TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-19-1884 15. oktoober 2019 Karin

) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 133

lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja hinnangul peaks hüvitis talle tekitatud mittevaralise kahju eest olema kokku 1000 eurot, see hõlmab nii vanglaametnike kui ka meditsiinitöötajate tegevust. Seega on vanglaametnike tegevusega põhjustatud kahju osas tegemist väheintensiivse riivega. Kaebaja tugineb sellele, et ta palus valvuril kutsuda meditsiinitöötaja, kuid valvur seda ei teinud. Kaebaja ei ole selles väites kindel, vaid eeldab seda põhjusel, et meditsiinitöötaja tema juurde ei tulnud. Vastustaja tõi määruse punktis 2 nimetatud otsuses välja, et kaebaja pöördumised tegelikult jõudsid meditsiiniosakonda. Seda kinnitavad määruse punktis 7 toodud tervisekaardi kanded. See tähendab, et vanglaametnike tegevuse baasil esitatud kaebuse rahuldamine on vähe tõenäoline.

1. Kaebaja soovis riigi õigusabi (esindajat) kohtumenetluses. Kohus lahendab selle taotluse halduskohtu pädevuses olevas osas ehk seoses kaebaja esindamisega halduskohtumenetluses (RÕS § 10 lg 3). Kohus jätab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel taotluse rahuldamata, kuna määruse punktis 9 toodust ühtlasi tuleneb, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks halduskohtus on vähene. Kui kohus kaebuse tagastab, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. Kohus tagastab kaebuse tervishoiuteenuste osutamise raames tekitatud kahju hüvitamise nõudes

§ 121lg 1 p 1 alusel, kuna kohtuasja lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et tervishoiuteenuse osutamisel vanglas kujuneb vangla ja kinnipeetava vahel välja eraõiguslik suhe ning vaidlus vangla tervishoiutöötaja tegevusega või tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluses maakohtus (vt näiteks Riigikohtu erikogu 18.09.2018.a määrus kohtuasjas 3-18-1180). Tervishoiuteenuse osutamise valdkonda kuuluvad ka meditsiinitöötaja otsustused selle kohta, kui kiiresti kaebaja abi vajab ning kas meditsiinitöötajal tuleb abi osutamiseks minna kaebaja juurde. Kaebus oleks tulnud lahendada maakohtus. 12.

§ 121

lg 3 sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt 3 leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus. Kohus edastab seetõttu käesoleva määruse Riigikohtule. 13. Määrus käsitleb kaebaja terviseandmeid. Kohus asendab omal algatusel määruse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega (

§ 175lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 4