1-17-10668/139

1 Kriminaalasi nr 1-17-10668 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10668 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Hartšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI HARTŠENKO, isikukood 39003145218, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 31.05.2017 ja lõpp 31.05.2021 Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu määratud korras RESOLUTSIOON Jätta SERGEI HARTŠENKO elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 157,44 (ükssada viiskümmend seitse eurot ja 44 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 26,24 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdimõistetu Sergei Hartšenko kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Sergei Hartšenkolt menetluskuluna kaitsjatasu 157,44 (ükssada viiskümmend seitse eurot ja 44 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu summas 157,44 eurot tuleb Sergei Hartšenkol tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700030346 2 ning selgitus: „Sergei Hartšenko, 1-17-10668, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Hartšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 06.06.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10668 tunnistati Sergei Hartšenko süüdi KarS § 200 lg 2 p 5,7,8,9 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Sergei Hartšenko tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Sergei Hartšenko tunnistati süüdi KarS § 318 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõisteti Sergei Hartšenkole liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestatakse alates tema kinnipidamisest, s.o alates 31.05.
3. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Varasemalt on isikut karistatud väljapressimise, kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Kuriteod on muutunud raskemaks, sest käesolevat karistust kannab isik röövimise eest, kus kasutas relvana raudkangi, tekitades ohvrile pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 kuud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkohol ja narkootikumid. Kuna kinnipeetav viibib vastuvõturežiimil, siis on tema individuaalne täitmiskava alles koostamisel. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 6 kuud vangistust.
4. aastal elas süüdimõistetu koos vanematega xxxx. Kinnipeetava ema J H andis teada eelmise karistusaja jooksul, et ta ei soovi oma korterisse aadressiga xxxx poega elama, kuna poeg tekitas korterile suured võlad. Ema sõnul elab ta ise xxxx ning xxxx korter on antud üürile. Sergei Hartšenko soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on ühiselamuga, mis kuulub xxxx OÜ-le ning kus igale soovijale võimaldatakse elada üksinda toas. Ametnik ei teosta kodukülastust, kuna elukoha tingimused on vaadeldud varasemate elukoha kontrollide käigus. I K on 19.09.2019 saatnud e-maili teel digitaalselt kinnitatud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamise kohta. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on omandatud 7 klassi haridust xxxx koolis, põhikool jäi lõpetamata. Ta on õppinud ka xxxx. Isiku enda sõnade järgi omandas ta
5. aastal metallilukksepa eriala. Samas ei ole isik motiveeritud haridusteed jätkama. Kinnipeetav oskab riigikeelt B1 tasemel. 3 Enne vangistust puudus isikul stabiilne sissetulek. Ta on käinud küll mitteametlikult tööl, kuid teenitud raha kulutas alkoholile. Isikul on palju tasumata võlgnevusi ja väljavaated nende tasumiseks on halvad. K-raha andmetel omab kinnipeetav 07.10.2019 seisuga võlgnevusi summas 4048,80 eurot. Vanglas keegi kinnipeetavat rahaliselt ei toeta. Isik ei suuda oma raha asju korraldada, elab päev korraga. Vabanemise korral kinnipeetaval esialgne materiaalne toetus puudub, samuti puudub tal töökoht. Vanglas töötab kinnipeetav majandustöödel alates 19.02.
6. Kinnipeetavale lähedaseks inimeseks on ema J H. Ema ei usalda poega ega soovi temaga koos elada. Kinnipeetav suhtles viimati emaga telefoni teel 11.09.
7. Ema kokkusaamistel ei ole käinud. Kinnipeetaval on probleemsed suhted päritoluperekonnaga. Pere on teinud jõupingutusi, et suunata isikut seaduskuulekusele. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Suurem osa kuritegudest on toime pandud grupis. Isikut võib pidada mõjutatavaks. Isiku korduvatest kuritegudest nähtub, et ta pooldab riskivat, hoolimatut ja teisi ärakasutavat elustiili. Isiku enda sõnade kohaselt on tal alkoholiga probleeme. Ta kuritarvitas alkoholi ja kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Lisaks on ta alkoholi tarvitamise tagajärjel kaotanud töökoha. Süüdimõistetu ei ole motiveeritud alkoholivabaks eluks. Ta tunnistab kuritegeliku käitumise seost alkoholisõltuvusega. Viru Vangla andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav alustas narkootikumide tarbimist
8. aastal. Ta tarvitas amfetamiini ja viimane amfetamiini tarvitamine oli kaks aastat tagasi. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel oli isik
9. aastal heas remissioonis, kuid isiku sõnul tarvitas ta kanepit igapäevaselt. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav ei ole nõus sõltuvusravi kohaldamisega. Isikul on psühhiaatrilisi probleeme ja ta saab ravi. 08.06.2019 kella 21.20 paiku helistas Sergei Hartšenko kambrist ja teatas, et on žiletitera alla neelanud. Sergei Hartšenko jutu kinnituseks kontrolliti teda metallidetektoriga, mis andis kõri piirkonnas signaali. Vestlusel on isik häbelik ja kinnine, tal on suhtlemisraskused. Isik on tegutsenud hetkeajendil, mõtlemata tegude tagajärgedele. Tuleviku eesmärgid on ebamäärased. Kinnipeetav suhtub ametiisikutesse sallivalt, kuid mitte abivalmilt. Kuritegelikud hoiakud on välja kujunenud teismeeas. 21.06.2019 lubas kinnipeetav kambrikaaslase maha lüüa, kuna kambrikaaslane ei sobinud talle. Isik on rikkunud kontrollnõudeid ja sooritatud katseajal uusi kuritegusid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 77%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 69%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergei Hartšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o 31.05.
10. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Sergei Hartšenkole KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 4 kuud. Sergei Hartšenko kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta läheks elama ühiselamusse xxxx. Kontaktisik ütles, et seal pakutakse mingit tööd. Talle ei ole teada, mis töö see on, aga öeldi, et erinevat tööd võidakse pakkuda. Enne vangistust töötas ta ametlikult xxxx OÜ-s. Peale ema teisi lähedasi isikuid tal ei ole. Oli veel õde, kes suri
11. septembril. Emaga on tal normaalsed suhted. Paar päeva tagasi sai ta emalt kirja. Olles vanglas on ta pidevalt emale helistanud ja suhted on nüüd korras. Kuni
12. oktoobrini oli ta vastuvõtu režiimil. Individuaalne 4 täitmiskava on nüüdseks koostatud, kuid seda pole ta saanud veel täita, kuna 2 programmi, mis pakutakse, Eluviisitreening ja Õige Hetk, on määratud
13. aastaks. Ta on nõus läbima neid programme, aga ta ei oska öelda, kas saab neist kasu või mitte. Oma varasema käitumisega ei saanud ta emale suuri üleelamisi põhjustada, kuna ema elab alates
14. aastast xxxx ja tema elas xxxx üksinda. Ta on vestelnud alkoholivabast elust psühhiaatriga. Ta tahab muuta end ja tal on ka suur vastutus, sest peale õe surma jäid temast järgi 13-aastane poeg ja 4-aastane tütar, keda ta tahab aidata. Narkootikume ta ei tarvita. Vesteldes psühhiaatriga ta mainis, et
15. aastal on ta proovinud narkootikume. 2 aastat tagasi tarvitas ta vaid alkoholi. Peale vabanemist tal narkootikumidega mingeid probleeme ei teki. Vabanemisel on ta valmis täitma kõiki kohustusi. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sergei Hartšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Sergei Hartšenko ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu leidis kohtuistungil, et kaitsealusel on kahjuks kuritegelik minevik. Samas saab konstateerida, et see kõik on minevik. See tähendab seda, et minevikus toimunut enam muuta ei saa. Käesoleval juhul saab vaadata seda, mis on olevikus ja milline on prognoos tulevikuks. Kaitsealusel kinnipidamiskohas karistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristusi ei ole. See on väga oluline asjaolu ja näitab kaitsealuse suhtumist kehtestatud korra täitmisesse. Võimalikul vabanemisel on isikul olemas garanteeritud elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vanglas oleku ajal on kinnipeetav töötanud. Kontaktisikult saadud informatsiooni kohaselt oleks tal võimalik tööd saada ka võimaliku vabanemise korral. Teatud mõttes jäi kaitsjale arusaamatuks see, et 2 aasta jooksul, mis isik kinnipidamiskohas on olnud, ei ole temale individuaalset täitmiskava koostatud. Nüüd on see koostatud ja vastavad sotsiaalprogrammid on ka kaitsealust ootamas. Kinnipeetav on motiveeritud alkoholivabaks eluks tulevikus, seda nii isiklikust huvist tulenevalt kui ka õe surmaga seonduvalt. Samuti avaldas isik negatiivset seisukohta narkootikumidega seoses. Ta lubas, et võimaliku vabanemise korral mingeid probleeme narkootikumidega ei teki. Iseloomustuses on toodud ka ohu protsendid, üldine korduv kuritegu ja vägivaldne kuritegu, tõenäosus 2 aasta jooksul. Need numbrid on hästi suured, 77% ja 69%. Samas puudub võimalus analüüsida nende numbrite teket. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus ja ka Riigikohus öelnud, et juhul kui ei ole esitatud metoodikat nende numbrite saamise kohta, siis ei ole võimalik ka neid protsente arvesse võtta inimese saatuse otsustamisel. Kinnipeetav kinnitas, et ta on nõus täitma kõiki võimalikke kohustusi tema võimaliku vabanemise korral. Kaitsja täpsustas, et neid konkreetseid kohustusi, mis on iseloomustuses toodud. Kuna vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla ja ka prokurör ei toeta, siis kaitsja sellele vaatamata palus kohtul kaaluda isiku võimalikku ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Hartšenko ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et isiku poolt toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks. Kuritegude toimepanemise riskifaktoriks on alkoholi tarvitamine, sest kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, mistõttu puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel suudab hoiduda alkoholi tarbimisest. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud ning teda võib pidada mõjutatavaks, kuna suurem osa kuritegusid on ta sooritanud grupis. Kraha andmetel on isikul tasumata rahalisi nõudeid summas 4048,80 eurot, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Samuti väärib märkimist, et isik on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, millest tulenevalt pole välistatud, et isik vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Reaalne oht selleks on olemas, kuna isikul puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et kinnipeetav suudab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral järgida kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida ning, et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist tema poolt. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ning et ta on töötanud alates 19.02.2018 vanglas majandustöödel. Samas muudes taasühiskonnastavates tegevustes ta veel osalenud ei ole, sest individuaalne täitmiskava koostati talle alles hiljuti ning selles ettenähtud sotsiaalprogrammid ei ole veel alanud. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Sergei Hartšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 157,44 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 157,44 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
16. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 19.11.2019 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-17-10668 jõustus 03.01.2020 Tartu Ringkonnakohtu