KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Liis Arrak ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19. detsember 201

) § 30 tähenduses. Laenulepinguga soovisid laenulepingu pooled luua iseseisva rahalise nõude. Pooled sõlmisid

1. augustil 2009 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel kohustus võlgnik hageja kasuks seadma hüpoteegi summas 63 911 eurot võlgniku kinnistule asukohaga Toome 6, Keila-Joa alevik. Hüpoteek pidi tagama kõik hageja nõuded võlgniku vastu
2. augustil 2008 laenulepingust ja selle võimalikest lisa- ja muutmiskokkulepetest. Hageja nõue ei ole pandiga tagatud, sest kinnistu on müüdud täitemenetluses. Hageja osutas võlgnikule perioodil august 2009 kuni
3. jaanuar 2017 õigusabi 1 092 tundi tunnihinnaga 58,53 eurot/t (63 911 / 1 092). Võlgnik on teenuse vastu võtnud ja ei ole pretensioone esitanud. Võlgnik vajas teenust seoses võlgniku poolt sõlmitud lepingutega ja Eesti Teede Grupp OÜ juhatuse liikme vastutusega. Hageja poolt võlgnikule õigusabi osutamist tõendavad hageja koostatud ja võlgnikule üle antud menetlusdokumendid, hageja ja võlgniku vaheline e-kirjavahetus ning võlgniku poolt hagejale väljastatud kirjalikud volitused. Hageja on võlgnikule teenuse osutamisel kasutanud kolmandate isikute abi ja kandnud otseseid kulusid summas 4 802 eurot. Hageja kasutas kolmandate isikute abi vandeadvokaadi õigusteenusena apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses võlgniku esindamiseks. Hageja osales võlgniku esindajana kaebuste koostamise ettevalmistamisel ja teenuste eest tasumisel kasutas XX Õigusabibüroo OÜ abi, sest võlgnikul puudusid rahalised vahendid õigusabi eest tasumiseks. Juhul kui kohus ei nõustu hageja käsitlusega konstitutiivsest võlasuhtest, palub ta tunnustada nõuet võlgniku pankrotimenetluses

§ 627alusel.

Asjas puudub vaidlus, et hageja ja võlgnik sõlmisid õigusabiteenuse osutamiseks lepingu, hageja osutas võlgnikule õigusabiteenust ja võlgnik võttis selle vastu. Hageja on professionaalne kõrgharidusega õigusnõustaja, mistõttu tuleb

§ 627lg 1 järgi eeldada, et hageja osutas võlgnikule õigusteenust tasu eest.

Kui kohus ei nõustu, et õigusabiteenuse tasuna lepiti laenulepingu kui konstitutiivse võlatunnistuse alusel kokku 63 911 eurot, tuleb õigusabiteenuse tasuks määrata

§ 627

lg 2 kohaselt mõistlik tasu

§ 127lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 223 kohaselt. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. 2

§ 396lg 2 kohane kokkuleppe.

Hageja osutas võlgnikule õigusabi väidetavalt perioodil august 2009 -

1. jaanuar
2. Samas on
3. augusti 2009 sõlmitud laenulepingus kokku lepitud, et võlgnik kohustub hagejale laenu tagasi maksma hiljemalt
4. juunil 2015.

§ 396lg 2 kohaldamisel pidi võlgnikul olema hageja ees kohustus juba 10.

augustil

1. Lisaks ei ole
2. augustil 2009 sõlmitud laenuleping konstitutiivne võlatunnistus. Kuna hageja ei ole tõendanud, et on võlgnikule laenanud 63 911 eurot, ei ole võlgnikul tekkinud ka kohustust hagejale laenusumma tagasi maksta. Kuna hageja ei ole tõendanud, et hageja ja võlgniku vahel on üldse sõlmitud õigusabiteenuse osutamise leping, siis ei ole võimalik hageja nõuet tunnustada võlgniku pankrotimenetluses

§ 627

alusel ega hageja tasu määramisel lähtuda

§ 627lg-st 2.

Maakohtu otsus

1. Maakohus jättis
2. augusti 2019 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja otsustas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 3.
3. Tõendamata on, et hageja ja võlgnik sõlmisid
4. juulil 2009 suulise õigusabiteenuse osutamise lepingu. Võlgnik on sõlminud õigusteenuse osutamise lepingu XX Õigusbüroo OÜga (õigusbüroo). On üldteada asjaolu, et kui lepinguline esindaja osutab teenust büroo kaudu, siis kliendileping sõlmitakse bürooga, kes omakorda kasutab käsundi täitmiseks füüsilist isikut (

§ 622). Ei ole usutav, et hageja kasutas õigusbürood käsundi täitmisel.

Asjaolu, et võlgnik on sõlminud õigusteenuse osutamise lepingu õigusbürooga, tõendavad: - - volikirjad, millest nähtub, et võlgnik on volitanud teda esindama hagejat XX Õigusabibüroo OÜ-st; võlgniku ja õigusbüroo

1. veebruaril 2010 sõlmitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt; õigusbüroo on tasunud OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo ning RP ja võlgniku
2. aprilli 2016 kliendilepingu alusel OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo poolt õigusbüroole esitatud arveid; tsiviilasjas nr 2-12-23771 on kohtule esitatud menetluskulude nimekiri, kus on märgitud esindajaks hageja XX Õigusabibüroo OÜ ning tõenditena on lisatud õigusbüroo arved. 3.
3. Kuna on tõendamata
4. juuli 2009 suulise õigusabiteenuse osutamise lepingu sõlmimine hageja ja võlgniku vahel ning puudub vaidlus, et hageja ei ole võlgnikule laenu andnud, ei saa hagejal olla võlgniku vastu rahalist nõuet
5. augusti 2009 laenulepingust. 3.
6. Lisaks on tõendamata hageja väide, et
7. augusti 2009 laenuleping on konstitutiivne võlatunnistus

§ 30lg 1 mõttes.

1. augusti 2009 laenulepingust ega
2. augusti 2009 notariaalsest hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust ei nähtu ühtegi viidet, et laenulepingu näol on tegemist võlatunnistusega. Kui hageja ja võlgnik oleks soovinud sõlmida võlatunnistuse, millega võlgnik oleks tunnistanud kohustust tasuda õigusabiteenuse eest, siis oleks pooled selle sarnaselt sõnastanud. 3.
3. Hagi ei kuulu rahuldamisele

§ 627järgi, sest tõendamata on suulise õigusabiteenuse osutamise lepingu sõlmimine hageja ja võlgniku poolt. Poolte seisukohad 3

§-le

1. Hageja nõue ei ole aegunud, kuid vaidlus saab olla üksnes hageja nõude suuruse üle. Õigusleping hageja ja võlgniku vahel, alternatiivselt hageja ja õigusbüroo vahel, millest tulenevad nõuded on õigusbüroo loovutanud hagejale, sõlmiti tähtajatuna ning kokkuleppe kohaselt tasutakse õigusteenuse osutamise eest pärast viimase töö teostamist. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et hageja ja võlgniku vahel puudub õigusteenuse osutamise leping. Hageja osutas võlgnikule õigusteenuseid
2. juuli 2009 õigusteenuse osutamise lepingu alusel kuni
3. jaanuarini
4. Hageja tõi
5. aprilli 2019 menetlusdokumendis esile nõude aluseks olevad asjaolud. Hageja tunnitasu teenuse osutamisel on 58,53 eurot. Kui kohus ei nõustu, et mõistlik tasu suurus on 63 911 eurot, palub hageja kohtul tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses analoogia korras

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 223 alusel mõistlikus ulatuses. 5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4

§ 30

mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36;
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 24). Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises ning missuguse sisuga võlatunnistust pooled soovisid sõlmida, tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh

§-s 29 sätestatut (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13;
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1103-16, p 16). Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel (vt eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 28 ja tsiviilasjas nr 3-21-103-16, p 18). Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 18).

§-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus (eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13; vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 12).
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et tema ja võlgniku ühine tegelik tahe laenulepingu sõlmimisel oleks olnud luua iseseisev abstraktne kohustus. Sellisele tahtele ei osuta laenulepingu tekst (I kd, tl 7), milles ei ole viidatud sellele, et tegu võiks olla võlatunnistusega. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et ainuüksi hageja kohtumenetluses esitatud väited ei ole aluseks teha teistsugust järeldust. Nagu eespool viidatud Riigikohtu lahenditest nähtub, pidi hageja oma väiteid ka tõendama, kuid hageja ei ole viidanud ühelegi tõendile, millest saaks lepingupoolte tegelikku tahet järeldada. Ükski apellatsioonkaebuses viidatud hageja
4. aprilli
5. a menetlusdokumendile lisatud tõenditest ei sisalda endas infot selle kohta, milline oli hageja ja võlgniku tahe laenulepingu sõlmimise ajal. Kuivõrd lepingupoolte ühise tegeliku tahte kohta ühtegi tõendit ei ole esitatud ning lepingut mõistliku isiku positsioonilt tõlgendades ei ole võimalik leida viidet sellele, et tegu võiks olla võlatunnistusega, on õige maakohtu järeldus, et tegemist ei ole võlatunnistusega.
6. Teiseks tugineb hageja sellele, et tal on võlgniku vastu lepingujärgne tasunõue, kuivõrd hageja väitel sõlmis ta võlgnikuga õigusteenuse osutamise lepingu, mille alusel võlgnik tasu ei ole maksnud. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud võlgnikuga õigusteenuse osutamise lepingu sõlmimist. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu järeldusega.
7. Iseenesest nähtub asjas esitatud tõenditest, et hageja on mitmetes menetlustes olnud võlgniku esindaja. Samas ei kinnita ainuüksi see hageja ja võlgniku lepingulise suhte olemasolu ega tasunõuet. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõendid viitavad sellele, et leping oli sõlmitud võlgniku ja õigusbüroo vahel. Maakohus on viidanud tõenditele, millest nähtub, et hageja osutas võlgnikule teenuseid õigusbüroo kaudu (volikirjad, millest nähtub, et võlgnik on volitanud teda esindama hagejat õigusbüroost; võlgniku ja õigusbüroo
8. veebruaril 2010 sõlmitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt; RP ja võlgniku
9. aprilli 2016 kliendilepingu alusel OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo poolt õigusbüroole esitatud arved; maksekorraldused, millest nähtub, et õigusbüroo on tasunud OÜ-le Maria Mägi 5