Obsah (8)

§ 76§ 141§ 200§ 64§ 65§ 394§ 75§ 68

1-15-8174 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-15-8174 (15244000400) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Lju

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta Aleksandr Dmitrijev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 12.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Dmitrijevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 1-15-8174 2. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13.10.2015 otsusega tunnistati Aleksandr Dmitrijev süüdi

§ 141lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

Samuti tunnistati Aleksandr Dmitrijev süüdi

§ 200

lg 2 p 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust 4 aastat vangistust Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusega mõistetud karistuse 2 aastat vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Aleksandr Dmitrijevi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Aleksandr Dmitrijevi karistuse kandmise alguseks on 16.04.2015. Kohtuotsus jõustus 29.10.2015. 3. Nähtuvalt Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13.10.2015 otsusest tunnistati Aleksandr Dmitrijev süüdi selles, et ta pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 141lg 1 järgi, s.o inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise vägivallaga.

Täpsemalt tungis ta 15.04.2015 kell 15.40 raudteel, mis asub XXX maja lähedal suguühtesse astumise eesmärgil kallale N S, lüües kannatanule rusikaga rindkeresse. Kui kannatanu löögist tingituna kukkus ja oma kätt vigastas, ähvardas Aleksandr Dmitrijev teda noaga, hoiatades, et teda ei maksa vihale ajada ning käskis N S ronida soojustrasside torude alt teisele poole ja sealt edasi suunduda transformaatorputkasse, mida kannatanu ähvarduse mõjul ka tegi. Järgnevalt nõudis Aleksandr Dmitrijev, et N S laskuks põlvili ning võtaks tema suguti suhu ja imeks seda. Juba tema suhtes toime pandud vägivalla ja selle ähvarduste hirmust ajendatuna täitis kannatanu kõik kallaletungija korraldused. Erektsiooni ega seemnepurset Aleksandr Dmitrijevil ei tekkinud ning järgnevalt käskis Aleksandr Dmitrijev kannatanul minna koos temaga Pavandu tänaval asuvate mahajäetud garaažide juurde. Samuti tunnistati Aleksandr Dmitrijev eeltoodud Viru Maakohtu otsusega süüdi

§ 200

lg 2 p 8 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmises ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ning relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Nimelt röövis ta 15.04.2015 kell 15.40 Kohtla-Järvel Pavandu tänaval asuvate mahajäetud garaažide juures, vahetult peale seda, kui ta oli kasutanud kannatanu N S suhtes psüühilist ja füüsilist vägivalda, ähvardanud teda noaga ja ta vägistanud, N S mobiiltelefoni Samsung, kilekoti ja riidest majapidamiskoti, mille sees oli rahakott. Rahakotist võttis Aleksandr Dmitrijev ära Swedbanki kaardi N S nimele. Kartes edasist vägivalda, teatas N S Aleksandr Dmitrijevile ka oma pangakaardi PIN-koodi. Hiljem võttis Aleksandr Dmitrijev kannatanu Swedbanki kaarti kasutades XXX asuvast pangaautomaadist kannatanu arvelt välja 190 eurot. 4. Viru Maakohtu 13.10.2015 otsusega mõistetud karistust suurendati

§ 65lg 1 alusel Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusega mõistetud karistusega.

Nähtuvalt viimati nimetatud otsusest mõisteti Aleksandr Dmitrijev süüdi selles, et ta sügisel 2011 tegi E G korraldusel A S ettepaneku leida mõne isiku konto, mille kaudu saaks ebaseadusliku päritolu rahaga tehinguid teostada. Aleksandr Dmitrijev andis 2011.a oktoobri lõpus A S üle oma N Eesti filiaalis asuva pangakonto nr XXX rekvisiidid ning kontole liigipääsu võimaldavad internetipanga kasutajatunnused. A. S omakorda edastas need E G. Saadud pangakonto andmeid andis E. G edasi eeluurimisel tuvastamata isikule. 02.12.2011 sisenes seni tuvastamata isik H ABN AMRO Bank N.V. asuva H J V S arveldusarvele nr XXX ja kandis sealt ebaseaduslikult N Eesti filiaalis asuva A. Dmitrijevi kontole nr XXX raha summas 25 000 eurot. Peale raha laekumist A. Dmitrijevi arvelduskontole informeeris E G sellest A S, paludes raha kontolt sularahas välja võtta. 02.12.2011 läksid Aleksandr Dmitrijev koos A. S panka. Kuivõrd saabunud teate kohaselt oli tegemist kuritegelikul teel hangitud raha ebaseadusliku ülekandega, tagastas N Finland Plc Eesti filiaal A. Dmitrijevi kontole ülekantud 25 000 eurot ning Aleksandr Dmitrijevil, E. G ja A. S ei õnnestunud nimetatud rahaga toiminguid teostada ning kuritegu jäi katse staadiumisse süüdlastest mitteolenevatel põhjustel; - peale selle 07.12.2011 sisenes seni tuvastamata isik H ABN AMRO Bank N.V. asuva A B L arveldusarvele nr XXX ja kandis sealt ebaseaduslikult N Eesti filiaalis asuva A. Dmitrijevi kontole nr XXX raha summas 9 309 eurot. 2 1-15-8174 Peale raha laekumist A. Dmitrijevi arvelduskontole informeeris E G sellest A S, paludes raha kontolt sularahas välja võtta. E G korraldusel läksid Aleksandr Dmitrijev koos A. S panka aadressil XXX, mille sularahaautomaadilt 07.12.2011 ajavahemikul 09.55 kuni 10.04, Aleksandr Dmitrijevi juuresolekul võttis A. S kuus korda ühe tuhande eurode kaupa kokku 6 000 eurot. Võetud raha andsid Aleksandr Dmitrijev koos A. S edasi E. G vaevatasu eest. Seega pani Aleksandr Dmitrijev toime

§ 394

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahapesu, vähemalt teist korda, grupi poolt.

1. Kinnipidamisasutuses Aleksandr Dmitrijevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb tulirelva või laskemoona ebaseaduslikus valmistamises, omandamises, hoidmises, kandmises, kasutamises, edasitoimetamises, vedamises, müümises või edasiandmises, füüsilises vägivallas, huligaansuses, tapmises, vägistamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui on seksuaalse kire rahuldamise soov, vägivallakuritegude ohu tõenäosuse tingimused konfliktolukorraga toimetulematus, probleemilahenduse oskuse puudumine, sõltuvusprobleem, materiaalse kasu saamine ja impulsiivsus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 53%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 59%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41 - 62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetav Aleksandr Dmitrijev´i tingimisi enne tähtaega vabastamist.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et Aleksandr Dmitrijev tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega juhindudes

§ 76

lg-st 5 ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg kuni 16.04.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Oleks otstarbekas lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustada teda vastavalt

§ 75

lg 2 järgi täitma järgmiseid kohustusi:

§ 75

lg 2 p 1 – mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 – asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 8 – osalema sotsiaalprogrammis, mis on suunatud kuriteoga seonduvate riskide maandamiseks.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma 27.12.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta Aleksandr Dmitrijevi ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Aleksandr Dmitrijevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil välja toodu
2. Aleksandr Dmitrijev teatas 30.12.2019 toimunud kohtuistungil seoses enda ennetähtaega vangistusest vabastamisega, et Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele. Ta tõi välja, et ta soovib vabaneda ennetähtaega vangistuse kandmisest, kuna tal on plaanid. Ta plaanib minna koolitusele, mis on seotud betoonitöödega ja seda korraldab Töötukassa Narvas. Ta näeb enda edasist elukulgu selliselt, et ta töötab kuni keskpäevani VBTRANSis ja siis osaleb koolitusel Narvas, mis on seotud betoonitöödega. Tal oli sotsiaalprogrammide läbimisest kasu, kuna ta õppis, kuidas oma vihaga hakkama saada ja samuti oskab planeerida oma tulevikku. Varasemate vangistuste jooksul ei läbinud ta sotsiaalprogramme, kuna tal oli täitsa teine käitumine ja siis ei tahtnud ka töötada ja üldse ei tahtnud midagi teha. Ta keeldus sotsiaalprogrammide läbimisest varasemalt. Põhjus, miks ta uuesti vanglasse sattus, on see, et oli selline probleem, et kui ta oli alkoholiseisundis, siis ei osanud ennast kontrollida ja viha käes hoida. Ta on ka varasemalt ühiselamus elanud. See oli aastal 2011, kui ta vabanes, siis mingi perioodi jooksul elas ta ühiselamus ja siis üüris korteri ja ehitasid PPA hoone. Kui ta elas ühiselamus, siis ta nagu ei suhelnud nende isikutega, kes 3 1-15-8174 kuritarvitavad alkoholi ja tarvitavad narkootilisi aineid, kuna tal on olemas enda suhtlusringkond ja siis ta suhtles nendega. Ta ei suhelnud isikutega, kes on varem vanglas viibinud. Tema ametlik töötamise periood ehitusfirmas J kujunes umbes poole aasta pikkuseks, kuna ta elas tütarlapsega ja tal olid perekondlikud probleemid ja siis ta ei saanud Tallinnasse minna, et seal töötada. Võlgnevuse plaanib ta tasuda töötasu arvelt. Ta hiljem sõlmib lepingu kohtutäituriga ja hakkab võlgnevust kustutama. Tal on lähedane sõber, kes elab XXX ning kes ei viibinud vanglas ja tal on olemas perekond, ta töötab. Tal on võimalik käia Kohtla-Järvelt tööle V OÜ-s. Seal on tasuta buss, aga ta ei hakka töötama ainult abitöölisena, ta hakkab veel õppima töötamaks erinevate seadmetega. Praegu ta ei tunne, et tal oleks sõltuvus. Ta ei tea, kuidas toimus see, et ta 20.11.2019 saabus töölt V OÜ tagasi olles alkoholijoobes, kuna kolm korda oli läbi viidud test ja olid erinevad tulemused ja seega praegu see asi on lõpetatud ja talle on võimaldatud tööl käia. Alkoholijoobes minevikus ta käitus vägivaldselt ja selle tõttu ta sattuski vanglasse. Ta selgitab tema poolt toime pandud vägistamist ja röövimist pigem sellega, et tema eluviis oli selline, et viibis pidevalt alkoholijoobes ja hoopis teistmoodi suhtus teistesse inimestesse. Kohtule peaks andma kindlustustunde, et vabaduses olles ta ei hakka kuritarvitama alkoholi, millega seoses võib toime panna raskeid kuritegusid, see, et praegu tema plaanides on õppimine ja töötamine. Seega tal ei ole vaba aega. Ta ei ole nõus sellega, et tema probleemide lahendamise oskus on puudulik, kuna võib isegi vaadata, kuidas ta veetis aega vanglas. Ta läbis eesti keele koolituse, arvuti koolituse - see näitab, et see oli nagu karjääri tõus. Ta rääkis seoses kriminaalhooldusega sellest, et mõnedel isikutel midagi ei muutu käitumises ega nende elus ja kui nad vabanevad, siis jätkavad kuritegude toimepanemist ja teevad asju, mida eelnevalt ka tegid, aga tal on hoopis teine olukord. Võib vaadata tema vangistuse algusest, eelnevalt ta suhtus halvasti õpingutesse ja töötamisse, ta ei tahtnud õppida ega töötada, aga praegu ta mõtleb hoopis teistmoodi ja samm-sammult tegeleb sellega. Ta üritas varasemalt vabaneda alkoholisõltuvusest, kuna 2013.a ta viibis rehabilitatsioonikeskuses kolm kuud ja pärast seal viibimist ta umbes aasta jooksul üldse ei tarvitanud alkoholi. Ta pidi viibima rehabilitatsioonikeskuses üheksa kuud, aga kuna ta ise otsustas sinna pöörduda ja siis ise otsustas sealt lahkuda, kuna tundis enda seisundis muudatusi. Ta ei ole varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et ei ole põhjendatud Aleksandr Dmitrijevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. 4 1-15-8174
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13.10.2015 otsusega tunnistati Aleksandr Dmitrijev süüdi

§ 141

lg 1, § 200 lg 2 p 8 järgi ning

§ 64

lg 1, § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Aleksandr Dmitrijevi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti Aleksandr Dmitrijevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 16.04.2015. 12.

§ 76

lg 2 p 2 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Dmitrijev temale mõistetud karistusajast 5 aastat ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 13.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 14. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

15. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud 5 1-15-8174 muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Dmitrijevi individuaalse täitmiskava alusel ajavahemikul 14.09.2015-13.06.2016 töötas ta majandustöödel koristajana. 05.01.201731.03.2017 ja 01.12.2017- 03.09.2019 oli samuti hõivatud Tartu Vanglas majandustöödega. Perioodil 08.10.2015 - 08.12.2015 osales isik riigikeele A1 taseme õppes. Kursus sooritatud tulemusega 91%. 05.01.2016 - 27.04.2016 osales isik riigikeele A2 taseme õppes. Eksam sooritatud tulemusega 75%. 22.02.2017 - 11.06.2017 osales isik riigikeele B1 taseme õppes. Läbis kursuse, lõpetas eksamitulemusega 89,86% võimalikust punktisummast. 28.10.201730.04.2018 osales isik riigikeele B2 taseme õppes. Läbis kursuse, lõpetas eksamitulemusega 75,5% võimalikust punktisummast. 16.02.2018 kuni 29.03.2018 läbis isik sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmi lõpus on isik motiveeritud ja võimeline kasutama käsitletud teemasid oma reaalelus sõltuvuskäitumisest võõrdumiseks ja paremaks toimetulekuks. 28.11.2018- 28.03.2019 osales isik programmis „Uus suund“. Kuriteo analüüsimise osas oskab selgitada oma käitumist ilma ettekäänete ja ilustamisteta, arenes tema teadlikkus iseenda mõttevigadest ja riskiolukordadest, kus need avalduvad. Programmi lõpuosas koostas konkreetsed ja realistlikud plaanid, mis aitavad edaspidi vältida probleemkäitumist. Nende plaanide realistlikkust kinnitab asjaolu, et võimaluste piires on klient juba vangistuse ajal alustanud nende plaanide täitmist. Alates 03.09.2019 on A. Dmitrijev paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. 06.09.2019 - 22.10.2019 töötas ta Viru Vangla avavanglaosakonnas majandustöödel koristajana. 09.10.2019 toimus isikul esmane kohtumine tugisikuga. Arutleti võimalikke elukohti vabanemisel. Alates 10.10.2019 on isik vormistanud Eesti Vangla T AS-i asendustööliseks. 14.10.2019 oli isik lubatud proovipäevale väljapoole avavanglaosakonda V OÜ-sse.18.10 ja 18.11.2019 toimus isikul jätkutegevus programmile „Eluviisitreening“. Isik on teinud prosotsiaalsed järeldused, mis toetavad tema õiguskuulekat eluviisi ning on seisukohal, et ei jätka vabanedes alkoholi tarvitamist. Alates 22.10.2019 on isik lubatud tööle väljapoole avavanglaosakonda V OÜ-sse. A. Dmitrijev käib lisaks ka Eesti Töötukassas (21.10 toimus infotund, 31.10 toimus karjäärinõustamine, 08.11 toimus tavaline nõustamine). Järgmised ajad on planeeritud 25.11.2019 karjäärinõustamine ning 09.12.2019 igakuine kohtumine ametnikuga (aktiivse tööotsijana).
2. Arvestades ülaltoodud andmeid Aleksandr Dmitrijevi käitumise kohta kinnipidamisasutuses, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et kinnipeetu käitumisele kinnipidamisasutuses etteheiteid teha ei ole võimalik. Seda seisukohta kinnitab see, et süüdimõistetu on aktiivselt osalenud kõikides individuaalses täitmiskavas talle ette nähtud tegevustes ning ka puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab seda, et ta on võimeline alluma kehtestatud korrale. Ta tõi kohtuistungil välja, et sotsiaalprogrammide läbimisest oli talle kasu, kuna ta õppis, kuidas oma vihaga hakkama saada ja samuti oskab planeerida oma tulevikku.
3. Kokkuvõtvalt leiab kohus seega, et kinnipeetu käitumine käesoleva vangistuse jooksul kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nähtuvalt tema suhtes koostatud individuaalsest täitmiskavast on riskihinnangust lähtuvad tegevused läbitud ning tema edasise õiguskuulekuse suurendamiseks uusi tegevusi ette nähtud ei ole. Süüdimõistetu tõi kohtuistungil välja, millist kasu on talle olnud kahe erineva sotsiaalprogrammi, s.o „Eluviisitreeningu“ ja „Uus suund“ läbimisest ning kohus loodab, et see väljatoodu ei ole lihtsalt paljasõnaline avaldus, vaid seda kinnitab ka Aleksandr Dmitrijevi edasine käitumine vabaduses. 6 1-15-8174 Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
4. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Aleksandr Dmitrijev elama asuda aadressil XXX. Tegemist on J OÜ-ga, kus on kõik mugavused. Vestluses J juhataja I K selgus, et isikule tagatakse tingimisi enne tähtaega vabanemisel elukoht XXX. Kohtuistungil jäi A. Dmitrijev selle juurde, ta soovib vabanemisel minna elama ühiselamusse Kohtla-Järve linnas.
5. Ka nähtub vangla iseloomustusest see, et süüdimõistetu vabanemisel saab Aleksandr Dmitrijev asuda ametlikult tööle OÜ-sse V. OÜ V juhatuse liikme V B kriminaalhooldaja vestles telefoni teel ja sai suulise kinnituse töökoha olemasolu kohta. Vestlusest V. B selgus, et isik on töötab vangistuse ajal nimetatud firmas ning peale vangistust on tal võimalus jätkata tööd samas ettevõttes abitöölisena. K-raha andmetel 14.11.2019 seisuga on Aleksandr Dmitrijevil võlgnevusi 22 994 eurot. Alates 22.10.2019 on isik lubatud tööle väljaspoole vanglat V OÜ-sse. Lähedasi isikuid, kes saavad teda vajadusel vabaduses toetada süüdimõistetul enda sõnul ei ole. Samas kohtuistungil tõi ta välja, et tal on lähedane sõber, kes elab XXX ning kes ei viibinud vanglas ja tal on olemas perekond, ta töötab.
6. Kohtu hinnangul eeltoodud andmed isiku elutingimuste kohta vabaduses olles pigem ei toeta tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuna ta asuks elama ühiselamusse, kus elavad isikud, kellel on raskusi teise elukoha leidmisega ning kes kohtupraktikast nähtuvalt kalduvad kuritarvitama alkoholi ja tarvitavad ka narkootilisi aineid. Kohus ei ole täielikult veendunud selles, et vabaduses olles suudab süüdimõistetu kogu kriminaalhoolduse aja elada ilma alkoholi tarvitamiseta, sest vangla iseloomustuse kohaselt on tal diagnoositud alkoholisõltuvus, millest vabanemine ei ole ilma erilise tahtejõuta lihtne ülesanne. Seda kinnitab kohtu hinnangul see, et Aleksandr Dmitrijev enda sõnul pöördus küll varasemalt rehabilitatsioonikeskusesse 2013.a seoses alkoholisõltuvusega, aga ei läbinud ette nähtud raviperioodi, s.o üheksa kuu pikkust viibimist selles kohas, lahkudes varasemalt ning pannes pärast seda, s.o 2015.a toime kaks väga rasket kuritegu. Seega ei saa kohtu hinnangul välistada tema puhul uut tagasilangust. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka Viru Vangla 21.11.2019 käskkiri nr 6-1/636-1 (isiklik toimik kinnipeetud isiku kohta tl 63-64), mille kohaselt 20.11.2019 Aleksandr Dmitrijev saabudes töölt V OÜ-st tagasi oli alkoholijoobes. Kell 18:00 teostati kinnipeetavale läbiotsimine koos lahti riietumisega ja peale seda alkoholijoobe tuvastamiseks alkomeetriga ALCOVISOR Mark X kontroll, mille käigus näitas alkomeeter kinnipeetava Aleksandr Dmitrijevi väljahingatavas õhus alkoholi 0,918 mg/l. Käesolevad kuriteod (vägistamine ja röövimine) on toime pandud alkoholijoobes. Kui hakkas ta jooma, siis jõi enda sõnul pikemaajaliselt. Nimetatu aga viitab kohtu hinnangul sellele, et süüdimõistetul ei ole väga tugevat enesekontrollivõimet, mis paraku tähendab ka seda, et kriminaalhoolduse kulg võib kujuneda konarlikuks.
7. Kokkuvõtvalt kohtu hinnangul käesoleval juhul süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem on sellised, mis ei aita kaasa tema edasisele õiguskuulekusele ja seda vaatamata sellele, et talle on tagatud elukoht ja töökoht ning tema edasised tulevikuplaanid on läbi mõeldud ja realistlikud. Ennetähtaegse vabastamise kahjuks räägib ka süüdimõistetu õlul lasuv suur võlakoorem, s.o 22 994 eurot, mis raskendab vabaduses tema toimetulekut isegi siis kui tal on võimalik tasuda võlgnevust osade kaupa. Lisades siia juurde, et keegi väga lähedastest isikutest ei ole teda vabaduses toetamas ja hoidmas teda õigel rajal, siis kohtu jaoks ei ole käesoleval juhul teda vabaduses ootavad elutingimused sellised, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et seekord vanglast vabanedes on tema elukulg kindlasti teistsugune kui varasematel vanglast vabanemistel. Kohtu sellist seisukohta kinnitab see, et kindlalt ei saa väita, et Aleksander Dmitrijev suudab vabaduses alkoholile ei öelda, arvestades ka teda vabaduses 7 1-15-8174 ootavat elukohta, kus elavad alkoholi kuritarvitama kippuvad isikud ning ka seda, et Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusest nähtuvalt on ta rahapesu toime pannud grupis, mis viitab sellele, et ta on teiste poolt mõjutatav ning välistada ei saa negatiivset mõju tema edasisele õiguskuulekusele varem kriminaalkorras karistatud isikute pool ning selliste tutvuste olemasolu saab kohtu hinnangul jaatada selle põhjal, et Aleksandr Dmitrijev viibib juba kuuendat korda vanglas karistuse kandmisega seoses ning ta ka ise kohtuistungil ei eitanud seda, et tal on kinnipidamisasutusest tekkinud lai tutvusringkond, kellega ta küll enda sõnul vabaduses ei suhtle. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
8. Aleksandr Dmitrijevi iseloomustusest nähtub, et õppis ta kuni
9. klassini Jõhvi
10. Keskkoolis.
11. klassis jätkas õpinguid Tapa Erikoolis, kuhu ta suunati käitumisraskuste tõttu. Erikoolis lõpetas ka puusepa, lukksepa ja freesija kursused. Põhihariduse omandas Rummu Vanglas karistuse kandmise ajal. Väljendab soovi vangistuse ajal omandada eriala. Kuna ei ole Tapa Erikoolis omandatud erialadel töötanud, siis vastavad kutseoskused puuduvad. Keila Gümnaasiumis
12. klassi lõpetatud. Hetkel kinnipeetaval keeletase B
14. Karistusregistri andmetel on Aleksandr Dmitrijevil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Vangla iseloomustusest tulenevalt kannab A. Dmitrijev vanglas karistust kuuendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas suutnud korrigeerida, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuriteod olemuselt muutunud, lisandunud on seksuaalkuritegu ja röövimine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi liigitarvitamine, majanduslik kasu, probleemlahenduse oskuse puudulikkus ja seksuaalne motiiv, impulsiivsus. Kinnipeetav on toime pannud nii isiku-kui varavastaseid kuritegusid.
15. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kõige suuremaks riskiks uute võimalike kuritegude toimepanemisel see, et Aleksandr Dmitrijev võib jätkata alkoholi tarvitamist, mis toob kaasa uute kuritegude toimepanemise, kuna tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Üldteada on see, et alkoholisõltuvusest vabanemine ilma eriabita ei pruugi õnnestuda, kuna see nõuab väga suurt tahtejõudu, mida enamikel isikutel sellises ulatuses napib. Seega kohtul puudub veendumus selles, et süüdimõistetul on piisavalt tahtejõudu enda elu kardinaalseks muutmiseks, mida kinnitab tema senine elukäik, mis on paraku viinud teda nii erikooli kui ka korduvalt vanglasse karistust kandma. Kohus möönab, et süüdimõistetu käitumises kinnipidamisasutuses on täheldatav väga palju positiivset (tööga pikaajaline hõivatus, distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide osavõtlik läbimine, riigikeele eksamite edukas sooritamine), mis justkui annaks aluse asuda seisukohale, et Aleksandr Dmitrijev on võimeline alluma kehtestatud korrale ning seega justkui võiks anda talle ka võimaluse alluda kriminaalhooldusele. Samas kohus arvestades Aleksandr Dmitrijevi senist elukulgu ja kehtivaid kriminaalkaristusi ning käesolevas kriminaalasjas toimepandud kuritegude asjaolusid, siis kohtul puudub kindlustunne tema edasise õiguskuulekuse osas.
16. Nähtuvalt Aleksandr Dmitrijevi kehtivatest karistusandmetest on ta toime pannud väga erinevaid kuritegusid, s.o nii isikuvastaseid kui ka varavastaseid. Lisades siia juurde tema alkoholisõltuvuse, kolm kehtivat kriminaalkaristust ning selle, et ta juba kuuendat korda viibib vanglas ning tema elutingimused vabaduses pigem ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, siis kohtu hinnangul pole tegemist isikuga, kelle puhul on põhjendatud karistusest ennetähtaegne vabastamine. Seda kinnitab ka kohtu hinnangul süüdimõistetu enda poolt iseloomustuse kohaselt avaldatu, mille kohaselt kriminaalhooldusest on kasu vähestele. Arvestades süüdimõistetu eeskujulikku käitumist vanglas, siis kohtu hinnangul on tegemist isikuga, kes suudab korrale alluda kinnises asutuses, kuid üldteada on see, et kriminaalhooldusametnikul ei ole võimalik teostada Aleksandr Dmitrijevi üle pidevat kontrolli 8 1-15-8174 ning kohtul puudub kindlustunne selles osas, et süüdimõistetul esineb vajalik enesedistsipliin kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks. Seda kinnitab ka see, et ta ei ole olnud varasemalt pikemalt ametnikult tööga hõivatud ning ta ei suutnud läbida rehabilitatsiooni alkoholisõltuvusest vabanemiseks, lahkudes sealt enne tähtaega. Ka on ta lõdvema kontrolli puhul, s.o töötades avavanglas nähtuvalt Viru Vangla 21.11.2019 käskkirjast tarvitanud alkoholi. Seega ei ole kohtu hinnangul senini kantud vangistus kinnipidamisasutuses Aleksandr Dmitrijevi suure tõenäosusega mõjutanud selliselt, et kohtul oleks võimalik teha positiivne tulevikuprognoos tema edasise õiguskuulekuse osas ning kohus leiab, et tema edasise õiguskuulekuse kindlustamiseks on käesoleval juhul tulemuslikum kui ta jätkab karistuse kandmist avavangla tingimustes.
17. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (sotsiaalprogrammides osalemine, keeleõpe, elukoht ja töökoht vabaduses, töötamine vanglas, distsiplinaarkaristuse puudumine) üles negatiivseid (suur tasumata võlg, alkoholisõltuvus ja korduv varasem kriminaalkorras karistatus ning kuriteo toimepanemise asjaolud), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Seega leiab kohus eeltoodust tulenevalt, et Aleksandr Dmitrijevi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole suure tõenäosusega seni oma eesmärki täitnud ning käesoleval juhul on tulemuslikum kogu karistuse ära kandmine. Kohtul puudub kindlustunne, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja lisakohustuste täitmine on piisavalt mõjuvad vahendid hoidmaks Aleksandr Dmitrijevit eemal uue kuriteo toimepanemisest ning arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ei saa välistada ka tema puhul uut rasket esimese astme kuritegu. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tulemuslikum panustada süüdimõistetu edasisse õiguskuulekusse avavangla tingimustes, hoides teda tööga hõivatuna, mis võib suurendada Aleksandr Dmitrjevi puhul seda tõenäosust, et ta ei soovi jätkata enda senist kuritegelikku käitumismutrit ning suudab edaspidiselt elada õiguskuulekalt uuesti sattumata kinnipidamisasutusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 9