← Eesti

2-18-15542/15

Obsah (5)§ 651§ 272§ 625§ 637§ 163

Tsiviilasi nr: 2-18-15542 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2019, Tallinn Tsivii

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Eelnevast tulenevalt ei ole apellatsioonimenetluses poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude üle, mille maakohus on tuvastanud: -Tallinnas Peterburi tee ja Gaasi tänava ristmikul toimus 31.08.2017 liiklusõnnetus, milles põrkasid kokku hageja kasutuses olev sõiduk Škoda Octavia registrimärgiga CCCCCC ja kostja juhitud jalgratas; -Peterburi maantee oli kahesuunalise liiklusega sõidutee ning kostja jalgratturina liikus õnnetuse toimumise ajal vastassuunavööndis ehk vastupidiselt tee pärisuunavööndile. -kostja rikkus liikluseeskirja, kuna pidi sõitma jalgrattaga Peterburi teel vastavalt oma sõidusuunale kas parema ääre lähedal või paremal teepeenral; -liiklusõnnetuse toimumise kohas kinnitas kostja allkirjaga, et on vastutav õnnetuse põhjustamise eest; - liiklusõnnetuse sündmuskohal käisid ka politseiametnikud, kuid ühtegi toimingut nad ei teinud, sest poolte vahel puudus vaidlus liiklusõnnetuse asjaolude üle, sest kostja oli kahju põhjustamise omaks võtnud; -Gaasi tn alguses enne ristumist Peterburi maanteega oli „Anna teed“ liiklusmärk ning seega enne Peterburi teele sõitu tuli hageja kasutuses oleva sõiduki juhil järgida nimetatud märki; -liiklusõnnetuses sai hageja kasutuses olev sõiduk kahjustada ning hageja kandis sõiduki remontimise kulusid summas 745,57 eurot. -hageja esitas kostjale nõude 17.04.2018 maksetähtajaga 26.04.2018. 28. Kostja on käesolevas asjas seisukohal, et kuigi ta rikkus jalgrattaga liigeldes liiklusseadust, põhjustas liiklusõnnetuse hageja kasutuses oleva sõiduki juht. Seega tuli asja lahendamiseks tuvastada sõiduki valdajate vastutuse küsimus. 29. Maakohus asus seisukohale, et puudub alus VÕS § 139 järgi hageja kahju hüvitise vähendamiseks, kuna asjas esitatud tõenditest ei saa järeldada, et hageja kasutuses oleva sõiduki juht (edaspidi ka hageja sõiduki juht) eiras märki „Anna teed“ (otsuse p 40) ning kostja ei ole tõendanud õnnetuse toimumist hageja sõiduki juhist tulenevatel asjaoludel ning hageja sõiduki juht ei saanud õnnetust ära hoida (otsuse p 43). Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ning põhjendab seda järgmiselt. 6

(9)Tsiviilasi nr: 2-18-15542 30.

§ 272

lg 1 järgi on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega jäädvustatud dokument, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Asjas on esitatud fotod, millelt saab tuvastada liiklusõnnetuse asjaolusid. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et esitatud tõendid ei tõenda seda, et hageja sõiduki juht järgis „Anna teed“ märki, tuvastades sõidukist paremalt poolt liikuvaid sõidukeid.

  1. Asjas on fotodega (tlk 31 ja 29) tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumispaik oli peale märki „Anna teed“. Ringkonnakohtu arvates on tõendatud, et hageja sõiduki juht jättis kohustuse kontrollida liiklust mõlemalt suunalt täitmata, sest asja materjalidele lisatud fotolt (tlk 29) nähtub, et Gaasi teelt Peterburi teele parempöördeks ei ole nähtavust piiravaid objekte. Kuivõrd kostja liikus Gaasi tänava poole paremalt poolt, siis juhul, kui hageja sõiduki juht oleks piisavalt sõidukiirust vähendanud ning jälginud tee ristumisel mõlemalt suunalt kulgevat liiklust oleks ta jalgratturi olemasolu tuvastanud. Seda, et hageja sõiduki juht paremalt kulgevat liiklust ei kontrollinud, tõendab ringkonnakohtu arvates ka see, et hageja kasutuses oleval autol sai kahjustada vasak stange pool, st jalgrattur oli kokkupõrke ajal juba sõidukist möödumas. Maakohus leidis, et kokkupõrke selline koht on põhjendatav sellega, et liiklusõnnetuse skeemi järgi tegi kostja vasakpööret Gaasi tn-le. Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui seda seisukohta toetada on selge, et vasakpöörde tegemiseks oli jalgrattur sõidukist peaaegu möödunud, mitte ei sõitnud sõidukile paremalt küljelt sisse.
  2. Liiklusseaduse § 17 lg 1 kohaselt liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest, § 18 lg 1 järgi juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele § 7 p 3 kohaselt märk 221 „Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel. Liiklusseaduse § 2 p 1 kohaselt tähendab mõiste „anda teed“ nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust. Nimetatud sätete järgi peab liikleja kontrollima nii paremalt poolt, kui ka vasakult poolt kulgevat liiklust. Maakohtu avaldatust (otsuse p 42) võib aru saada nii, et kuna hageja sõiduki juht ei pidanud eeldama, et rikkudes liikluseeskirja liigub teepervel jalgrattur, puudus tal kohustus kontrollida temast paremalt kulgevat liiklust. See seisukoht ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud, sest liiklusmärk „Anna teed“ kohustab kontrollima liiklust mõlemalt suunalt. Seda enam, et Peterburi mnt on kahesuunaline tee ning hageja sõiduki juhil tuli liiklemisel kontrollida ka seda, kas Peterburi teel juhi suhtes paremalt vastassuunavööndist võib tulla Gaasi tänavale parempööret tegevaid sõidukeid. Ringkonnakohtu arvates on tõendatud seega, et hageja kasutuses oleva sõiduki juht ei järginud piisavalt nõuetekohaselt liikluskorraldusvahendi nõudeid.
  3. Nõustuda tuleb maakohtuga selles, et kostja ei tõendanud seda, et hageja sõiduki juht tegeles juhtimise ajal kõrvaliste toimingutega (näiteks rääkis mobiiltelefoniga). Samas on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hoolimata koheselt liiklusõnnetuse järgselt süü tunnistamisest on kostjal õigus hageja nõudele vastu vaielda, kuid selleks tuleb tal tõendada, et liiklusõnnetuse põhjustas (ka) hageja sõiduki juhi käitumine. Käesoleval juhul leidis see tõendamist ning ringkonnakohtu arvates tuleb hageja kasutuses oleva juhi käitumist liiklusnõuete rikkumisel pidada vähemalt hooletuks VÕS § 104 lg 3 mõttes. Ringkonnakohus osutab, et kuigi VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja üldreeglina hinnata, kas kannatanu oli hooletu, on käesoleval juhul vajalik see tuvastada, sest 7

(9)Tsiviilasi nr: 2-18-15542 kahjuhüvitise vähendamisel tuleb arvestada ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid.
  1. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 139 tähenduses saab hüvitise suuruse määramisel arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Iga mootorsõiduki otsese valdaja osaluse kindlakstegemisel tuleb hinnata kõikide põhjuste kogumit (Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 30). Asjas on tõendatud, et kostja rikkus liiklusseadust, liigeldes jalgrattaga vastassuunavööndi teepervel ning seega ei põhjustanud liiklusõnnust hageja sõiduki juhi raske eksimus ning kahju hüvitise vähendamine miinimumini või selle välistamine kõne alla ei tule. Arvestades liiklusõnnetuse põhjustanud juhtide rikkumise raskust tuleb asuda seisukohale, et kostja jättis suuremal määral järgimata liiklusseaduses sätestatud kohustuse.
  4. Samas, selleks, et tuvastada, millises ulatuses on alust kahjuhüvitist vähendada, tuleb hinnata ka liiklusõnnetuses osalenud sõidukite objektiivselt potentsiaalselt lähtuvat riski mõjutavaid asjaolusid. Riskist lähtuvate asjaoludena tuleb esmalt arvestada igast avariis osalenud sõidukist objektiivselt potentsiaalselt lähtuva ohu suurust, mis sõltub mh sõiduki massist, mõõtudest, liikumiskiirusest, tehnilisest korrasolekust, ohutusvarustusest jms. Selline oht lähtub eelduslikult igast sõidukist ning sõltumata juhi hoolsusest saab selle ohu kahju põhjusena täielikult välistada vaid erandina (Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 31). Seega isegi juhul kui tõendamist ei oleks leidnud see, et ohutu liiklemise nõudeid rikkusid mõlemad liiklusõnnetuses osalenud juhid, peaks kohus ikkagi vähendama hageja nõutavat kahjuhüvitist, arvestades hageja osa kahju tekkimises üksnes poolte sõidukitest lähtunud käitamisriskide alusel. Seejuures saab sõidukist potentsiaalselt lähtuva ohu suurust arvestada VÕS § 139 kohaldamisel juhul, kui vastavad ohutegurid konkreetse liiklusõnnetuse ajal realiseerusid. Seega peab kohus hindama, kas sõidukile iseloomulik ohutegur mõjutas konkreetsel juhul liiklusõnnetuse toimumist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul mõjutas hageja kasutuses oleva sõidukile iseloomulik ohutegur liiklusõnnetuse toimumist, sest selle sõiduki mass, mõõdud ja liikumiskiirus olid võrreldes jalgrattaga tunduvalt suuremad. Kui hageja sõiduki juht oleks piisavalt tähelepanu pööranud paremalt suunalt kulgevale liiklusele ning vähendanud sõidukiirust, võinuks liiklusõnnetuse tagajärjed mh hageja jaoks olnud vähem kahjustavad.
  7. Arvestades liiklusõnnetuses osalenud juhtide rikkumiste raskust, samas seda, et hageja kasutuses olnud sõidukist lähtus suurem käitamisrisk, leiab ringkonnakohus, et hageja kahju hüvitist tuleb vähendada 50 %. Vastavalt sellele on põhjendatud ka viivisenõue vaid osaliselt.
  8. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ka tõendid: teade liiklusõnnetusest, kiirabikaart, fotod. Kuna nimetatud tõendid on esitatud juba maakohtu menetluses, siis eemaldab ringkonnakohus need toimikust. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ka hageja sõiduki juhi seletuse peale õnnetuse toimumist. Maakohtus kostja nimetatud tõendit ei esitanud ning apellatsioonkaebuses ei ole kostja põhjendanud, miks ta maakohtus tõendi esitamata jättis.

§ 625lg 4 järgi peab pool oma kaebuses uue tõendi esitamise lubatavust põhjendama.

Kui pool uue tõendi lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Käesoleval juhul, ei ole hageja andnud nõustumust uue tõendi vastuvõtmiseks, mistõttu ei lisa kohus ka seda tõendit asja materjalide juurde. 8

(9)Tsiviilasi nr: 2-18-15542 38. Hageja esitas asjas taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks, kuna tegemist oli lihtmenetluses tehtud maakohtu otsusega ning maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus ei ole põhjendatud.

§ 637

lg 21 järgi võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse ka siis, kui maakohtu otsuse tegemise on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul olid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks nimetatud eeldused täidetud. Menetluskulude jaotus 39. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt siis arvestades rahuldatud ja rahuldamata kaebuste ulatust ning vaidluse asjaolusid, tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

§ 163lg 1 järgi jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.