KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-17-7033 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Svetl
§ 184lg 2 p 1,2 ja § 418 lg 1 järgi 5 aastat 2 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus 27.04.2017 Karistuse kandmise algus 27.04.2017 ja lõpp 27.06.2022 Kaitsja Vandeadvokaat Ilya Zuev RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 määras: Jätta Jevgeni Pronin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1
(7)Viru Maakohtu 24.11.2017 otsusega tunnistati Jevgeni Pronin süüdi
§
§ 184
lg 2 p 1,2 ja § 418 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat 2 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 08.02.
- Viru Vangla esitas 25.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Pronin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 27.04.2017 ja lõpp 27.06.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.10.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 27.11.
- Jevgeni Pronin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest Jevgeni Pronini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kriminaalkorras karistatud 2 korda. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Varasemalt on karistatud teise isiku tähtsa isikut tõendava dokumendi kasutamise eest. Käesolevat karistust kannab suures koguses narkootilise ainete käitlemise, lisaks ka tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemise eest. Toimepandud kuriteod on olnud planeeritud, ta on tegutsenud tahtlikult selleks, et oma olukorda parandada. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on puudulikud probleemilahendusoskused ning majandusliku kasu saamise eesmärk. Jevgeni Pronin keeldub töötamisest vangla majandustöödel. Isik omandas 2017 aastal riigikeele A1 taseme, 2018 ja 2019 aastal on osalenud riigikeele A2 taseme kursusel. Jevgeni Proninil on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas Jevgeni Soomes üürikorteris ning seejärel asus elama oma vanematele kuulunud eramusse x. Elektroonilise ennetähtaega vabanemise korral asub elama oma õele K Z kuuluvasse 2-toalisesse kõigi mugavustega korterisse aadressil x, kus praegu elavad isiku ema ja ema abikaasa. Korteris elavad isikud ja korteri omanik on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Eluase vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 21.09.
- Isik omandas põhihariduse. Õppis Narva Kutsehariduskeskuses ehitust, kuid ei lõpetanud kooli, asus tööle Soome. Vangistuse ajal on soovinud õppida keevitust ning riigikeelt. Lisab, et eesti keeles valmistab raskusi kirjalik osa, kuid iseenesest meeldib talle eesti keelt õppida ja rääkida. Tunnistab riigikeele oskuse vajalikkust. Vangistusest ennetähtaega vabanemise korral soovib uuesti õppima asuda Narva Kutsehariduskeskusesse keevitaja erialale, kuna see oskus tuleks tema hinnangul kasuks ehitustöödel. Enne vangistust Jevgeni Pronin ei töötanud. Eestis ei ole ametlikult töötanud. Omab pikaajalist töökogemust ehitusel, on töötanud mitteametlikult ehitusel Soomes, Inglismaal ja ametlikult Rootsis, Eestis Narvas oma isa juures paar kuud mitteametlikult ehitustöödel. Leiab, et välismaal töötamine on tasuvam, kui Eesti töötamine. Tulevikus soovib uuesti minna Soome või Rootsi tööle. Kindlat eriala omandanud ei ole, kuid on pikaajalised töökogemused ehitustööde valdkonnas. Soovib end täiendada lisaks keevitaja eriala omandamisega. Töösse suhtub üldiselt positiivselt, leiab, et töötamine on vajalik ja kavatseb vangistusest vabanedes kindlasti tööle asuda. Vangistuses on keeldunud töötamisest majandustöödel, kuna leiab, et sentide eest pole mõtet tööle hakata. Enne vangistust oli sissetulekuks kuritegelikul teel saadud raha. Vangistusest vabanedes 2
(7)soovib asuda tööle Narvas tegutsevas ettevõttes xOÜ, kes on kinnitanud J. Pronini tööle võtmise valmisolekut. Seoses tööle asumisega soovib tasuda ka temal olevad rahalised nõuded, mida on 08.11.2019 seisuga summas 8336,91 eurot. Vabanemisfondis on 47,20 eurot. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral on vanemad vajadusel valmis teda materiaalselt toetama. Majandusliku toimetuleku oskust saab pidada nõrgaks, kuna ei suutnud oma kulusid ja tulusid tasakaalus hoida ning leida legaalset viisi raha teenimiseks. J. Pronini majanduslikku olukorda vabaduses mõjutavad tasumata võlanõuded, mida ta on käesolevalt motiveeritud tasuma. Lähivõrgustiku moodustavad ema, ema abikaasa ja õde. Omavahelised suhted on head ja toetavad. Päritolupere liikmed on valmis J. Proninit toetama moraalselt. J. Pronin ei ole paarisuhtes, kuid enne vangistust oli pikaajalises suhtes naisega, kellega on ka ühine tütar. Kooselu kestis kokku kuus aastat, suhe lõppes, kuna naisel tekkis suhe teise mehega. Käesolevalt on omavahelised suhted head, suheldakse peamiselt lapse pärast, naine koos tütrega on külastanud J. Proninit pikaajalistel kokkusaamistel vangistuses. Tütre eest on määratud alimendid, mida J. Pronin on nõus ja valmis tasuma. J. Pronini tutvusringkonda kuuluvad muuhulgas ka kriminaalse elustiiliga isikud. Kinnipeetava väitel on ta käesoleva vangistuse ajal eelneva üle järele mõelnud ja ei soovi enam samade isikutega suhelda. Kuritegu on toime pandud grupis olles, sealjuures oli J. Pronin see, kes narkootikume hankis ja neid kaasosalistele edasi andis. Teiste poolt mõjutatavust ei ole ilmnenud, pigem võib olla isik, kes ise teisi mõjutab. Hoolimatut elustiili ilmestab toimepandud kuriteo tõsidus rahvatervisele seades ohtu ühiskonnaliikmed. Lisaks ei suuda J. Pronin tunnistada oma osalust käesolevas kuriteos ning ei adu selle ulatust ja mõju teistele inimestele. Ta pole näinud vajadust piirata oma käitumist selleks, et oma eesmärke saavutada. Varasemalt on ühel korral väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel. Esimest korda proovis alkoholi alaealisena 15-aastasena. Alkoholisõltuvust ei ole, enne vangistust tarvitas alkoholi mõõdukalt, tähtpäevade puhul. Narkootikume ei ole regulaarselt tarvitanud, proovis kanepit 2015 aastal Inglismaal olles. Lisab, et talle ei meeldinud narkootikumide tarvitamise järgne seisund, mistõttu ei soovinud ta enam seda teha. Rohkem narkootikume tarvitanud ei ole, vastupidised andmed puuduvad, narkosõltlane ei ole. Kuigi pani kuriteo toime narkootikumide käitlemisega, siis tal endal narkosõltuvust ei ole ja narkootikume ei tarvitanud. Üldine tervislik seisund on hea, ajutised probleemid seedesüsteemis, puuet ega kroonilisi haigusi ei ole. Samuti ei ole esinenud psühhiaatrilisi probleeme. Adekvaatne enesehinnang, kohanemisraskusi ei ole täheldatud. Isikul on oma vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Avatud suhtleja. Vägivaldset käitumist esinenud ei ole. Samuti puudub info agressiivsuse kohta. Enda sõnul on rahulik inimene ja pigem soovib hoiduda konfliktidest. Kuritegusid on ette planeerinud, mis ei viita impulsiivsusele käitumisele kaldumises. Oma majanduslike probleemide lahendamiseks on valinud kuritegeliku viisi ning planeerinud ja toime pannud rahvatervist ja ühiskonnaliikmeid ohtu seadva kuriteo. Lisaks on oma elukohas omanud püstolit, mis tema arvates ei olnud laskekõlbulik, kuid kohtuotsuse kohaselt oli tegemist ümberehitatud püstoliga, mis on laskekõlbulik. Teiste inimeste seisukohti ei suuda mõista, kuna on mõelnud vaid iseenda kasulikkusele toimepandud kuriteos. J. Proninit ei ole huvitanud tema tegude tagajärjed ühiskonnaliikmetele, temale on olnud kasulik narkootikume käidelda andes neid edasi oma kuriteokaaslastele, saades seejuures majanduslikku kasu. Tulevikuks on seadnud realistlikud eesmärgid-asuda ametlikule tööle, õppida kutsekoolis eriala, toetada majanduslikult oma last. Väidetavalt on vangistuses olles aru saanud, kuidas tema käitumine mõjutab suhteid lähedastega ja isiklikku vabadust. Lisab, et ei soovi enam sellist isoleeritust ühiskonnast ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. 3
(7)Tunnistab narkootikumide omamist, kuid pole nõus süüdimõistvas kohtuotsuses toodud kuriteo toimepanemise asjaoludega, pisendab oma osalust ja süüd. Väljakujunenud kuritegelikke hoiakuid ei täheldata. Ametiisikutega suhtlemisel ei ole probleeme esinenud. Kunagi varem ei ole kriminaalhooldusel olnud, esimene reaalne vangistus. Arvab, et suudab täita kriminaalhoolduse poolt kehtestatud kontrollinõudeid, on selleks motiveeritud. Suhtumist ühiskonda peegeldab J. Pronini poolt toime pandud kuritegu, millega seadis otseselt ohtu ühiskonnaliikmed ja üldise rahvatervise aidates kaasa narkootikumide levikule. Ei ole endale lõplikult teadvustanud, mis kahju tema kuritegelik käitumine kaasa on toonud. Käesolevalt on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Väidab, et on aru saanud toimepandud teo ajenditest ja soovib muuta oma edaspidist käitumist, teenides raha legaalsel viisil ja mitte kuritegusid toime pannes. Kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootikumide levitamises ühiskonnas ning seeläbi ohtu seades rahvatervise. Oht seisneb tulirelva elukohas hoidmisega, millele on vaba ligipääs kinnipeetava lähedastel, selle tagajärjeks võib olla tervisekahjustuste tekitamine või surm. Viru Vangla, arvestades Jevgeni Pronini ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Jevgeni Pronini ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Jevgeni Pronin tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Jevgeni Proninile katseaeg kuni 27.06.2022 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud alates vanglast vabastamise päevast. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Jevgeni Proninle järgmised kohtukohustused: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; osalema sotsiaalprogrammis, mis korrigeerib kuritegelikku käitumist ja hoiakuid.
§ 75
lg 2 p 9 alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 5 (viis) kuud alates seadmete paigaldamisest. Kohtuistung 05.12.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. Nii kohtule esitatud motivatsioonikirjas, kui ka kohtuistungil väitis Jevgeni Pronin, et vanglas viibitud ajal tal on palju muutunud, suri vanaisa, ema on väga haige. Tal on tütar, ta tahab teda kasvatada ja ülal pidada ja osaleda tütre elus, ta soovib osaleda oma pereliikmete elus ja olla selle riigi seaduskuulekas kodanik. Narkootiline aine ei ole lihtsalt vahetuskaup kuid tegelik kahju isikutele. Paraku sai ta sellest aru alles vanglas trellide taga olles. Samuti selgitas J.Pronin, et ta keeldus majandustöödel töötamisest ainult madala palga pärast. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Jevgeni Pronini ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et kõik eeldused Jevgeni Pronini vabastamiseks tingimisi enne tähtaega on täidetud, isik on motiveeritud elada edaspidi seadusekuulekalt. Vanglas J.Pronin on teinud vastavaid järeldusi enda harjumuse ja käitumise osas. Vangla arvamuse kohaselt retsidiivi risk on 14 % ja vangla toetab Pronini vabastamist enne tähtaega. Kohtuistungil esitas kaitsja kohtule 02.09.2019 vormistatud tõendi, mille kohaselt xxx OÜ on valmis võtta Jevgeni Pronini tööle ehitaja abi ametikohale. 4
(7)Kohtu põhjendused
§ 76
lg 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Antud nõude on Jevgeni Pronini puhul täidetud. Vastavalt
§ 76
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda korterisse aadressil: x, mille omanikud on nõus, et Jevgeni Pronin vanglast vabanemisel siia elama asub. Korterisse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Seega formaalsed eeldused elektroonilise valve kehtestamiseks on täidetud. Tuleb positiivseks lugeda, et Jevgeni Proninile on pakutud vabaduses töökoht. Süüdimõistetul on toetav lähivõrgustik (mis on tõendatud, muuhulgas, ka Jevgeni Pronini ema kohtule edastatud kirjaga) ja kindel elukoht. Tal ei ole sõltuvusi, vabaduses ta soovib hoolitseda enda alaealise tütre eest. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Aga vaatamata ülaltoodule kohus, olles tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja võttes arvesse vangla prokuratuuri arvamusi, leiab, et Jevgeni Pronini tuleb siiski jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Nii, Jevgeni Pronini puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu (isikul on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab, et J.Proninil on isegi range järelevalve tingimustes probleeme kehtivale korrale allumisega. Eeltoodu aga ei tekita kohtus veendumust, et J.Pronin oleks suuteline käitumiskontrolli tingimusi edukalt täitma ning kohus asub seisukohale, et J.Pronini väide, et vangistuses on ta oma maailmavaateid muutunud, ei ole piisaval määral veenev ega usaldusväärne. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (
§ 76lg 4).
Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Jevgeni Pronin kannab karistust grupi poolt suures koguses ebaseadusliku narkootilise aine käitlemise ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Ka arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo 5
(7)toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Eksisteerib märkimisväärne tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uusi samalaadseid kuritegusid. Riigikohus on korduvalt osundanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on eeskätt narkokuriteod (RKKK 3-1-1-103-06 p.15; 3-1-1-108-09 p.10.1). Kohus rõhutab, et narkootikumidega seotud kuritegusid on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides ning narkootiliste ainete käitlemiseks pole vaja isegi kodust lahkuda ehk elektrooniline järelevalve ei taga uute narkokuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul. Seda enam, et isikul on suured võlad, mis võib samuti kihutada teda uute narkokuritegude toimepanemisele. Tütre olemasolu ei takistanud isikut vabaduses viibides narkootiliste ainete käitlemist, millest tuleb teha järelduse, et antud asjaolu kui selline ei saa piisaval määral motiveerida Jevgeni Proninit elada seadusekuulekalt. Jevgeni Pronini väljendatud soov minna vabaduses tööle on ka ebaveenev kuna ta korduvalt keeldus töötamisest vangla majandustöödel. Kaitsja on seisukohal, et Jevgeni Pronin ei töötanud vanglas sel põhjusel, et vangla ei võimaldanud tema kaitsealusel töötada soovitud töökohal, aga Vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ning tal ei ole õigust valida, kus ja millistel töödel ta soovib töötada. Seega pole asjakohane Jevgeni Pronini selgitus, et ta keeldus majandustöödel töötamisest ainult madala palga pärast. Seetõttu kohus suhtub Jevgeni Pronini lubadusele minna vabaduses tööle kriitiliselt. Kõike ülaltoodut arvestades, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Jevgeni Pronin isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha, lähedaste toetuse ja garanteeritud töökoha olemasolu, narko- ja alkosõtluvuse puudumine, eesti keele kursustel osalemine) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, distsiplinaarkaristuste ja võlgade olemasolu). Kohtul puudub alus arvata, et taolise käitumisega isik sobib käesoleval ajal kriminaalhooldusele. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vaatamata elektroonilise järelevalve kohaldamise võimalusele ja sellega seotud vastavate nõuete täitmisele, arvestades Jevgeni Pronini isiksust ja tema käitumist kinnipidamisasutuses ning väljavaateid vabaduses, ei ole hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Tuleb ka ära märkida, et nii vangla kui prokuratuur toetasid Jevgeni Pronini ennetähtaegset vabastamist, aga kohus ei ole nende arvamustega seotud. Kohus on veendumusel, et käesoleval 6
(7)ajal Jevgeni Pronini tingimisi enne tähtaega vabastamine on liiga ennatlik kuna karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Mis puutub sellesse, et vangla arvamuse kohaselt Jevgeni Pronini puhul on retsidiivi risk vaid 14 % ehk väga madal, siis kohus peab vajalikuks märkida, et kohtupraktika on asunud seisukohale, et kui ei ole teada, missugust metoodikat ja missuguseid andmeid uue kuriteo riski hindamiseks kasutati, pole ka arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes hinnangus väljendatud tõenäosuse määrades (RKKKo 1-09-14104/142 p 27). Viru Vangla esitatud iseloomustuses aga puudub igasugune viide hindamise käigus kasutatud metoodikale, mistõttu taolise hindamise tulemus ei saa olla aluseks isiku vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Igal juhul ei ole vangla arvamus kohtule siduv. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Jevgeni Pronini Viru Maakohtu 24.11.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 7
(7)