OÜ Best Building (pankrotis) põhinõue põhineb asjaolul, et kostja SA Narva Linnaelamu on jätnud põhjendamatult osaliselt tasumata hageja OÜ Best Building poolt esitatud arved nr. 01/12-2014, nr. 15/12-2014, nr. 09/02-15, nr. 10/02-15, nr. 20/2-15, nr. 27/02-15 kokku summas 11 276,62 eurot, mis sai Töövõtja koostatud ja esitatud Tellijale akteeritud teostatud tööde aktide alusel tasumiseks, mis tulenes poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust nr
  6. Käesoleval juhul on kostja tegevus ja tegevusetus lepinguliste kohustuste täitmisel olnud vastuolus hea usu põhimõttega ja seadusest mittetulenev ning hagejat kahjustav. Hageja on seisukohal, et kostja SA Narva Linnaehitus tegevusetus arvete osalises tasumata jätmises summas 11 276,62 eurot on olnud pahatahtlik ja seadusest mittetulenev, kuna hageja Töövõtja OÜ Best Building poolt koostatud ja edastatud tööde teostamise aktid on Tellija poolt aktsepteeritud ja allkirjastatud, tööde puudusi ei ole tuvastatud, millest tulenevalt on hageja Töövõtja OÜ Best Building poolt kostjale Tellijale SA Narva Linnaelamu esitatud arved olnud kõik põhjendatud ning mistõttu puudus kostjal alus arvete osaliseks tasumata jätmiseks kokku summas 11 276,62 eurot. Vastuhagi hageja OÜ Best Building (pankrotis) palub kohtul rahuldada vastuhagi hageja OÜ Best Building (pankrotis) arvete tasumise põhinõude kostja SA Narva Linnaelamu vastu summas 11 276,62 eurot. Hageja palub kohtul ka välja mõista kostjalt SA Narva Linnaelamu hageja OÜ Best Building (pankrotis) kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (11 276,62 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt VÕS-e sätetest ja pooltevahelise lepingu punktist 12.3 on hageja esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Lepingu punkt 12.3 kohaselt on viivisemääraks 0,2% maksesummast iga viivitatud tööpäeva eest, kuid mitte üle 30% hilinenud maksesummast. Põhinõude 11 276,62 euro tasumisega on kostja viivitanud kuni käesoleva ajani, kostja poolt teostatud kinnipidamised on VÕS sätetest mittetulenevad ja TsÜS sätetest tulenevalt tühised. 4
(9)Tsiviilasi nr 2-15-10453 Tulenevalt lepingu punktist 12.3 on tasumata maksesummalt 11 276,62 eurot arvutatud viivise piirmääraks 3382,99 eurot (11 276,62-st 30% on 3382,99 eurot). Alates viimase arve nr 27/02-15 27.02.2015.a. osalisest tasumata jätmisest 15 kalendripäeva jooksul, arvates arve kättesaamisest, s.o. alates 18.03.2015.a. kuni vastuhagiavalduse esitamise päevani, s.o. 18.03.2016.a. moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 8277,04 eurot. Kuna viiviseraporti kohaselt ületab viivise summa lepingu punkti 12.3 alusel arvutatud viivise piirmäära ca 2,4 korda, siis sellisel juhul tulenevalt lepingu punktist 12.3 on sissenõutavaks muutunud viivise summaks 3382,99 eurot, milline palutakse kohtul kostjalt SA Narva Linnaelamu hageja OÜ Best Building (pankrotis) kasuks välja mõista. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§-st 123 tulenevalt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastuhagi esialgseks nõudeks (kd 1, toimiku lk 103-106) oli põhivõlgnevus 8440,12 eurot + viivis kokku 2532,04 eurot = 10 972,16 eurot. Seega on tsiviilasja hind 10 972,16 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei tunnista vastuhagi nõuet ning leiab et vastuhagi nõue on täies ulatuses põhjendamatu. Kostja palub jätta OÜ Best Building vastuhagi täies ulatuses rahuldamata (kd 1, toimiku lk 136140; kd 2, toimiku lk 139-143; kd 2, toimiku lk 181-182). Kokkuvõtvalt on kostja vastuväited järgmised. Lepingu p-de 7.4 ja 12.11 kohaselt on Kostjal õigus tasutava arve summast ühepoolselt maha arvata leppetrahvid, kahjuhüvitised ja muud Hageja vastu suunatud rahalised nõuded (nõude tasaarvestus). Lepingu p 7.4 kohaselt loetakse seega tasaarvestus toimunuks Kostja poolt leppetrahvi summa ühepoolse mahaarvamisega Töövõtjale makstavast tasust. Töövõtja oli teadlik tema vastu esitatud leppetrahvi nõudest Tellija 30.03.2015. a kirja kaudu. Tellija poolt Töövõtjale makstavast tasust vastavalt Lepingu p-le 7.4 kinnipeetud leppetrahvide kogusumma on 11 276,62 eurot, sellest 1199,64 eurot on leppetrahv ehitusaegse tagatise esitamata jätmise eest vastavalt Lepingu p-le 11.1 ning 10 076,98 eurot on Leppetrahv Tööde tegemise ja üleandmise lõpptähtaja ületamise eest, kokku 84 päeva (59 982 x 0,2% x 84). Lepingu p 7.4 kohaselt oli Tellijal õigus kinni pidada leppetrahvide summad Töövõtjale makstavast tasust. Ebaõige on Hageja seisukoht, et leppetrahvide summade kinnipidamiseks pidi Kostja tegema Hagejale tasaarvestusavalduse vastavalt VÕS § 198 ning tasaarvestuse avalduse tegemata jätmisel ei olnud Kostjal alust leppetrahvi summa kinnipidamiseks. 5

(9)Tsiviilasi nr 2-15-10453 Lepinguvabaduse ja sisu kujundamise õigus eeldab poolte õigust kokku leppida teisiti, kui on seaduses reguleeritud. Pooled võivad oma kokkuleppega jätta seaduses sätestatud tasaarvestusavalduse esitamise nõude ja tasaarvestust takistavad asjaolud arvestamata. Käesoleval juhul leppisid pooled Lepingu punktis 12.11 kokku, et Tellijal on õigus kinni pidada Lepingu punktides 12.5, 12.6 või 12.7 sätestatud korras arvutatud leppetrahv Töövõtjale makstavast tasust. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahjude hüvitamist. Lepingu p 7.4 kohaselt on Kostjal õigus tasutava arve summast ühepoolselt maha arvata leppetrahvid, kahjuhüvitised ja muud Hageja vastu suunatud rahalised nõuded (nõude tasaarvestus). Töövõtulepingu p-des 12.11 ja 7.4 kokkulepitu järgi ei pidanud Kostja selleks, et vähendada Hageja tasu leppetrahvi summa võrra, tegema Hagejale tasaarvestuse avaldust vastavalt VÕS § 186 lg
  1. Käesolevas vaidluses leppisid Hageja ja Kostja Töövõtulepingu p-des 12.11 ja 7.4 kokku, et leppetrahvi summa kinnipidamiseks ei pidanud Kostja tegema tasaarvestusavaldust, vaid Kostjal on õigus vähendada Töövõtjale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra. Juhul, kui kohus ei nõustu Kostja vastuväidetega vastuhagile, mis puudutavad Kostja õigust kinni pidada leppetrahvi summa Hageja tasust, esitas Kostja 29.01.2019 menetlusdokumendis VÕS § 198 kohaselt tasaarvestuse avalduse, millega Kostja tasaarvestas oma leppetrahvi nõude Hageja vastu summas 11 276, 62 eurot, (Kostja 17.12.
  2. a. arve nr 216 summas 1199, 64 eurot; Kostja 12.02.
  3. a. arve nr 30 summas 6837,95 eurot; Kostja 25.02.
  4. a. arve nr 35 summas 1199,64 eurot, Kostja 25.02.2015.a. arve nr. 36 summas 1199,64 eurot, Kostja 03.03.
  5. a. arve nr 41 summas 839,75 eurot) Hageja tasunõudega. Kostja teeb tasaarvestusavalduse üksnes juhuks, kui kohus peaks hageja nõuet rahuldama. Kostjal ei ole võlgnevust Hageja vastu ning Kostja ei tunnista Hageja viiviste nõuet. Peale selle on Hageja viiviste nõue aegunud vastavalt Lepingu punktile 12.
  6. TsÜS § 145 lg 1 kohaselt võib tehinguga nõude aegumise tingimusi kergendada, eelkõige aegumistähtaega lühendada. Lepingu p 12.4 kohaselt Töövõtja viivisenõue Tellija vastu peab olema esitatud hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul, makseviivituse toimumise päevast. Vastasel korral loetakse Töövõtja viivisenõue aegunuks ning Tellija vabaneb viivise maksmise kohustusest. Kostja palub kohaldada aegumist TsÜS § 143 järgi. Hageja pole esitanud viivise nõuet Lepingu p-s 12.4 sätestatud aegumistähtaja jooksul ning Hageja viivise nõue on aegunud. 27.02.
  7. a ehitise üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisel on Hageja ja Kostja kinnitanud, et loevad Lepingu lõppenuks ning ei oma teineteise vastu pretensioone. Eeltoodut arvestades leiab Kostja, et Hageja nõue summas 11 276,62 eurot on täies ulatuses põhjendamatu. KOHTUISTUNG
  8. mail 2019 toimunud kohtuistungil (kd 2, toimiku lk 165-170) jäid pooled oma nõuete, väidete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Peale istungit esitasid pooled kohtuvaidluse kirjalikud teesid (kd 2, toimiku lk 181-182, 185-188). 6
(9)Tsiviilasi nr 2-15-10453 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et nende vahel 09. juulil 2014 oli sõlmitud ehitustööde töövõtuleping nr 5 (kd 1, toimiku lk 6-10), mille kohaselt kohustus hageja vahetama 189 akent Narvas, Kreenholmi 32 asuvas ühiselamus ja teostama vastava siseviimistluse. Vastavalt lepingu p-le 6.1 lepingu hinnaks koos käibemaksuga on 59 982 eurot. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-le 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja nõue kostja vastu tuleneb väidetavast töövõtulepingu rikkumisest, kuna kostja on jätnud põhjendamatult osaliselt tasumata hageja poolt esitatud arved nr. 01/12-2014, nr. 15/12-2014, nr. 09/02-15, nr. 10/02-15, nr. 20/2-15, nr. 27/02-15, kokku summas 11 276,62 eurot. Kostja ei ole hagiga nõus, kuna Lepingu p-de 7.4 ja 12.11 kohaselt on kostjal õigus tasutava arve summast ühepoolselt maha arvata leppetrahvid, kahjuhüvitised ja muud hageja vastu suunatud rahalised nõuded (nõude tasaarvestus). Lepingu p 7.4 kohaselt loetakse seega tasaarvestus toimunuks Kostja poolt leppetrahvi summa ühepoolse mahaarvamisega Töövõtjale makstavast tasust. Tellija poolt Töövõtjale makstavast tasust vastavalt Lepingu p-le 7.4 kinnipeetud leppetrahvide kogusumma on 11 276,62 eurot, sellest 1199,64 eurot on leppetrahv ehitusaegse tagatise esitamata jätmise eest vastavalt Lepingu p-le 11.1 ning 10 076,98 eurot on Leppetrahv Tööde tegemise ja üleandmise lõpptähtaja ületamise eest, kokku 84 päeva (59 982 x 0,2% x 84). Lepingu p 7.4 kohaselt oli Tellijal õigus kinni pidada leppetrahvide summad Töövõtjale makstavast tasust. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja arved nr 01/12-2014 (kd 1, toimiku lk 122), nr 15/122014 (kd 1, toimiku lk 122 pöördel), nr 09/02-15 (kd 1, toimiku lk 123), nr 10/02-15 (kd 1, toimiku lk 123 pöördel), nr 20/2-15 (kd 1, toimiku lk 124) ja nr 27/02-15 (kd 1, toimiku lk 124 pöördel), jäid tasumata kostja poolt kokku summas 11 276,62 eurot,. Hageja ei vaielnud vastu, et sellest summast 1199,64 eurot on leppetrahv ehitusaegse tagatise esitamata jätmise eest ja 10 076,98 eurot on leppetrahv tööde tegemise ja üleandmise lõpptähtaja ületamise eest. Samuti ei vaielnud hageja vastu, et ületanud tööde tegemise ja üleandmise lõpptähtaja. 7

(9)Tsiviilasi nr 2-15-10453 Leppetrahv ehitusaegse tagatise esitamata jätmise eest summas 1199,64 eurot oli hagejalt kostja kasuks väljamõistetud Viru Maakohtu
  1. novembri 2017 osaotsusega (kd 2, toimiku lk 40-45), mis jõustus
  2. detsembril 2017 (kd 2, toimiku lk 57). Poolte vaidlus seisneb selles, et kas hageja on lepingut rikkunud ning kostjal oli õigus tasutava arve summast ühepoolselt maha arvata leppetrahvid (nõude tasaarvestus). Hageja andis kostjale lepingujärgsed ehitustööd üle järgmiselt:  01.12.
  3. a teostatud tööde akti nr 1 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 10 818 eurot;  15.12.
  4. a teostatud tööde akti nr 2 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 10 764 eurot;  09.02.
  5. a teostatud tööde akti nr 3 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 9 879,60 eurot;  11.02.
  6. a teostatud tööde akti nr 4 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 12 428,40 eurot;  20.02.
  7. a teostatud tööde akti nr 5 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 12 516 eurot;  27.02.
  8. a teostatud tööde akti nr 6 alusel võeti vastu ehitustööd maksumusega 324 eurot. Vastavalt Töövõtulepingu punktidele 4.1–4.3 ja 5.4 pidi hageja tegema töö selliselt, et lepingust tulenevatele nõuetele vastav töö oleks täielikult ja kvaliteetselt teostatud ning hageja poolt lõplikult üle antud ja kostja poolt ehitise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel lõplikult vastu võetud hiljemalt
  9. detsembril
  10. a. Tööde lõpetamise tähtaeg oli 30.10.
  11. Pooled sõlmisid lepingu p-dele 8.1 ja 8.2 vastava ehitise üleandmise-vastuvõtmise akti 27.02.2015 (kd 1, toimiku lk 17 pöördel), seega ületas Kostja lepingu p 5.4 sätestatud ehitustööde üleandmise lõpptähtaega 84 päeva võrra. Lepingu p 12.5 kohaselt maksab hageja kostjale tööde tegemise või üleandmise lõpptähtaja ületamise eest leppetrahvi 0,2% Lepingu hinnast iga hilinenud kalendripäeva eest, kuid mitte üle 30% Lepingu hinnast. Kostja esitas hagejale tööde tegemise ja üleandmise lõpptähtaja ületamise eest leppetrahvid alljärgnevalt:  17.12.
  12. a arves nr 216 (kd 1, toimiku lk 24 pöördel) nõudis kostja leppetrahvi tasumist summas 1199, 64 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest 06.12.2014 - 15.12.2014, kokku 10 päeva;  12.02.
  13. a arves nr 30 (kd 1, toimiku lk 25) nõudis kostja leppetrahvi tasumist summas 6 837,95 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest 16.12.2015 10.02.2015, kokku 57 päeva;  25.02.
  14. a arves nr 35 (kd 1, toimiku lk 25 pöördel) nõudis kostja leppetrahvi tasumist summas 1 199,64 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest 11.02.2015 20.02.2015, kokku 10 päeva;  03.03.
  15. a arves nr 41 (kd 1, toimiku lk 26 pöördel) nõudis kostja leppetrahvi tasumist summas 839,75 eurot tööde üleandmise lõpptähtaja ületamise eest 21.02.2015 27.02.2015, kokku 7 päeva. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 8
(9)Tsiviilasi nr 2-15-10453 Vastavalt VÕS § 158 lg-le 1 leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel ei ole vaidlust, et lepingus ettenähtud tööd olid OÜ Best Building poolt üleantud SA-le Narva Linnaelamu ehitise üleandmise-vastuvõtmise 27.02.2015 aktiga (kd 1, toimiku lk 17, tõlge toimiku lk 17 pöördel), seega lepingu p-s 5.4 ettenähtud tähtaja rikkudes, kuna ületas seda 84 päeva võrra. Lepingu p-de 7.4 ja 12.11 kohaselt on kostjal õigus tasutava arve summast ühepoolselt maha arvata leppetrahvid, kahjuhüvitised ja muud hageja vastu suunatud rahalised nõuded (nõude tasaarvestus). Seega, lepingu p 7.4 kohaselt loetakse tasaarvestus toimunuks kostja poolt leppetrahvi summa ühepoolse mahaarvamisega hagejale makstavast tasust. Kostja poolt hagejale makstavast tasust kinnipeetud leppetrahvide kogusumma on 11 276,62 eurot, millest on 1199,64 eurot leppetrahv ehitusaegse tagatise esitamata jätmise eest ning 10 076,98 eurot leppetrahv ehitustööde tegemise ja üleandmise lõpptähtaja ületamise eest kokku 84 päeva (59 982 x 0,2% x 84). Kohus leiab, et hagejale makstavast tasust leppetrahvide kinnipidamine kostja poolt oli õigustatud, kuna tuleneb poolte lepingust ning ei ületa lepingu p-s 12.5 sätestatud määra. Leppetrahvide kinnipidamine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Lähtudes eeltoodust ei ole OÜ Best Building hagi (vastuhagi) põhjendatud ja kohus jätab hagi täies ulatuses (põhivõlg ja viivis) rahuldamata. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi on jäetud täies ulatuses rahuldamata, seega lahend on tehtud hageja kahjuks.

§ 162alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Hageja kanda jäävad kostja menetluskulud ja hageja enda menetluskulud. Vastavalt

§ 174

lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus

§ 174lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtumääruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.