Obsah (4)

§ 155§ 152§ 108§ 109

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 13. september 2019, Tallinn 3-16-201 Haldusasi Pühamäe Arenduse OÜ

§ 155lg 5, § 203-204).

ASJAOLUD JA POOLTE TAOTLUSED

1. Pühamäe Arenduse OÜ esitas
2. jaanuaril 2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla tegevusetusega tekitatud 350 175 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes. Kõnealune kaebus on registreeritud haldusasjana 3-16-
4. mai 2018 määrusega peatasin kuni haldusasjas nr 3-15-1712 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni haldusasja 3-16-201 menetluse osas, mis puudutas kaebaja nõuet mõista välja hüvitis kahju eest, mis tekkis seoses viivitusega ajavahemikul
5. juunist 2015 kuni
6. jaanuarini
7. Ülejäänud osas lahendasin kaebuse
8. juuni 2018 osaotsusega. Nimetatud osaotsus jõustus
9. augustil 2019, kui Riigikohus keeldus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. 1
10. Pühamäe Arenduse OÜ esitas
11. septembril 2019 avalduse kaebusest loobumiseks osas, milles kaebus on senini lahendamata ehk nõude osas mõista välja hüvitis kahju eest, mis tekkis seoses viivitusega ajavahemikul
12. juunist 2015 kuni
13. jaanuarini
14. Samuti on kaebaja taotlenud vastustaja menetluskulude jätmist vastustaja enda kanda, kuna vaidlus ei väljunud vastustaja põhitegevuse raamidest ning vastustaja organite koosseisus on kogu aeg olnud õigusharidusega ametnikud, kelle teenistuskohustuste hulka kuulus valla esindamine kohtus.
15. Vastustaja on esitanud taotluse mõista kaebajalt välja 5577,68 euro suurune menetluskulu. Vastustaja leiab, et antud juhul ei puudutanud vaidlus valla tegevuse õiguspärasust, vaid kahju hüvitamist, ning väljus seega vastustaja põhitegevuse piiridest. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Haldusasjas 3-15-1712 menetlus lõppes kohtuotsuse jõustumisega
17. juunil
18. Seega on haldusasja 3-16-201 menetluse osalise peatamise alus ära langenud ning menetlus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 99 lg 1 alusel uuendada. 5. Endiselt lahendamata nõude osas tuleb kaebusest loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus selles osas lõpetada. Halduskohtumenetluse § 27 lg 2 punkti 2 ja §-i 153 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda. Kaebusest loobumise vastu võtmine toob kaasa menetluse lõpetamise vastavalt

§ 152lg 1 punktile 3.

6.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108lg 7 kohaselt kannab kaebusest loobumise korral menetluskulud kaebaja.

Käesolevas asjas on kaebus osaliselt lahendatud kaebaja kahjuks, osaliselt on kaebaja kaebusest loobunud.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vastustaja on

1. juunil 2018 esitanud taotluse ja kuludokumendid 4425,68 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmiseks (kd tl. 126 jj),
2. jaanuaril 2019 taotluse ja dokumendid 672+240=912 euro suuruse menetluskulu välja mõistmiseks (kd II, tl 181 jj) ning
3. septembril 2019 taotluse 120 euro suuruse menetluskulu välja mõistmiseks (kd II., tl. 13). Kokku on seega vastustaja esitanud kuludokumendid 5457,68 euro suuruse kulu kohta. Võttes arvesse käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust ning vaadeldes õigusabikulu kohta esitatud kuluarvetel kajastatud tööde kirjeldust ei saa sellist õigusabikulu iseenesest pidada ülemääraseks. Kohtupraktikas on aga asutud seisukohale, et haldusorgani kasuks mõistetakse kaebajalt menetluskulud välja vaid juhul, kui vaidlus väljub n-ö vastustaja tavapärase haldustegevuse piiridest. See põhimõte välistab vastustaja kasuks menetluskulude välja mõistmise eeskätt juhul kui vaidluse esemeks on haldusorgani seadusest tuleneva pädevuse teostamise õiguspärasusega seotud küsimused. Vaidlused haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise üle kuuluvad sellesse kategooriasse eeskätt juhul kui vaidluse põhirõhk on avaliku võimu tegevuse õiguspärasuse küsimusel. Nõustun käesoleval juhul vastustajaga, et käesolevat vaidlust ei saa pidada valla tavapärase tegevuse piiridesse jäävaks vaidluseks eeskätt põhjusel, et vaidluse all ei olnud niivõrd valla tegevuse õiguspärasus, kuivõrd küsimus sellest, kas või millise kahju see tegevus kaebajale põhjustada sai. Teisalt on kaebajal õigus ka selles, et kogu tüli põhjustas valla viivitus, mis on muuhulgas tuvastatud varasema jõustunud kohtuotsusega. Seega ühelt poolt on kaebaja vaidluse kaotanud ning konkreetne vaidlus väljus vastustaja tavapärase tegevuse piiridest, teisalt aga ei saa kogu vaidluse aluseks olevate asjaolude kogumit vaadeldes kuidagi asuda seisukohale, et vastustaja selle vaidluse toimumises lausa „süüta“ oleks. Neil asjaoludel 2 pean õiglaseks mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja umbes pool vastustaja kantud kuludest. Selline lahendus ei ole minu hinnangul vastuolus kohtupraktikaga, mille kohaselt on kohtul haldusorgani kasuks õigusabikulude välja mõistmisel tavapärasest suurem kaalutlusruum ning kaudselt toetab seda ka

§ 108

lõikes 11 sätestatu, mis võimaldab menetluskulude välja mõistmisel arvestada ka menetluse võitnud poolt tegevust, mis kogu vaidluse ajendas. Seetõttu tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista menetluskulu 2730 eurot. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur Kohtunik OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 23.12.2019 MÄÄRUSEGA 3